Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 405 lg 1). Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks elatise alammäärani alates hagi esitamisest 17.06.2015.a. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. Väljamõistetud elatis on 139 eurot kuus, kostjal on veel kaks last ja kostja ei ole võimeline rohkem elatist tasuma. Kohtu põhjendused ja järeldused Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja elatise nõude põhjendatust tõendab kanne hageja sünniaktis, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagi on esitatud elatise alammääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Pärnu Maakohtu maksekäsu määrusega nr 2-11-40968 on XXX 29.09.2011.a välja mõistetud elatis XXX kasuks tema ülalpidamiseks summas 139 eurot. Poolte seletustest ilmnevalt on kostja regulaarselt aastate jooksul jätnud täitmata ka ülalpidamiskohustuse väljamõistetud summas 139 eurot, mis vastas elatise alammäärale aastal 2011.a. Ainuüksi hagi esitamisele eelneva aasta jooksul perioodil 17.06.2014.a kuni 17.06.2015.a tekkis elatise võlgnevus 1299. Käesoleval aastal on elatise alammäär 195 eurot kuus. PkS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla elatise alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kaks last, kes on sündinud 07.04.2009.a ja 07.03.2011.a, kostja lapsed elavad koos temaga. Kostja on nimetanud oma igakuised sissetulekud-väljaminekud alljärgnevalt: bruto töötasu 1300 eurot, õppelaen jäägiga 240 eurot ja kohustuse lõpuga märts 2016.a, tarbijalaen auto soetamise eesmärgil jäägiga 3800 eurot ja kohustuse lõpuga 2019.a, eluasemekulud 500 eurot, kulutused transpordile (2 autot) 250 eurot, kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 60 eurot. Kostja nimetab, et kahe auto olemasolu on vajalik, kuna seda nõuab logistiline olukord. Kostja on põhjendanud elatise mittetasumist kohustusega pidada üleval veel kahte last, haigestumisega ja sellest tekkinud pikaajaliste makseraskustega. Hageja seadusliku esindaja seletusest ilmnevalt rikkus kostja ülalpidamiskohustust juba enne haigestumist. Kostja elab eramus XXX ja peres on kaks autot. Kui ka kaks autot peres on vajalikud, nagu kostja väidab, kinnitab selline materiaalne seisund siiski vaieldamatult võimelisust tasuda elatist seadusega ettenähtud alammääras. Isa ülalpidamiskohustuse hindamisel on oluline ka see, et pere teiste laste planeerimisel ta teadis, et regulaarselt tuleb üleval pidada ka vanemat last. Isa hindas ennast võimeliseks kolme last üleval pidama. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, hagejat on aga aastaid üleval pidanud peamiselt ema. Alaealine hageja vajab süüa, riideid ja eluaset iga päev ning ülalpidamisse panustamine peab olema regulaarne.

Tuginedes eeltoodule tuleb hageja nõue elatise suurendamiseks kuni riikliku elatise alammäärani alates 17.06.2015.a rahuldada. Edasikaebekord TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega ning hagihind on alla 2000 euro. Kuna hageja nõue on vähem 2000 eurot, siis on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks TsMS § 637 lg 21 kohaselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.