Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning tähtaeg

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik, eestkosteasutus.

Avalduse aluseks olevad asjaolu XXX tütar XXX esitas 16.09.2015 Harju Maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramiseks. XXX on diagnoositud dementsus, kõne- ja psüühikahäire, samuti märgatavad mäluhäired, mis on tingitud peaaju ravimatust kasvajast ning millega kaasuvad liikumis- ja muud erinevate funktsioonide häired. XXXvajab ööpäevaringset kõrvalabi. Eestkoste on vajalik XXX esindamiseks ametiasutustes ja tema hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks. Eksperdiarvamus Harju Maakohtu 22.09.2015.a. määrusega määras kohus läbi viia XXX suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määras kohus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi. Ekspert psühhiaater XXX esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 488 15.10.2015 teostatud XXX vaimse seisundi hindamiseks läbiviidud ekspertiisi tulemuste kohta. Ekspertiisiakti kohaselt esineb XXX peaajukasvajast tingitud orgaaniline dementsus F02.8, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Psühhiaater-ekspert on tuvastanud, et XXX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XXX vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, sh pisitehinguid. XXX vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Puudutatud isiku määratud esindaja seisukoht Harju Maakohtu 22.09.2015 määrusega määras kohus XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. XXX esindas antud tsiviilasjas vandeadvokaat Imbi Seimar. Määratud esindaja on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. XXX on täielikult hooldatav voodihaige. Ta ei räägi, ta ei suuda ennast ise voodis keerataliigutada, väheselt on säilinud vasaku käe funktsioon. Ema on hooldatud, kuid eestkoste seadmise vajaduse tingis eelkõige see, et ema pangakaart on aegunud ning nad ei saa kasutada ema pensioni tema igapäeva eluks, raviks ja hoolduseks, mis on väga kallis. Kohtumääruse põhjendused TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest

teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 207 sätestab, et eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Psühhiaater XXX on oma arvamuses leidnud, et XXX ei ole psüühilise seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. XXX vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, sealhulgas pisitehingud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda XXX vaimne seisund tal teostada valimisõigust. Puudutatud isiku määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist ja XXX määramist oma ema eestkostjaks. Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. XXX suhtes on eestkoste seadmine vajalik eelkõige rahaliste tehingute sooritamiseks ja suhtlemiseks ametiasutustega ning tema suhtes vajalike sotsiaalteenuste ja ravi korraldamise küsimustes. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et XXX on piiratud teovõimega. Enda esindamiseks ta volitust andnud ei ole. XXX vajab eestkostjat, kelle ülesandeks oleks kaitsta tema õigusi ja huve. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. Avaldaja on nõus täitma oma ema eestkostja ülesandeid. Avaldaja, avaldaja õde, eestkosteasutus ja puudutatud isiku määratud esindaja toetavad XXX määramist oma ema eestkostjaks. Kohus veendus kohtuistungil, et Mare Saulil on olemas sobivad isikuomadused ja võimed olla oma ema eestkostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest arvates. PKS § 187, 188 ja 207 lg 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja; 6) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse kasutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 7) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 9) anda rendile ettevõtet; 10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 12) võtta laenu; 13) omandada ja võõrandada väärtpabereid;

14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel; 17) üles öelda või lõpetada eestkostetava eluruumi üürilepingut; 18) sõlmida üle nelja-aasatase tähtajaga kestvuslepingut. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostjas muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.