Kohtuotsuse tegemise aeg ja 09.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-105298
Tsiviilasi
XXXhagiavaldus XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 755 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX). Kohtuistungi aeg
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks alates 09.03.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXtäisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Välja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2014 – 08.03.2015 eest summas 1457,32 eurot (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 32 eurosenti).
Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord:
2-15-105298 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX(hageja) esitas 09.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) 195 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele XXXesitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.06.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 05.06.2015 kohtumäärusega kohustati hagejat esitama põhjendatud hagiavaldus. Hageja esitas Harju Maakohtule 20.06.2015 hagiavalduse. Hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja koos oma emaga (hageja seaduslik esindaja XXX) ning alates 2014 juuli kuust ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Kostja on elatise mittetasumise perioodil hageja igakuistest kuludest tasunud 4 kuud hageja ühe huviringi eest, kokku summas 48 eurot ning hageja palub nimetatud summad elatise võlgnevusest maha arvutada. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. Hageja leiab, et lapsel on õigus saada ülalpidamist seaduses ette nähtud määras, hoolimata vanemate vaheliste suhete iseloomust ja hinnangutest. Hageja lisab, et kostjal on pankrotis olles lisaks elatismiinimumile igakuisest sissetulekust vabastatud ka üks kolmandik palga alammäärast ülalpeetava kohta, mis võimaldab tal täita ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas ehk pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 09.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju ehk elatis tagastiulatuvalt alates juuli 2014.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja 24.07.2015 vastuse kohaselt on kostja alates hageja vanemate lahku minekust (2007) maksnud hageja esindajale elatist ja/või toetanud hageja esindajat muul moel, mis ei ole juriidiliselt fikseeritud elatisena. Kostja on seisukohal, et kostja ja hageja esindaja ei ole sõlminud suulist kokkulepet lapse elukoha ja ülalpidamiskohustuse suhtes. Kostja lisab, et hageja vanemate senine suhete ajalugu näitab, et mida rohkem on kostja maksnud elatist, seda kehvem on kostja ja hageja esindaja suhe, sest kostja lahendused on hageja esindaja hinnangul olnud peaaegu alati sobimatud või puudulikud. Kostja on elatise maksmise lõpetamisel lähtunud põhimõttest, et elatise maksmise eelduseks on suhete
2-15-105298 olemasolu, mitte vastupidi. Kostja hinnangul vajab hageja terviklikuks arenguks kostja ja hageja esindaja toimivat suhet, mis on ka elatise maksmise eelduseks. Kostja toob välja, et tasub igakuiselt hageja mobiiltelefoni kulusid. Kostja on 09.09.2015 täiendavas seisukohas avaldanud, et on katkestanud elatisraha maksmise, kuivõrd on valinud sellise tee lapse huvide ja vaimse arengu eest seismiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt alates juulist 2014 ning igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud sisulist seisukohta väljamõistetava elatise suuruse kohta.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.
2-15-105298 PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohtadest ei tulene PKS § 102 lg-2 sätestatud eeldusi elatise vähendamiseks. Kostja on oma seisukohtades välja toonud, et on elatise maksmise alaealisele lapsele katkestanud. Kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2 ei vabane isik alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega põhistanud seaduses sätestatud mõjuvaid põhjuseid miinimumsummas elatise vähendamiseks, seega tuleb kostjal täita miinimumsummas ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust. Lapsest lahus elaval vanemal lasub lapse ülalpidamise kohustus sõltumata sellest, kas lapse vanemad suhtlevad omavahel või kui head või halvad nendevahelised suhted on. Kohus on seisukohal, et hageja vanemate erimeelsused hageja hooldusõiguse teostamise üle ei oma käesolevas menetluses tähtsust. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXvälja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 09.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
7.Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.07.2014. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud alates juulist 2014 ning on sel perioodil tasunud vaid hageja huviringi eest 48 eurot. Kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõude kohta sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja 24.07.2015 vastuse kohaselt on kostja maksnud hageja esindajale elatist ja/või toetanud hageja esindajat muul moel, mis ei ole juriidiliselt fikseeritud elatisena. Kostja on oma seisukohtades välja toonud, et on tasunud hageja mobiiltelefoni arveid, kuid kostja ei ole oma seisukohtade põhistamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Seega on kohus seisukohal, et kostja väited hageja toetamisest, hageja telefoniarvete tasumisest on paljasõnalised ning tõendamata ja seetõttu ei saa kohus neid käsitleda osalise ülalpidamiskohustuse täitmisena. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hageja on kohtule avaldanud, et palub tagasiulatuva elatise summast maha arvestada kostja poolt hageja huviringi eest tehtud maksed, seega kohtu hinnangul on hageja aktsepteerinud kostja poolt huviringi eest tehtud maksed lapse ülalpidamiskohustuse täimisena.
2-15-105298 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 01.07.2014 kuni 08.03.2015, arvestades maha kostja poolt sel perioodil makstud summa 48 eurot hageja huviringi eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.07.2014 kuni kohtule avalduse esitamisele eelnenud päevani 08.03.2015 summas 1457,32 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.07.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 6x177,5=1065 eurot eurot; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 28.02.2015.a. 195x2= 390 eurot; ajavahemik 01.03.2015.a. kuni 08.03.2015.a. 195/31x8=50,32 eurot, millest kohus arvestab maha kostja poolt tasutud 48 eurot) hageja kasuks.
8.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.