Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-9908 Asjaolud XXX(avaldaja) esitas 30.06.2015.a Harju Maakohtule avalduse lapse XXX nimel tehingu tegemiseks. 17.08.2010.a Tallinna notar Jaan Hargi poolt välja antud pärimistunnistuse alusel on 21.01.2010.a surnud XXX pärijad võrdsetes 1/3 suurustes mõttelistes osades üleelanud abikaasa XXX, tütred XXX ja XXX. XXXpärandvara hulka kuulub muuhulgas ka garaažiboks (hooneühistu liikmelisus) asukohaga XXX, Tallinn (registrikood XXX). Avaldaja taotleb kohtult luba nimetatud garaažiboksi müümiseks lapse nimel. Lapsele määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetavad avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, lapse eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 186 lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. XXXil on kaks tütart: täisealine XXXja alaealine XXX, kes koos emaga pärisid oma 21.01.2010.a surnud isalt XXXpärandvara vastavalt Tallinna notar Jaan Hargi poolt 17.08.2010.a väljastatud pärimistunnistusele. XXXpärandvara hulka kuulus muuhulgas garaažiboks (hooneühistu liikmelisus) asukohaga XXX, Tallinn (registrikood XXX). Avaldaja on alaealise lapse ainus hooldusõiguslik vanem. Avaldaja taotleb kohtult luba lapse nimel müüa eelnimetatud garaažiboks, mida pere ei kasuta, mis on halvas seisukorras ja mis vajaks täiendavaid investeeringuid. Garaažiboksi müügiga on nõus ka avaldaja täisealine tütar XXX. Müügist alaealisele lapsele kuuluv osa rahast (umbes 933 eurot) läheb lapse pangakontole ja avaldaja leiab, et seda raha võiks kasutada kõrgkoolis õppimiseks. Kohus leiab, et on mõistlik ja igati alaealise lapse huvides võõrandada garaažiboks, mida pere ei kasuta. Perel puudub huvi garaažiboksi säilitamiseks, kuna see on seotud suurte kulutustega. Peale eeltoodu puuduvad kohtul andmed, mis annavad aluse kahelda asjaolus, et avaldaja tegutseb oma alaealise lapse huvides.

2-15-9908 Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku alaealise lapse omandisse pärandiga saadud varaga tehingu tegemiseks tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.