XXX avaldus täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10414 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo OÜ, registrikood 10383918, Tartu mnt 16B-19, 10117 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXX(XXX, isikukood XXX) tema isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(isikukood XXX).
3.XXX on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigis ametiasutustes, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine.
Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.10.2020.a.
5.XXX ei ole valimisõiguse tähenduses teovõimetu.
6.XXX saab piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
7.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
8.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
10.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 06.07.2015.a. Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX(Uustalu) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXX võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma õigusi ega huve. Avalduse kohaselt on XXX andnud XXX enda asjade ajamiseks 04.03.2014.a. tõestatud notariaalse volikirja. Avaldaja sõnul ei ole XXX rohkem lähedasi kui avaldaja, kuigi XXX on perekonnaseisult abielus. Avaldaja kinnitas, et XXX abielusuhted katkesid juba 1984.a., mistõttu ei oleks abikaasa eestkostjaks sobiv isik. Avaldaja märkis avalduses, et ta on nõus hakkama oma ema, XXX, eestkostjaks.
2.Kohus võttis oma 03.08.2015.a. kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXX vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti.
3.XXX
4.Puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja XXX leidis oma 02.10.2015.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXX vajab, vaatamata volikirja olemasolule, eestkoste seadmist, kuivõrd eestkoste seadmine vastaks XXX huvidele. Seejuures kinnitas XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, et XXX, kes on XXX eestkostjaks hakkamise kohta andnud ka oma nõusoleku, on sobiv isik täitmaks XXX eestkostja ülesandeid.
5.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu asus oma 18.08.2015.a. kohtule esitatud arvamuses seisukohale, et kohtule esitatud avaldust ei peaks rahuldama, kuigi XXX ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve, kuna XXX on andnud avaldajale volikirja, mille alusel on avaldaja saanud teostada XXX nimel kõik vajalikud toimingud. Seejuures märkis Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja, et juhul kui kohus asub teisele seisukohale, toetab ta XXX määramist XXX eestkostjaks, kuna XXX on eestkostjaks sobiv isik.
6.Viru Maakohus kuulas 08.10.2015.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 erinõude korras isiklikult ära puudutatud isiku XXX, kes kinnitas, et ta ei saa enam iseenda asjade ajamisega hakkama, mistõttu viibib ta ka käesoleval ajal hooldekodus. Samuti selgitas XXX, et oma tütre, XXX, kellele ta on teinud enda esindamiseks ka volikirja, saab ta hästi läbi ning on nõus, et XXX määratakse ka tema eestkostjaks.
7.XXX kinnitas tema ärakuulamise käigus, et on nõus emale eestkostjaks olema ning palus määrata eestkostja üksnes ema isiklike õiguste kaitseks, sest oma varaga tehingute tegemiseks tegi ema notariaalse volikirja.
Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
9.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab raske psüühikahäire, mis on hõlmatav mõistega vaimuhaigus, all, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 47-15 (t/l 47-54). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik.
10.Seejuures on XXX andnud XXX enda asjade ajamiseks 04.03.2014.a. tõestatud notariaalse volikirja (notari ametitegevuse raamatu nr 284, t/l 15-16), mille alusel on XXX käesoleva ajani kõiki vajalikke toiminguid teostada saanud. Kuivõrd aga nimetatud volikirja eesmärgiks on XXX esindusõiguse andmine XXX varaliste küsimustega seoses, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole volikirjaga piisavalt kaitstud kõik XXX huvid, mistõttu tuleb tema üle seada eestkoste, misjuures eestkostja õigusteks ja kohustusteks tuleb jätta eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Seejuures määrab kohus, et eestkostja ülesanneteks on XXX esindamine kõigis ametiasutustes, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine.
11.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kuivõrd XXX rohkem lähedasi käesoleval ajal ei ole ja XXX eestkostjaks määramist taotleb üksnes tema eest hoolt kandev tütar Helen Uustalu, leiab kohus, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema tütar Helen Uustalu, kes on oma ema asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 6-7). XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
12.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXX isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigis ametiasutustes, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalja raviteenuste ning järelvalve tagamine.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
14.Kuivõrd kohus ei sea XXX eestkostet kõigi tema asjade ajamiseks, ei tunnista kohus ka vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb asuda ka seisukohale, et XXX on võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
15.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud otsustama XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.10.2020.a.
16.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX psühhiaatrilise ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.