2-15-13390/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-13390 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides makse selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014.a oli selleks 177,50 eurot, kuid alates 2015. aastast on see 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjalt välja mõista elatise alates 29.07.2014.a. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus selgitab, et kuna käesolev tsiviilasi on eraldatud iseseisvasse menetlusse tsiviilasjast nr 215-11273, siis tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda vaid kuludest, mis on seotud hageja elatisenõudega. Abielu lahutamise asjas nr 2-15-11273 tehtud lõpplahendis on kohus abielu lahutamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda jätnud. Hageja on enne tsiviilasjas nõuete eraldamist tasunud hagilt riigilõivu 100 eurot, mis on tasutud abielu lahutamise nõudelt ning on jäetud hageja enda kanda tsiviilasja nr 2-15-11273 lahendiga. Elatisega seonduva hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

2-15-13390 TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte lg 11 lisab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja on palunud hüvitada kulutused õigusabile summas 200 eurot. Hageja lepinguline esindaja on tsiviilasjaga seoses teinud järgmisi toiminguid: • tutvumine dokumentidega abieluasjas ja ülalpidamise asjas 0,5 h; • hagiavalduse koostamine Ants Kulli vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes 1,5 h; Hageja lepinguline esindaja on tunnitasuks märkinud 100 eurot ning kinnitab, et hageja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus lähtub elatisnõude menetluskulude kindlaksmääramisel muu hulgas hagiavalduse põhjalikkusest ning elatisenõude sisu osakaalust hagis. Siinkohal on kohus hinnangul, et hagiavaldus on koostatud piisava põhjalikkusega ning see on vastavuses esindaja poolt märgitud ajakuludega. Lisaks nähtub, et elatisenõude osa moodustab hagiavalduse sisust umbes 75%, mistõttu tuleb elatisenõude menetluskuludeks lugeda 150 eurot (200 x 75%; käibemaksu ei lisandu). Ülejäänud, s.o 50 euro suurune õigusabikulude suurus on jäetud hageja enda kanda tsiviilasja nr 2-15-11273 raames. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).