Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
15. oktoober 2015.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja hind
R. I. hagi ühisomandi lõpetamises ja endistele abikaasadele kuulunud ühisvara osa suuruse tuvastamises 33 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. I., isikukood *; elukoht: *; e-post: *; * Kostja I: K. T., isikukood *; elukoht: * Kostja II: T. T., isikukood *; elukoht: *; *
Kohtuistung
25.08.2015.a., menetluse
kohus
määras
18.09.2015.a.
kirjaliku
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et pärandaja M. T. pärandvara koosseisu kuulub 2,96% suurune kaasomandi osa korteriomandist *, mis on kantud Tartu Maakohtu registriosakonna registriossa nr *, katastritunnusega *.
3.Pärandvara jagamisel jätta M. T. resolutsiooni p. 1 nimetatud pärandist kostjale I K. T. M. T. õigusjärglasena 1⁄2 suurune osa mõttelist osa korteriomandist pärandvarasse kuuluvas osas ning kostjale II T. T. 1⁄2 osa suurune osa mõttelist osa korteriomandist pärandvarasse kuuluvas osas.
Rahuldada hageja R. I. nõue korteriomandi * (registriosa nr *) kaasomandi lõpetamiseks ja jagada kaasomand:
4.1.Jätta korteriomand hagejale R. I. ́ele ja kohustada hagejat R. I. ́t hüvitama kaasomandi osad kostjatele K. T. ́le ja T. T. ́le rahas.
4.2.Välja mõista hagejalt R. I. kostja I K. T. kasuks 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot.
4.3.Välja mõista hagejalt R. I. kostja II T. T. kasuks 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot.
5.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamine, millega Pärnu Maakohus on 27.07.2015.a. kohtumäärusega keelanud notaril pärimistunnistuse väljastamise M. T. pärijatele pärandvara hoiumeetmena.
6.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri toimetada kohtumenetluse pooltele kätte ja kohtuotsuse jõustumisel saata Tartu notarile K. P. (e-post *).
2-15-10301
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Rahuldada osaliselt hageja R. I. taotlus menetluskulude hüvitamiseks
2.1.Mõista kostjalt I K. T. ́lt hageja R. I. ́e kasuks välja 525 (viissada kakskümmend viis) eurot, mis on 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust;
2.2.Mõista kostjalt II T. T. ́lt hageja R. I. ́e kasuks välja 525 (viissada kakskümmend viis) eurot, mis on 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust;
2.3.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjatelt õigusabikulude, menetlusdokumentide hankimise ja vormistamise kulude väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.1 Hageja R. I. on 09.07.2015.a esitanud hagiavalduse K. T. ja T. T. vastu, mida on 13.07.2015.a. täiendanud ja parandanud. Hageja palub tuvastada korteriomandi registriosa nr *, katastritunnus * * M. T. pärandvarasse kuuluva mõttelise osa suurus, so 2,96 %. Hageja palublõpetada hageja ja M. T. pärijate kaasomand Korteriomandi registriosa nr *, katastritunnus * asukohaga * suhtes ja panna hagejale kohustus maksta M. T. pärijatele välja nende osad Korteriomandis rahas. Menetluskulud määrata kostjate kanda.
