Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-32290 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada

apellatsiooni

korras

Tallinna

Ringkonnakohtus,

esitades

2-14-32290

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Eelistungil on hageja oma nõuet täpsustanud, nõudes kostjalt tagasiulatuvalt elatist alates 26.02.2014.a. 1200 eurot, arvestades hageja poolt lapsele osaliselt makstud elatist. Jooksvat elatist, s.o. elatist alates hagiavalduse esitamisest, nõuab hageja 150 eurot kuus, vähendades elatise nõuet nende kuude eest, mil kostja on talle juba elatist osaliselt maksnud. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on vastavalt eelistungil esitatud vastuväidetele nõus elatist tasuma 130 eurot kuus alates oktoobrist 2015. Suurema summa tasumist kostja majanduslik seisund ei võimalda. Sotsiaalkindlustusameti xxxxxxxx büroo otsusega 12.02.2015 on kostja töövõime kaotuse protsent 50%. Otsuse kohaselt on kostjal insuliinisõltuv suhkurtõbi ning tema töö valik on piiratud. Kostjal on töökoht xx-s xx xxxx, kuid ta töötab seal osalise tööajaga sõltuvalt oma terviseseisundist ning tema kuue kuu sissetulek on 174 eurot. Kostjale on määratud töövõimetuspension 148.98 eurot kuus. Kostja sissetulekutest ei piisa igakuiste kulutuste kandmiseks ning tal aitab toime tulla perekond, kelle käest saab ta toidukraami ja teinekord ka raha. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise korral on ohtu seatud tema enda ülalpidamine. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-136 (p 12) ja leiab, et hageja seaduslik esindaja ei ole käitunud lapse huvides, kuna ei pöördunud juba aasta eest kostja poole ega nõudnud elatise tasumist. Käesoleval juhul ei ole kostjal oma terviseseisundist tulenevalt võimalik otsida lisatööd, et maksta hagejale elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-14-32290

2-14-32290

töövõime kaotusega. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.