Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-14215 Tsiviilasi S M A hagi T vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 503,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S M A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx, hageja esindaja R A, kostja T A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx x-x Resolutsioon Välja mõista T A elatis miinimummääras igakuiselt alates 24.09.2015 kuni poja S M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta T A kanda. Edasikaebamise kord T A võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja R.A palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 20.10.2015. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse järgi on alates 2015.a 195.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras kuus lapse ülalpidamiseks alates 24.09.2015. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.