Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-15-13623 omandiosa suurus peab olema võrdeline tema poolt tasutava ostuhinna osaga omandatava korteriomandi ostuhinnas.

2-15-13623 Kinnistu ja suvila müügist saadava tasuga oleks avaldajatel võimalik parandada puudutatud isiku elamistingimusi. Kuivõrd puudutatud isik elab hetkel koos avaldajatega üürikorteris, soovivad avaldajad puudutatud isiku elamistingimuste parandamiseks soetada pangalaenu abil uue elamispinna, mis oleks puudutatud isikule pikaajaliseks ning stabiilseks koduks. Avaldajad kasutaksid hoonestatud kinnistu müügist saadavat tulu sissemaksuks uue korteri soetamisel. Avaldajatele ei ole hetkel teada hoonestatud kinnistu müümise aeg ega täpne hind, kuna praegu ei ole sellel veel ostjaid. Avaldajad hakkavad kinnistu müüki teostama siis, kui kohus on selleks nõusoleku andnud. Kindlasti aga ei müü avaldajad puudutatud isikule kuuluvat kinnistut alla selle tegeliku väärtuse, vaid võtavad tehingu tegemisel arvesse hoonestatud kinnistu turuhinna, et sooritada tehing puudutatud isiku jaoks parima võimaliku hinnaga. Avaldajad esitavad siinkohal turuhinna väljendamiseks samaväärse hoonestatud kinnistu müügikuulutuse kinnisvaraturul. Müügikuulutusest nähtub, et samas suvilate piirkonnas XXXvallas asuvate hoonestatud kinnistute väärtus on kinnisvaraturul 35 000 eurot. Kuigi käesoleval juhul on küsimus lapse vara käsutamiseks nõusoleku saamisest, viitavad avaldajad, et neile teadaolevalt võimaldab kehtiv õiguspraktika anda näiteks analoogselt eestkostjale eestkostetava vara müügiks nõusolekut juhul, kui varal veel reaalne ostja puudub. Nii on Harju Maakohus varasemas praktikas andnud eestkostjale õiguse müüa eestkostetava nimel viimasele kuuluv kinnisasi ilma konkreetse ostjata ja hinnata. Samuti on kohus pidanud põhjendatuks avaldaja seisukohta, et sellisel juhul ei ole otstarbekas määrata ka kohtulahendis konkreetset summat kinnistu võõrandamiseks. Eespool toodud asjaoludest tulenevalt paluvad avaldajad Harju Maakohul PKS § 131 lg 1 alusel anda avaldajatele nõusolek puudutatud isiku nimel talle kuuluva kinnisasja aadressil XXX (reg nr XXX) võõrandamiseks ning selleks vajalike müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks. 04.10.2015 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse. Lapse esindaja on seisukohal, et kuivõrd suvila ei ole perele vajalik ning nõuab ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, võib avaldajatele anda loa kinnisasja võõrandamiseks. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole uue kinnisasja soetamise tehingu täpsemad asjaolude teada, on põhjendatud avaldajatele loa andmine suvila võõrandamiseks. Müügitehingust saadav raha tuleb paigutada XXXarveldusarvele märkega kasutamiseks kohtu loal. Avaldajad ei ole avaldanud, et suvila müügist saadavat raha oleks vaja kasutada lapse igapäevaste kulude kandmiseks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avalduse kohaselt sai puudutatud isik XXXXXX aadressil asuva kinnistu nr XXX omanikuks 2009. aastal. Enne seda kuulus kinnistu puudutatud isiku vanavanematele. Puudutatud isik ega keegi teine puudutatud isiku lähedastest ei ole suvilat selle aja jooksul ühelgi otstarbel kasutanud. Seega on suvila seisnud tühjana juba ligikaudu 6 aastat. Kuigi keegi kõnesolevat kinnistut ei kasuta, kaasnevad sellega siiski mitmed kohustused. Kuivõrd puudutatud isik ise oma vanusest tulenevalt kinnistu heakorra- ja parandustöödega ei tegele ning avaldajatel ei

2-15-13623 jätku piisavalt aega ega rahalisi vahendeid kinnistu ja sellel asuva hoone hooldamiseks, halveneb kinnistu ja suvila seisukord iga aastaga. Avaldajad leiavad, et olukorras, kus puudutatud isik ega keegi teine puudutatud isiku lähedastest kõnesolevat kinnistut ega sellel asuvat suvilat ei kasuta, kuid hoone seisund halveneb iga aastaga, on kõige otstarbekam hoonestatud kinnistu võõrandada. Avaldajad leiavad, et ajaks, mil puudutatud isik saab piisavalt vanaks, et huvituda suvilas viibimisest või oleks suuteline seal ise parandustöid teostama, on kinnistul asuv suvila tõenäoliselt muutunud kasutuskõlbamatuks ning kaotanud igasuguse väärtuse kinnisvaraturul. Seega on avaldajad põhjendatult seisukohal, et tühjana seisva suvila võõrandamine on eelkõige puudutatud isiku huvides ning kaitseb tema kui eestkostetava varalisi õigusi. Kinnistu ja suvila müügist saadava tasuga oleks avaldajatel võimalik parandada puudutatud isiku elamistingimusi. Kuivõrd puudutatud isik elab hetkel koos avaldajatega üürikorteris, soovivad avaldajad puudutatud isiku elamistingimuste parandamiseks soetada pangalaenu abil uue elamispinna, mis oleks puudutatud isikule pikaajaliseks ning stabiilseks koduks. Avaldajad kasutaksid hoonestatud kinnistu müügist saadavat tulu sissemaksuks uue korteri soetamisel. Avaldajatele ei ole hetkel teada hoonestatud kinnistu müümise aeg ega täpne hind, kuna praegu ei ole sellel veel ostjaid. Avaldajad hakkavad kinnistu müüki teostama siis, kui kohus on selleks nõusoleku andnud. Eespool toodud asjaoludest tulenevalt paluvad avaldajad Harju Maakohul PKS § 131 lg 1 alusel anda avaldajatele nõusolek puudutatud isiku nimel talle kuuluva kinnisasja aadressil XXX (reg nr XXX) võõrandamiseks ning selleks vajalike müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks. Tallinna linn ja lapsele RÕA korras määratud esindaja toetasid avalduse rahuldamist. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse vanemad, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseksid lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldajate kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.