Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-3609
Kohtuasi
X ja Y avaldus Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu vastu korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Lia Niitaru Puudutatud isik Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu (registrikood 80141909), lepinguline esindaja Merike Roosileht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-3609 osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu 28. jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv). Teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv) tühisus. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Määrata X ja Y ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 230,67 eurot ja mõista need Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistult solidaarselt X ja Y kasuks välja.
5.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
2-24-3609
5.1.Rahuldada X ja Y avaldus ja tuvastada Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike
28.jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv) tühisus.
5.2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu kanda.
5.3.Määrata X ja Y maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 50 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 230,67 eurot ning mõista nimetatud summad Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistult solidaarselt X ja Y kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 4. märtsil 2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu
28.jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse kohaselt võeti korteriühistu 28. jaanuari 2024. a hääletusprotokolliga vastu otsus nr 2 täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv. Juhatuse poolt esitatud otsuse eelnõu kohaselt pandi hääletusele leppetrahvi rakendamise võimalus korteriühistus selliselt, et ühistuliikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel on korteriühistul õigus kohaldada leppetrahvi. Avaldajad esitasid üldkoosolekul vastuväite.
1.2.Avaldajad vaidlustavad põhikirja muutmise otsuse, kuna selles ei ole üheselt ja selgelt kirjas, milliste kohustuste rikkumise eest ja kui suure leppetrahviga saab korteriomanikke trahvida. Kuna vaidlustatud otsusega on leppetrahvi kohaldamise õigus antud korteriühistule, keda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt esindab ja juhib juhatus, siis otsusega on juhatusele antud õigus oma äranägemise ja suva järgi trahvida korteriomanikke, otsustades ise, millise kohustuse rikkumise eest ja kui suures summas trahvi kohaldada. Avaldajate hinnangul on vaidlustatud otsus vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 12 lg 2). Samuti on korteriühistu enamuses olevate korteriomanike poolt vähemuses oleva korteriomaniku trahvimine vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) mõistes.
1.3.Puudutatud isiku tuginemine Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 2-17-9989 ei ole antud asjas asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta.
2-24-3609 Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
2.1.Avaldajad on meelevaldselt asunud seisukohale, et neid kui vähemuses olevaid korteriomanikke hakatakse trahvima. Hääletamisele on pandud täiendada põhikirja p-ga 2.4.1, mille kohaselt võib korteriühistu kohaldada leppetrahvi, kui ühistu liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt või jätab need täitmata. Kui avaldajad on seisukohal, et korteriühistu soovib leppetrahvi nende suhtes kohaldada ja neil tekib seeläbi majanduslik kahju, siis saab eeldada, et avaldajad ei kavatsegi täitma hakata korteriomanike vastu võetud otsuseid ja eiravad neid.
2.2.Avaldusest ei nähtu, millise seaduse või põhikirja punktiga on põhikirja täiendamine vastuolus. Iseenesest on õige, et korteriühistus tuleb üksteise huvidega arvestada. Seega peavad korteriühistu liikmed ja juhatus juhinduma oma tegevuses korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsustest, täitma oma põhikirjalisi ja seadusest tulenevaid kohustusi. Leppetrahvi kohaldamise vajaduse ja selle suuruse otsustab korteriomanike üldkoosolek.
2.3.Olukorras, kus avaldajad hääletavad kõikidele otsustele vastu (sh põhikirja täiendamine), ei ole Riigikohtu praktikast tulenevalt avaldajad ise käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud kõik otsused, mis on vastu võetud korteriomanike häälteenamusega, ja kõikides tsiviilasjades on avaldajad seisukohal, et vastu võetud otsused on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajate tegevuse tõttu on reaalne oht, et korteriühistule (teistele korteriomanikele) võib tekkida kahju. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
2.4.Kuna avaldajad on kõik korteriomanike otsused vaidlustanud pahatahtlikult, takistavad teiste korteriomanike huvides vastavate otsuste elluviimist ja kahjustavad teiste korteriomanike huve, siis on avaldajatele esitatud KrtS § 32 alusel korteriomandi võõrandamise nõue. Ka seda kohustust ei ole avaldajad täitma asunud, mistõttu on korteriühistu sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtusse. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 12. aprilli 2024. a määrusega avalduse ja tunnistas korteriühistu
28.jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 (täiendada põhikirja punktiga 2.4.1 leppetrahv) kehtetuks. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulud 50 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: -
avaldajad on Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu liikmed;
-
korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosolekul pandi hääletusele küsimus leppetrahvi rakendamise võimalusest korteriühistus. Ettepanek oli lisada põhikirja p 2.4.1 leppetrahv: „Ühistu liikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel on korteriühistul õigus kohaldada leppetrahvi“;
-
vaidlustatud otsusega nr 2 otsustati täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv;
-
avaldaja I vastuväited otsusele nr 2 on lisatud protokolli.