1.2.Hagiavalduse kohaselt ei vaidle hageja, et korteriomand kuulub hageja ja pärandaja M. T. kui endiste abikaasade ühisvara hulka hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on Korteriomandi omanik hageja. PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga: hageja ja M. T. abielu sõlmiti 16.07.1993.a., abielulised suhted lõppesid 1996.av abielu lahutati juriidiliselt 13.05.1998.a., Korter omandati vallasvarana 17.05. 1995.a., millega on tõendatud, et Korter vallasvarana omandati hageja ja Pärandaja abielu ajal ja on hageja ja Pärandaja ühisvara. PärS § 2, § 3 lg 1 ja § 4 kohaselt on pärandvara 1/2 Korteriomandist abikaasade võrdsuse põhimõttest tulenevalt, üle läinud 13.05.2015.a.pärandi avanemisega pärijatele (kostjatele). Eelduslikult kuulub M. T. pärandvara hulka 1/2 mõttelist osa korteriomandist, milles saab hageja nõuda pärandvara koosseisu määrates kalduda kõrvale kehtinud PKS § 19 Ig-s 2 märgitud alustel abikaasade osade võrdsusest. Hageja ja Pärandaja abielu on lahutatud enne 01.07.2010.a., siis tuleb PkS § 210 lg 2 ja lg 3 kohaselt rakendada enne 01.07.2010.a. kehtinud PkS sätteid. Ühe, endise abikaasa M. T. surma tõttu ei saa endiste abikaasade ühisvara jagada. Eelmärgitust tulenevalt on hagejal võimalik oma õiguste kaitseks esitada tuvastushagi tuvastamaks, et pärandvarasse kuuluvast abikaasade ühisvarast kuulus ühele abikaasale – M. T. väiksem osa kui pool ühisvarast. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest enne 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 19 lg 2 alusel ja määrata rahalise hüvitise sama paragrahvi lg 3 alusel. Pärandi väärtus PärS kohaselt on pärandi hulka kuuluva vara väärtus pärandi avanemise seisuga - pärand avanes 13.05.2015.a.. Hageja on tõendanud pärandvara hulka kuuluva eseme turu- või tegeliku väärtuse, mis on tõendi lisas 17 kohaselt 30000.- eurot. Hagejal esitas kohtule tõendid (lisas 8,9), et M. T. panustas Korteri omandamisse lahusvara 2,88 % (570:19800), hageja panustas lahusvara 96,97 % (19200:19800), ja pooled ühisvarana 0.15 % (30:19800) (tõend lisas 9). Hageja on seisukohal, et Korteriomandist kuulub pärandaja M. T. pärandvara hulka osa 2,96 % (2.88+1/2x0.15) % ehk väärtuses 888.-eurot (30000x2.96 %), milline tuleneb Pärandaja panusest tema lahusvara ja ühisvara arvel Korteri
2-15-10301
omandamisse ja ei enamat ja hagejale osa 97.04% (96.97+1/2x0.15) ehk väärtuses 29112.-eurot. Kohtul on kehtinud PKS §19 lg 2 p 3 ja esitatud tõendite järgi alus kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale.
1.3.13.07.2015.a. täiendas hageja hagiavaldust märkides, et soovis avalduses esitada esiteks, tuvastushagi, st tuvastada , et pärandaja vara suurus ühisomandis on 2,96 %, mille kaudu osutub võimalikuks määrata hageja vara suurus kostjatelel kuuluvas pärandvaras 50%-s korteriomandis. Nõue kohtule ei ole määratud hüve suurusega, vaid protsentides ning kaasomandi lõpetamise hagi (alates M. T. pärandi avanemisest 13.05.2015.a., muutusid pärijad korteriomandi kaasomanikeks 50 % ulatuses).
1.4.14.09.2015.a. vastas hageja kostjate seisukohtadele, leides, et kostjad lähtuvad oma väidetes vara hooldamise, hoidmise ja säilimise kuludes soovist, et kohus hindaks vara soetuskulusid lisades neile eeldatavad pärandaja panusena tema poolt tehtud vara hooldamise kulud, samuti arved tarvitatud elektrienergia, prügiveo, maamaksu, telefoniarvete jms kohta. Hageja juhib tähelepanu KÜS § 15.1 lg 2 sätestatule, et eluruumi hoolduseks on tööd (s.o kulud), millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi hooldamise eesmärk on eluruumi hoidmine ja tagab eluruumi säilimise. Seega on eluruumi hooldamiskulud, kui nad ka kostjate poolt pärandaja kuludena ajavahemikul 17.05.199513.05.1998 s.o. korteri omandamisest kuni abielulahutamiseni tõendamist leiaksid, tehtud eluruumi hooldamisena eesmärgil eluruumi hoida ja säilitada, mis ei ole oma olemuselt panus vara soetamiseks ega ka vara mitte, vaid teenus varale eesmärgil seda säilitada. Korteri kaasomandi lõpetamise ja selle jagamise viisis ei ole kostjad hagejale vastu vaielnud ja vastuväiteid esitanud. Kostjad on hagi õigeks võtnud selles, et pärandaja panustas soetamisel ühisvarasse korterisse * 570 krooni ehk 2.88% (570:19800X100), hageja panustas ühisvarasse 19200 krooni ehk 96.97 % (19200:19800x100) ning pärandaja ja hageja panustasid ühisvara arvelt poolte võrdsusest lähtuvalt kumbki 15.- krooni, kokku 30 krooni ehk 0.15%. Millest tulenevalt pärandaja panus korteri, mille soetusmaksumus oli omandamisel 19800 eesti krooni, ühisvarasse oli 2.955% (2.88+0.075) ehk 585.- eesti krooni ja hageja panus 97.045% (96.97+0.075) ehk 19215.- eesti krooni. Eelmärgitu annab aluse kohtul tuvastushagi rahuldamiseks ja poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Samuti kostjate vastuväidete puudumine hagejale, annab aluse määrata rahuldada hageja nõuded, lõpetada hageja ja kostjate kaasomand korteriomandile registriosa nr *, katastritunnus * asukohaga *, mille lõpetamises ja viisis kostjad vastuväiteid ei ole esitatud ja panna hagejale kohustus maksta välja kostjatele õiglane hüvitus summas 886.50 eurot (30000x2.955:100).
