Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib siiski, et Riigikohus on oma 19.10.2015. a lahendis nr 3-2-1-119-5 leidnud, et miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate laste elatisnõuetele ei oleks põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisnõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist nähtuvalt. Tuginedes eeltoodud Riigikohtu lahendile leiab kohus, et kuna käesoleval juhul ei ole kostja hagile vastanud, loeb kohus küll hageja poolt esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks, kuid kuna hageja ei ole oma vajadusi tõendanud, mõistab kohus igakuise elatise välja summas

195 eurot kuus, kuid ei seo igakuist elatise summat Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Kohus mõistab elatise välja kuni * a, kuna *Gümnaasiumi poolt väljastatud tõendi kohaselt õpib hageja 2015/2016. õppeaastal * Gümnaasiumi 12. klassis ning kohus järeldab sellest, et hiljemalt

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.