Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,00 eurot. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik Avaldaja XXXon puudutatud isiku XXXnimel esitanud avalduse nõusoleku saamiseks lapse seadusliku isa XXXsurnud XXX pärandvara hulka kuuluva pensionifondi ja pangakontol kogutud rahaliste vahendite käsutamiseks. Avalduse kohaselt loobub AS SEB Pank pärandvara avaldajale väljastamast ilma kohtu nõusolekuta. Harju Maakohus kaasas oma 21.09.2015.a. kohtumäärusega menetlusse puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust alaealisele lapsele riigi õigusabi korras esindaja. Puudutatud isikut XXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Eve Selberg, kes oma 02.10.2015.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidis, et kuivõrd avaldus on esitatud alaealise lapse huvides, peaks see kuuluma rahuldamisele. XXXon sündinud XXXja XXXkooselust. XXX suri XXX.a. 21.07.2015.a. pärimistunnistuse kohaselt on XXX XXX pärijaks 1⁄2 mõttelises osas. Surnud XXX’i pärandvara hulka kuuluvad pensionifond AS SEB Pangas ja XXX’i isiklikul arvelduskontol AS SEB Pangas kogutud rahalised vahendid. Rahalisi vahendeid XXX’i arvelduskontol on avaldaja XXXsõnul ligikaudu 34 000 eurot. Notar Ants Ainsoni poolt väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on surnud XXX’i pärijateks 1⁄2 mõttelises osas tema tütar XXX ning 1⁄2 mõttelises osas tema poeg XXX. Avaldaja soovib avalduse kohaselt kohtu nõusolekut XXX’i pärandvara 1⁄2 osa kasutamiseks ja käsutamiseks XXX’i huvides ning pärandvarasse kuuluvate AS SEB Pangas olevate rahaliste vahendite ja kogumispensionifondis oleva raha kätte saamiseks. Avaldaja soovib saadud rahalisi vahendeid kasutada huvides ning tema tuleviku kindlustamiseks. Kohtumisel lapsele määratud esindajaga selgitas avaldaja, et puudutatud isikul on oma arvelduskonto. Avaldaja soovib, et 1⁄2 pärandiks olevast rahalistest vahenditest, ligikaudu 17 000 eurot XXX’i arvelduskontolt kantakse üle XXXisiklikule arvelduskontole. Nimetatud rahasummat planeeritakse kasutada XXX huvides ning tema tulevaste õpingute toetamiseks ja investeeringuna tema täisealiseks saamiseni. XXX’i pärandvara hulka kuulub ka pensionifond AS SEB Pangas. Kogumispensionide seaduse § 28 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. Pärandvara hulka kuuluvast pensionifondist XXX’ile kuuluv 1⁄2 osa soovitakse võõrandada ning raha paigutada XXX’i kontole tema tuleviku kindlustamiseks. Puudutatud isiku XXX’i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse esindaja toetas samuti oma 05.10.2015.a. kohtule esitatud seisukohas avaldaja avalduse rahuldamist. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja kinnitas, et ta veendus kohtumisel avaldajaga, et avaldaja tegutseb alaealise lapse huvides. Kuivõrd pere on materiaalselt kindlustatud ning alaealisele kuuluvat raha ei vajata lapse igapäevase ülalpidamise tagamiseks, samuti saab avaldaja haridust ja töökogemust arvestades eeldada, et tema teadmised ja oskused võimaldavad tal paigutada lapsele kuuluva raha heaperemehelikult, on Tallinna linna Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse esindaja hinnangul avaldus põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lõike 1 punkt 8 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. . PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kogumispensionide seaduse § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 kohaselt võib pärija kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole või võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi 1 (ühe) aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus pärimisõiguse kohta. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud järgmine: XXX on sündinud XXX ja XXX kooselust (tl 4). XXX suri 08.03.2015.a. 21.07.2015.a. pärimistunnistuse kohaselt on XXX XXX’i pärijaks 1⁄2 mõttelises osas (tl 5). Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, samuti puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et XXX tuleb anda kohtu nõusolek alaealise lapse XXX nimel kõigi 08.03.2015.a. surnud XXX pärandvarasse kuuluvate pensionikontol asuvate osakute tagasikutsumiseks ning saadud rahalistest vahenditest 1⁄2 (poole) paigutamiseks alaealise lapse XXX arvelduskontole. Samuti tuleb XXX anda kohtu nõusolek alaealise lapse XXX nimel esitada avaldus kõigi 08.03.2015.a. surnud XXX’i arvelduskontol olevate rahaliste vahendite käsutamiseks ning rahalistest vahenditest 1⁄2 (poole) ülekandmiseks XXX’i arvelduskontole. Seega on kohtu hinnangul avaldus põhjendatud, on esitatud alaealise XXX huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Seega kohus leiab, et avalduses nimetatud tehingute tegemine ei ole alaealise XXXhuvidega vastuolus siis, kui avaldaja paigutab XXX’i päritud rahalised vahendid XXX’i arvelduskontole ning ei käsuta neid kohtu nõusolekuta.

Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.