KOSTJATE VASTUS
2.1.Kostjad on 09.08.2015.a. vastuses hagiavaldusele kohtule teatanud, et nad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kostjate staatus pärijatena ja õigus pärandvarale on tõendatud pärimisseadusega, mida on valmis tõendama ka notar pärimistunnistuse väljastamisega.
2.2.08.09.2015.a. on kostjad täiendanud enda seisukohti, mille järgi kostjad teatavad kohtu ettepanekule, esitada kohtule tõendid, mille järgi ei ole põhjendatud poolte võrdsusest kõrvale kaldumine ja, et pärandaja on panustanud rohkem korteriomandi remonti või teinud muid vajalikke kulutusi, et sellekohaseid otseseid dokumentaalseid tõendeid, mis viitaksid osalusele korteri hooldamisse, viimistlemisesse ja ülalpidamisse (arved elektrienergia, prügiveo, maamaksu, telefoniarvete jms tasumise kohta) pärandaja isiklike asjade seas, abielu perioodist (16.07.1993.a kuni 13.04.1998.a) ja pärast selle lahutamist, 22 aastase perioodi jooksul säilinud ei ole. Kostjad eeldavad, et abielus olles abikaasad elasid koos, pärandaja käis tööl (tööraamatut ja ametlikku infot riiklikust arhiivist pole õnnestunud leida) ja sai töötasu, mistõttu pole usutav, et pärandaja ei panustanud ühisvara hooldamisse, hoidmisesse, säilimisse. Kostjad ei usu pärandaja pahatahtlikkust selles osas, et M. T. jõi üldse enamus raha maha. Kostjate hinnangul on hagis toodud arvutuskäik ühisvara osa suuruste tuvastamises ebamõistlik ja kostjad paluvad kohtul arvestada, poolte võrdsusest kõrvale kaldumisel osade määramisel, kostjate toodud eeldustega.
2-15-10301
MENETLUSE KÄIK
3.10.07.2015.a. jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta ja kohustas hagejat 15 (viisteist) päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks, so esitama selgelt väljendatud nõuded ja tasuma juurde riigilõivu. 22.07.2015.a. esitas hageja hagi tagamise taotluse, millega keelata M. T. pärijatel tehingute ja toimingute tegemine M. T. pärandvaraga Korteriomandiga registriosa nr *, katastritunnus * *. 27.07.2015.a. rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks. 28.07.2015.a. võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 14.08.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja jäi esitatud nõuete juurde ning kostad leidsid, et abielu kestel soetatud vara tuleb lugeda ühisvaraks. Soovime pärimise jagamist perekonna seadustele vastavalt, so soovime korterist 50%. 18.09.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse, võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule õiguslikke seisukohti kuni 01.10.2015.a. Määratud tähtajaks seisukohti ei esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, leiab, et hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja R. I. ja pärandaja M. T. olid abielus 16.07.1993.a. kuni 13.04.1998.a.; - korteriomand asukohaga * on soetatud 17.05.1995.a. abielu kestel ja on hageja R. I. ja pärandaja M. T. ühisvaraks; - hageja R. I. tasus korteri omandamise eest talle kuuluva lahusvara arvelt 19 200 EVP krooni ja lahusvara arvelt 15 krooni (30kr/2), mis on 97,04 % korteri maksumusest (19 800 krooni); - M. T. tasus korteri omandamise eest 570 EVP krooni lahusvara arvelt ja M. T. lahusvara arvelt 15 krooni (30kr/2), mis on 2,96% korteri maksumusest; - 21.11.2011.a. kanti hageja R. I. korteriomandi, asukohaga * (registriosa nr *), omanikuna kinnistusraamatusse; - kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ei ole välistatud kokkuleppega ja pooled on nõus, et kaasomand tuleb lõpetada; - kostjad on nõus, et kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et panna hagejale R. I. kohustus maksta M. T. pärijatele välja nende osa korteriomandi väärtusest; - korteriomandi * turuväärtuseks on 30 000 eurot.
