Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse kuulutamise aeg ja
26.10.2015 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-15-14216
Hagi ese
Elatise nõue
Hagi hind
1755 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Robin S R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x-xx Hageja seaduslik esindaja: R A xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x-xx e-post: xxx@xxx Kostja: A R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx e-post: xxx@xxx Esindaja: Maie Nugis OÜ Helsmari Õigusabi e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Välja mõista A R igakuine elatis R S R (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 195 eurot) alates elatishagi esitamisest 24.09.2015 kuni R S R täisealisuseni. Välja mõista A R elatise võlgnevus perioodi 1.06.2015 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot ja 50 senti.
kuni 24.09.2015 eest summas 734
Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette R A arveldusarvele nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue R A ja A R kooselust on xx.xx.xxxx sündinud poeg R S R. Vanemate kooselu lõppes augustis 2014 ja sellest alates elab R S koos emaga. 2015. aasta juunikuust ei ole A R lapsele ülalpidamist andnud. R S R seaduslik esindaja R A taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 1.06.2015 seaduses sätestatud miinimummääras. 2015. aasta augustikuus A R tehtud kompromissettapenkuga, mille kohaselt R S elaks kaks nädalat ema ja kaks nädalat isa juures, R A ei nõustu. Samuti hagi vastuses tehtud ettepanekuga, et R S viibiks igas kuus ühe nädala isa juures ja kostja tasuks elatist 140 eurot kuus. Kostjal ei jätkunud juba vanemate kooselu ajal poja jaoks aega ja pärast kooselu lõppu on isa võtnud poega enda juurde väga harva. Sellest tingitult on laps isast võõrdunud ja isegi lühiajalised viibimised isa juures on kahjustanud lapse tervist. R S on nõrga tervisega ja A R puuduvad kogemused väikelapse eest järjepidevalt hoolitseda. A R töögraafikust tulenevalt jääks laps isa juures viibides suures osas kolmandate isikute hooleks. Kostja seisukoht Pärast kooselu lõppemist 2014 septembrikuus tasus kostja pojale elatist 160 eurot kuus ja lisaks sellele telefoni, üüri ja elektri eest, kuna kostja sissetulek seda võimaldas. 2015. aasta juunikuus jäi kostja töötuks, mistõttu tema majanduslik olukord halvenes. Kostja asus uuesti tööle septembrikuus. Tema kuupalk on orienteeruvalt 700 eurot, mis ei võimalda enam endises ulatuses elatist maksta. Kostja igakuised vältimatud püsikulud on pangalaen 150 eurot, korteriüür 150 eurot, kommunaalkulud 30 eurot, telefon 10 eurot, transport 50 eurot. Kostja on võimeline tasuma elatist 140 eurot kuus. Kostja soovib, et igas kuus ühe nädala viibiks R S tema juures. Kui kostja püsikulud ja elatis kokku arvata, jääb kostjale 190 eurot, mille arvelt kataks ta ka poja 1-nädalase viibimisaja kulud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on õigustatud kostjalt elatist saama. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hageja ka taotleb. Kostja arvates ei võimalda tema majanduslik olukord seaduses ettenähtud ulatuses elatist maksta. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohane väide põhjendatud ega seaduslik. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse
ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja esitatud palgatõenditest nähtuvalt on tema keskmine kuutöötasu 754 eurot. Seega moodustab seaduse kohaselt tasumisele kuuluv elatist vaid 1⁄4 kostja sissetulekust. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Kuna kostja ei ole 1.06.2015 alates hagejale ülalpidamist andnud, on tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõue põhjendatud ja seaduslik. Vastuses hagile on kostja teinud ettepaneku, määrata igas kalendrikuus üheks nädalaks lapse viibimiskohaks kostja elukoht. Nimetatud perioodil kannaks kostja lapse ülalpidamiskulud ning elatise tasumine seaduses ettenähtust vähem oleks sellisel juhul põhjendatud. Kuna hageja seaduslik esindaja selle ettepanekuga ei nõustu, ei saa kohus seda elatishagi lahendamisel arvesse võtta. Kui kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja on teinud talle takistusi lapsega suhtlemisel ning ta peab seetõttu vajalikuks suhtluskorra määramist või ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja selle jaotamist vanemate vahel, on tal soovi korral võimalik esitada kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.