Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. Kohus on 15.10.2015.a pidanud kohtuistungi, kuhu pooled on ilmumata jäänud.

2-15-9218

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi seaduses nimetatud juhul. TsMS § 408 p-st 2 tuleneb, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kohus on praeguses tsiviilajas määranud kohtuistungi pidada 15.10.2015.a, kell 10.00. Hagejate esindajale on kohtukutse e-toimikus kätte toimetatud 03.10.2015.a. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatuks loetud TsMS § 3141 lg 1 alusel 10.10.2015.a. Kõnesolev säte näeb ette, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 414 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesoleval juhul on kostja oma vastuses hagile vastu vaielnud – kohtu hinnangul ei ole hagialuseks olevad asjaolud tsiviilasja materjalide põhjal piisavalt välja selgitatud. Kohtu hinnangul puuduvad hagi läbivaatamata jätmist välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 3 ja § 408 p 2 koosmõju alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejatel menetluskulude kandmise kohustus. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades TsMS § 165 lg-st 1 tuleneva analoogia alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Lisaks ei nähtu ka asja materjalidest, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.