2-15-10027
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-10027
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-15-10027 sellel asuvate ehitistega (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) jääb XXX. Samuti XXX annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX.
Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes. 04.09.2015.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-15-10027 ning käesolevas kompromisslepingus sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mis on toodud TsMS § 430 ja 432. Pooled soovivad välistada kompromissi kinnitava määruse edasikaebeõiguse. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2-15-10027 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Käesoleval juhul on pooled muu hulgas kompromissis kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma XXX , Tallinn korteriga seotud kommunaalkulud kuni 01.10.2015.a ja võtma elama enda juurde poolte ühise poja hiljemalt 01.10.2015.a ning edaspidi tagama rahalised vahendid temale ühetoalise korteri soetamiseks. Kohus on pooltele teada andnud, et kõnesolevat kompromissi kokkulepet ei ole esitatud sõnastuses võimalik täita. TsMS § 4 lg 4 näeb ette, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Siiski on pooled avaldanud soovi kompromiss esitatud sõnastuses kinnitatud saada, teatades, et vaidlusalune punkt on kogu kompromissi oluline tingimus. Kohus, võttes arvesse, et pooled on vaidlusalust kompromissi punkti oluliseks pidanud, asub seisukohale, et kompromiss tuleb TsMS § 4 lg 4 ja § 430 lg 1 koosmõju alusel kinnitada. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele.
2-15-10027 või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 03.06.2015.a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 300 eurot (maksekorraldus nr 950). Kuivõrd pooled on käesolevas asjas sõlminud kompromissi, siis kuulub pool riigilõivust hagejale tagastamisele. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv 150 eurot kanda hageja arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.