09.10.2015 määrusega määratud poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse TsMS § 403 lg 1 järgi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.T. ja L.T. hagi O.T. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista O.T.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) K.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 85 % (kaheksakümmend viis protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates 01.09.2015 kuni K.T. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
3.Välja mõista O.T.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) L.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 85 % (kaheksakümmend viis protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (2015.a kehtiv elatise miinimummäär 195 €) alates 01.09.2015 kuni L.T. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
4.Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole Xxxxxxxxxxx, selgitusega: elatis Xxxxxxxxxxx.
5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult
2-15-12205 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja hagi asjaolud Alaealiste K.T. ja L.T. nimel esitas laste seaduslik esindaja K.K. 17.08.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostja O.T.’lt välja mõista kummagi lapse kasuks elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras 01.09.2015.a kuni K.T. ja L.T. täisealiseks saamiseni/gümnaasiumi lõpetamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kummagi lapse igakuiste vajaduste kulud (toit, transport, tervis, riided, haridus jne) 500 eurot kuus, vanemate sissetulekute, varalise seisundi ja kostja poolt kohustuse täitmise kohta hagejate esindaja midagi ei märgi peale selle, et hagejate esindajale kuulub pangalaenuga korter. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja sai hagimaterjalid kätte postiga, esitas kohtule 08.09.2015 kirjaliku vastuse, milles teatas, et on kandnud laste ema K.K. pangakontole laste hooldusraha perioodil 01.09.2014 – 08.09.205 kokku 3150 € (kontoväljavõte lisatud). Umbes 30 % ajast viibivad lapsed kostja juures ja K.K. kasutusse on laste paremaks transportimiseks antud kostjale kuuluv sõiduauto Xxxxxxxxxxx. Hagejate esindaja K.K. 29.09.2015 teatas, et kompromissile ei jõudnud, on nõus kirjalik menetlusega asjas. Hagejad nõuavad elatist miinimumsummas iga kuu 10. kuupäevaks. Sõiduauto Xxxxxxxxxxx on kostjale tagastatud. Hageja esindaja arvates lapsed ei viibi kostja juures 30 % ajast, lapsed lähevad koos isaga vanaema juurde reede õhtul ja pühapäeva päevaks tulevad tagasi, käivad seal omal initsiatiivil. Kui isa soovib lastega koos olla, siis selleks on olemas ka nädalasisesed päevad. Kohus 09.10.2015 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses kuulutamisega 27.10.2015s dokumentide esitamise lõplikuks tähtajaks 21.10.2015. Hagejate esindaja 20.10.2015 kirjalikult kinnitas, et soovib lastele igakuiselt seadusega ettenähtud miimumina elatist ja taotles elatise sidumist alampalgaga. Kostja rohkem midagi kohtule ei esitanud Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama,
2-15-12205 kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal O.T.l on hagejate ees ülalpidamise kohustus ja kostja esitatud tõendi, pangakonto väljavõtte (tlk. 20) kohaselt on kostja seda kohustust aasta jooksul enne hagi esitamist ka arvestataval määral täitnud, tasudes 13 kuu jooksul (september 2014 – september 2015) 8 maksega hagejate esindajale K.K.’le 3150 eurot, mis teeb lapse kohta keskmiselt 121,15 € kuus (3150€ : 2 last : 13 kuud). Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.09.2015, kostja seda ei vaidlusta ning kumbki pool pole 06.09.2015 tehtud 300 € makse osas täpsustanud, milliste kuude eest see summa on tasutud. Samas aga on kostja elatist maksnud alla miinimumi ja mitme kuu tagant, mistõttu kohus loeb 06.09.2015 elatisemakse tasutuks enne hagi esitamist, so augustiks 2015 tekkinud ülalpidamiskohustuste katteks. Kuna elatise maksmine ei ole olnud piisav ega regulaarne, on hagejad põhjendatult pöördunud rikutud õiguste kaitseks kohtusse.
3.Hagejate esindaja on taotlenud laste kasuks elatise väljamõistmist kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohus selgitab, et PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks täisealiseks saanud laps ja kohtule saab oma õiguste kaitseks hagi esitada täisealiseks saanud laps ise, kui ta jätkab õpinguid ja vajab koolikohustuse täitmise ajal ülalpidamist vanemalt, kuid vanem seda temale vabatahtlikult ei anna. Seega saab alaealiste hagejate nimel lapsi kasvatava vanema nõue piirduda üksnes elatisega kuni laste täisealiseks saamiseni.
4.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2015 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 390 € järgi on elatise miinimum 195 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kumbki vanem oma varalise seisundi kohta andmeid ega laste vajaduste kohta konkreetseid tõendeid ei ole esitanud ja kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud PKS § 102 alusel, seega lähtub kohus alljägnevates arvutustes üksnes hagejate taotletud elatise määrast. Kohus märgib, et asjuaolu, kas kostja annab laste sõidutamiseks kasutada temale kuuluva sõiduki või mitte, ei mõjuta elatise suurust, kuni hagejad ei tõenda miinimumist suuremaid vajadusi just laste tavalisest suurema transpordivajaduse ja suurema transpordikuluga (nt elukoht maal, huviringid linnas).
5.Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele ega nõutud perioodile, kuid leiab, et lapsed viibivad ca 30 % ajast (nädalavahetustel) tema juures. Kostja ei ole vastuses selgelt küll välja kirjutanud, mida antud vastuväitega taotleb, kuid kohus nõustub, et elatise määra arvutamisel tuleb sedalaadi vastuväidet arvestada. Riigikohtu selgituse kohaselt (02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-66-08) kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse
2-15-12205 ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Käesolevas vaidluses hagejate esindaja võttis 29.09.2015 arvamuses õigeks, et lapsed käivad nädalavahetuseti (reede õhtust kuni pühapäeva päevani) isa juures ja kohtu hinnangul on see laste ning lahus elava vanema vastastikust suhtlemisõigust (PKS § 143) arvestades igati mõistlik ja oluline, kuid järelikult õiglane on seejuures arvestada ka lahus elava vanema panust laste eest hoolitsemisse ajal, mil lapsed on tema juures. Kohus enne mõistliku elatise suuruse analüüsi hoiatab laste huvides vanemaid, et üksnes ülalpidamiskohustuse arvutamise ja nõudmise vms elatise maksmisse puutuva asjaolu tõttu ei tohiks vanemad hakata kuidagi muutma laste senist elukorraldust ja piirama lahuselava vanemaga suhtlemist vastu laste tahtmist, nt elatise nõude tõttu piirduma üksnes tööpäeviti suhtlemisega (nagu laste ema on soovitanud oma 29.09.15 vastuses, tlk 24). Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et lapsed veedavad vähemalt 1 täispäeva nädalas, so 4 päeva kuus ehk vähemalt ca 13-15 % kuust isa juures, on õiglane ja põhjendatud vähendada lapse kasuks väljamõistetava elatise määra 15 % võrra, so 85 %-le Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. 2015.a kehtiva 195-eurose elatise miinimumi puhul loeb kohus kostja poolt laste tema juures viibimise ajal panustatavaks summaks lapse kohta 30 € kuus (10 € nädalas). Kummagi lapse ülalpidamiseks tuleb kostjale maksta K.K. arvele elatist seega 165 eurot kuus lapse kohta, kokku kahele lapsele vähemalt 330 € kuus. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
6.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab hagejate esindaja taotlusel elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu 10. kuupäeva. Elatis maksta hageja esindaja K.K. pangakontole.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.