6.Hageja on palunud kohtul tuvastada, et korteriomand * kuulub M. T. pärandi hulka väiksemas kui 1⁄2 mõttelises osas, sest hageja hinnangul tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest hageja kasuks. 27.05.2015.a. ilmus Ametlikes Teadaannetes tartu notar K. P. teade nr * pärimismenetluse algatamisest 13.05.2015.a. surnud M. T. (ik *) suhtes. Hageja sai M. T. pärimismenetlust läbi viivalt notarilt teada, et surnud M. T. lapsed K. T. ja T. T. soovivad seadusjärgsete pärijatena pärida kõnealust korteriomandit 1⁄2 osas. Pärimisseaduse (PärS) § 184 kohaselt kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 147–157 ja 159–161 sätteid. Kohus leiab, et surnud isiku endisel abikaasal on võimalik esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool (RKTKo 3-2-1-79-10, p 14). Kohtu hinnangul on hagejal R. I. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 tähenduses õiguslik huvi tuvastada hagiga eelnimetatud õigussuhte (korteriomandi omandiõiguse) olemasolu
2-15-10301
või selle puudumine. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 teise lause kohaselt abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted ja kooselu lõppesid 13.04.1998.a., so enne 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseadust, mistõttu tuleb poolte abieluvara koosseisu tuvastamiseks kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab erandi – abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. PKS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 2 näeb ette, et pärast abielusuhete lõppemist ühisvara jagamise korral määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. PKS § 19 lg 3 ja lg 4 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ja kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Puudub vaidlus selles, et korteriomand kuulus ühisvara hulka, kostjad leiavad, et korteriomandist pool peaks kuuluma M. T. pärandvara hulka, sest PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades kalduda enne 1.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1.07.2010.a. (RKTKo nr 3-2-1-31-14, p 14) Hageja R. I. on aga leidnud, et võttes arvesse asjaolu, et hageja on panustanud lahusvara arvelt 96,97% ja ühisvara arvelt 0,15%, siis kuuluks M. T. pärandvara hulka 2,96% korteriomandist. PKS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on omandanud korteri lahuvara arvelt, selle tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 01.05.1993.a. kinkelepingu, millega hageja omandas kinkega 13 200 EVP krooni. Kostjad on eelistungil võtnud õigeks, et hageja R. I. on korteri ostmisel tasunud 19 200 krooni talle kuuluva lahusvara arvelt ja 30 krooni ühisvara arvelt ning M. T. on tasunud 570 EVP krooni enda lahusvara arvelt. Seega on asjas leidnud tõendamist hageja poolt on toimunud 97,04% suuruses osas lahusvara arvelt korteri soetamine. Kohus on teinud 25.08.2015.a. eelistungil kostjatele ettepaneku esitada tõendeid PKS § 19 lg p 1-4 tõendamiseks vajalike asjaolude kohta, mida kostjad ei ole teinud. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest ning tuvastab, et korteriomand asukohaga * (registriosa nr *, katastritunnus *) kuulub M. T. pärandvara hulka 2,96% mõttelises osas. 01.09.2015.a. on hageja esitanud kohtule vastuse päringule, milles notari K. P. teatab, et on selgunud isikute ring, kes on vastu võtnud 13.05.2015.a. surnud M. T. pärandvara ja kelleks on kostjad K. T. ja T. T..
