Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-15-14257 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXX esitas 25.09.2015.a maakohtule hagi XXX vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Elatis on 2010.a väljamõistetud tsiviilasjas nr 2-10-19769 summas 2000 krooni ehk 127.82 eurot. Hageja palub välja mõista elatise kehtivas elatise alammääras. Kostja kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjalt on elatis hageja kasuks summas 2000 krooni (128 eurot) välja mõistetud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-19769 31.05.2010.a määrusega kompromissi kinnitamise kohta. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on ta õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on antud juhul nõustunud tasuma hagejale igakuist elatist miinimumsummas alates hagi esitamisest. Kohus suurendab seni väljamõistetud elatist. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 25.09.2015.a välja mõista igakuine elatis alammääras, mis on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega). PkS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud. Seega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Teadaolevaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.