Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

Asjaolud Tartu Maakohtusse on esitatud Z. L. avaldus, milles palutakse anda luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Z. L. elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik. Eestis on Z. L. viibimiskohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on V. V. elukoht. Avaldaja soovib V. V. , kelle elukoht on Eestis, sõlmida abielu. Abielu soovitakse sõlmida Põlvas 2015. aastal. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei väljasta abieluvõime tõendit. Z. L. viibib Eestis Schengeni viisa alusel (tl.2). Kohtumenetluses ärakuulamisel on Z. L. kinnitanud, et ta ei saa abieluvõimetõendit esitada, kuna tema elukohariigis seda ei väljastata. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Z. L. avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldus kuulub lahendamisele vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 8 hagita menetluses. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses perekonnaasjad, mid ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Suursaatkonna esindaja on Eesti Vabariigi Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda informeerinud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljastab isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendeid selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Selliste tõendite puhul on tegu tõenditega registriandmete puudumise kohta, mille kohaselt puudub isikul tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt. Abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista seda, et isikul ei võiks olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Lisaks eelnevale kinnitavad xxxx ametivõimud (xxxx Suursaatkond) isiku allkirja õigsust dokumendil, kus isik ise kinnitab, et ta ei ole abielus. xxxx Suursaatkonna selgitusel ei võta konsul vastutust dokumendi sisu õigsuse osas, kuna saatkonnal pole võimalik selle sisu kontrollida. Seega xxxx Suursaatkonna esindaja kinnitusel ei väljasta xxxx abieluvõimetõendeid. Kuna tõend registriandmete puudumise kohta teatud piirkonnas ei ole abieluvõimetõendiks PKTS § 39 mõttes, on põhjendatud avaldaja pöördumine kohtu poole loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõime tõendita. Kohus on Z. L. 14. oktoobril 2015.a. ära kuulanud, ärakuulamisel kinnitas ta, et temal ei ole takistusi abielu sõlmimiseks kuna ta on lesk. Z. L. on olnud kaks korda abielus, Mõlemad abielud on lõppenud abikaasade surma tõttu. Viimane abielu xxxxxxxxšxxxxx lõppes 26.09.2014.a., mil V. T. suri. Seda kinnitab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxxxx linna Perekonnaseisuameti 26.septembril 2014.a. välja antud surmatunnistus (tl.7).

administratsiooni

poolt

Ka isik, kellega Z. L. soovib abielluda – V. V. on ärakuulamisel kinnitanud, et ta teab, et Z. L. ei ole takistusi abiellumiseks. Nad on tutvunud Eestis ning elavad nüüdseks koos. V. V. suhtleb tihedalt Z. L. sõbrannade ja sõpradega. Suhtlusringkondadest pärineva info alusel teab V. V. , et Z. L. poolt avaldatu vastab tõele. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks avalduse rahuldada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja õiguse abielluda Eesti või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õiguse kohaselt. Seega tuleb anda Z. L. luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud – avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot avaldaja kanda. Tulenevalt TsMS § 478 lg 4 hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.