7.Hageja on esitanud kohtule nõude, millega taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et panna hagejale R. I. kohustus maksta M. T. pärijatele, so kostjatele K. T. ja T. T. välja nende osa korteriomandi väärtusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (RKTKo 3-2-1104-05, p 8). Kostjad on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et hagejale jääb korteriomand ning kostjatele mõistetakse välja hüvitis, mis vastaks nende kaasomandi osa väärtusele. Vaidlust
2-15-10301
ei ole korteromandi väärtuses, so 30 000 eurot, mille tõendamiseks on kohtule tõendina esitatud Aarete Kinnisvara eksperthinnang nr *. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 3-2-1-45-09, p 20). Arvestades asjaoluga, et pooled on kohtule tõendanud korteriomandi tegeliku väärtuse on võimalik kaasomandi jagamine kostjatele õiglase hüvitise väljamaksmisega. Kohus leiab, et korteriomandi hagejale jätmine järgib kõigi poolte huvisid ja rahuldab nimetatud nõude, lõpetades kaasomandi, pannes teisele kaasomanikule (hagejale) kohustuse maksta teistele kaasomanikele (kostjatele) välja nende osad rahas. Hagejalt R. I. tuleb kostjate K. T. ja T. T. kasuks välja mõista 888 eurot, mis on 2,96% korteriomandi väärtusest kostjatele kaasomandist kuuluvas osas.
8.Pärnu Maakohus on 27.07.2015.a. rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks, millega on keelatud notaril pärimistunnistuse väljastamine M. T. pärijatele pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-15-10301. Hagi tagamise taotluse lahendamisel nõustus kohus hageja väitega, et hagi tagamata jätmisel võib kostjate kui pärijate tegevus ohtu seada hageja vara ning seega oli vaja esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Kohus leidis, et hageja õiguste kaitsmiseks tuleb tuvastada hageja omandi suurus korteriomandist. TsMS § 386 lg 1 alusel võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud pärijate korteriomandi kaasomandi osa suuruse ning on võtnud ka seisukoha kaasomandi lõpetamiseks. Seega ei ole hagi tagamine enam jätkuvalt aktuaalne, seetõttu tuleb kostjate taotlus rahuldada ja hagi tagamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus edastab jõustunud kohtuotsuse notarile, kes saab seejärel jätkata pärimismenetlusega. Hagihind
9.TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi on ühisvara jagamise nõue ja p 4 järgi kaasomandi lõpetamise nõue mittevaralised nõuded, mille hagihinnaks 3500 eurot. Tuvastushagi puhul kohus asub seisukohale, et hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral on võimalik kindlaks määrata. Kohus leiab, et hageja eeldatav hüve hagi esitamisel on laiemalt korteriomandi ainuomanikuks saamine. Hageja on esitanud kohtule eksperthinnangu kinnisvara turuväärtuse välja selgitamiseks. Kohtu hinnangul hageja eeldatava hüve väärtus ning seega tuvastushagi hind on võrdne k.orteri turuväärtusega ehk 30 000 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse .ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja ei ole nõudeid esitanud alternatiivselt, seega tuleb hagis sisalduvad nõuded liita ning määrata hagihinnaks 33 500 eurot (30 000 + 3500). Menetluskulud
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 alusel kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Hageja on 19.08.2015.a. esitanud kohtule taotluse kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 1512 eurot, so õigusabile 120 eurot, menetlusdokumentide hankimine ja vormistamine 342 eurot ja riigilõiv kokku summas 1050 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus
2-15-10301
menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja osalenud isiklikult kohtumenetluses, kohtule ei ole esitatud lepingulise esindaja allkirjaga dokumente, seega ei ole nimetatud õigusabi kulu seotud tsiviilasja menetlemisega ja ei ole vajalik kulu asja lahendamiseks. Samuti ei nähtu dokumentide hankimist menetluse kestel, mil oli vaja esitada tõendeid oluliste asjaoluolude tõendamiseks, seega ei ole tegemist menetluskuluga. Nimetatud kulud saaksid olla kahju hüvitamise aluseks, mitte aga menetluskuludeks tsiviilasjas. Riigilõiv on aga seotud vahetult asja menetlemisega, seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada tasutud riigilõiv 1050 eurot võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.