Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-11667 elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Tsiviilasjas 2-12-26030 seati Harju Maakohtu 18.12.2012 määrusega XXX tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati tema eestkostja ülesandeid täitma Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu tähtajaga 3 aastat, so kuni 18.12.2015. XXXRÕA korras määratud esindaja arvamuse kohaselt ei võimalda XXX ́i tervislik ning vaimne seisund isikul endaga toime tulla ning eestkoste pikendamine on vajalik XXX ́i kõigi asjade ajamiseks, võttes arvesse, et kuni 30.04.2018 on Sotsiaalkindlustusameti poolt kindlaks tehtud, et isikul XXX ́il on sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel; juhendamist, järelevalvet. Puue põhjustab lisakulusid hooldusabi ja järelevalvet vajav. XXX ́il puuduvad lähedased, mistõttu on vajalik, et eestkostja ülesandeid jääb ka edaspidi täitma Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et XXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning on otstarbekas pikendada eestkostja ametiaega viieks aastaks. Arvestades olukorda, et XXX ́il puuduvad lähedased, on vajalik, et eestkostja ülesandeid jääb ka edaspidi täitma Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse ning XXX ́i esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg

2-15-11667 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas 2-12-26030 seati Harju Maakohtu 18.12.2012 määrusega XXXtema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati tema eestkostja ülesandeid täitma Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu tähtajaga 3 aastat, so kuni 18.12.2015. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 22.09.2015 aktist nr 123 (ekspert XXX) nähtub, et XXXei ole vaimuhaige ega esine tal muud psüühikahäiret, vaid temal esineb nõrgamõistuslikkus mõõduka vaimse alaarengu kujul olulise käitumishäirega, mis seisneb temal esinevates intellektuaalse tegevuse alaarengus, sotsiaalses kohanematuses, primitiivses mõttekäigus, loomingulisuse puudumises ja väheses analüüsi- ja arutlusoskuses ning käitumishäiretes. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid (sh perekonnaõiguslikke), teostada valimisõigust. Isiku võimetus oma tegudest aru saada või neid juhtida on kestev. Isiku ülekuulamiseks kohtu poolt ei tulene tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Isiku vaimne seisund ei võimalda teda üle kuulata kohtuistungil. Isikut on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, et see ei tekitaks tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Isikule on vaja määrata eestkostja. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Isiku eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik majandusliku ja õigusliku iseloomuga küsimused, tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine. Eeldatav eestkoste aeg võiks olla kuni 3 aastat. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX ́i psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX ́i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXX ́i huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXX ́i eestkostja ülesandeid täitnud Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). XXXRÕA korras määratud esindaja arvamuse kohaselt puuduvad XXX ́il lähedased, mistõttu on vajalik, et eestkostja ülesandeid jääb ka edaspidi täitma Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et kuna XXX ́il puuduvad lähedased, on vajalik, et eestkostja ülesandeid jääb ka edaspidi täitma Tallinna linn

2-15-11667 (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et XXXon isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning kohtule ega Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei ole teada sobivat füüsilist või juriidilist isik, kes oleks valmis XXX ́i eestkostja ülesandeid täitma, on kohus seisukohal, et Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) eestkostja ametiaega XXX ́i suhtes tuleb pikendada. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 18.12.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 28. detsembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.

2-15-11667 Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 18.12.2015, kuna selle päevani kehtib varasem, 18.12.2012 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-26030, millega seati XXX ́i üle eestkoste ja määrati XXX ́i eestkostjaks Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.