2-24-3609
3.2.Maakohus viitas KrtS § 12 lg-dele 1 ja 2, § 17 lg-le 2 ja § 31, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-le 1 ning TsÜS §-le 32 ja § 38 lg-le 1 ja leidis, et vaidlustatud otsus nr 2, millega täiendati põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv, ei ole seadusega kooskõlas ja on seetõttu kehtetu.
3.3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tingimus, millega nähakse korteriühistule ette õigus kohaldada ühistu liikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi, vastuolus seadusega. Leppetrahv on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe maksta lepingut rikkunud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid leppetrahvi määramiseks ei saa lugeda kaasomanike vaheliseks kokkuleppeks. Lisaks on otsuse sõnastus vastuolus KrtS § 12 lg-ga 2, sest kindlaks ei ole määratud, milliste kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel ja kui suurt leppetrahvi on korteriomanik kohustatud tasuma.
3.4.Korteriomanikud on omavahel seotud ühise kaasomandi eseme kaudu ning teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. KrtS ei näe ette võimalust otsustada põhikirjaga korteriühistu liikmele leppetrahvi kohaldamise küsimusi. Korteriomaniku kohustuste rikkumise korral ei ole välistatud korteriomaniku vastu kahju hüvitamise nõude esitamine. Isegi kui KrtS võimaldaks näha põhikirjaga ette korteriühistu liikmele leppetrahvi kohaldamise võimaluse, siis antud juhul on vaidlustatud otsus vastuolus hea usu põhimõttega, sest ei ole konkretiseeritud, milliste kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on korteriühistul õigus kohaldada korteriühistu liikmele leppetrahvi ja mis summas.
3.5.Maakohus ei andnud hinnangut avaldajate teistes tsiviilasjades esitatud avaldustele ega hinnanud nende väidetavat pahatahtlikkust, jättes vastavad vastuväited tähelepanuta. Samas ei saa seadusest tulenevate õiguste kasutamine olla leppetrahvi määramise põhjuseks.
3.6.Kuna maakohus rahuldas avalduse, jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna avaldajad kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, määras maakohus avaldajate menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Avaldajad on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
4.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitanud leppetrahvi kohaldamise asjaolusid.
4.2.Maakohus asus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas seadusega, kuid vaidlustatud määrusest ei nähtu, millise seadusega on vastuolus põhikirjas ettenähtud leppetrahvi kohaldamise võimalus.
4.3.Puudutatud isik nõustub kohtuga, et korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsust leppetrahvi määramiseks ei saa lugeda kaasomanike vaheliseks kokkuleppeks. Ka on korteriühistu teadlik, et leppetrahvi konkreetsel määramisel on vajalik leping, kuid praegusel
2-24-3609 juhul ei ole korteriühistu kohaldanud avaldajatele leppetrahvi ja seega ei ole vajalik ka lepingu olemasolu.
4.4.Puudutatud isik ei nõustu maakohtuga selles, et vaidlustatud otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Seejuures on Riigikohus varasemalt selgitanud, et üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist saab nõuda eelkõige formaalsetele rikkumistele tuginedes. Kuivõrd avaldajad ei ole tuginenud formaalsetele rikkumistele, s.o et oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis on avaldajate nõue alusetu.
4.5.Ka on maakohus põhjendamatult jätnud menetluskulud korteriühistu kanda. Menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Samuti ei andnud maakohus menetlusosalistele põhjendamatult võimalust esitada oma lõplikud seisukohad ja taotlused (sh menetluskulude nimekiri) enne kohtulahendi tegemist.
4.6.Puudutatud isik kordas täiendavalt maakohtus esitatud seisukohti.
5.Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega tuvastab sama otsuse tühisuse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike 28. jaanuari 2024. a otsus nr 2, millega korteriomanikud otsustasid täiendada korteriühistu põhikirja p-ga 2.4.1, mis võimaldab korteriühistul korteriomanikele kohaldada leppetrahvi, on kehtiv. Avaldajate hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus KrtS § 12 lg-ga 2, mistõttu tuleb see tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega avalduse rahuldamise osas, kuid leiab, et vaidlusalune otsus on tühine, mistõttu ei saanud maakohus seda kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.1.KrtS § 17 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu ja selle liikmete vaheline õigussuhe on tehingulaadne (vt nt RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081, p 17). Seejuures ei näe KrtS korteriühistu liikmele ette kohustust tasuda leppetrahvi, kui ta rikub üldkoosoleku otsuse või korteriomanike kokkuleppega kehtestatud kohustusi või ka seadusest (KrtS-ist) tulenevaid kohustusi. Arvestades korteriühistu seadusest tulenevaid eesmärke (KrtS § 12 lg 1, s.o korteriomanike korteriomandist tulenevate õiguste teostamine ja kohustuste täitmine) ja täidetavaid ülesandeid (eelkõige korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise korraldamine (KrtS § 35) ja selle ajakohastamine (KrtS § 39) ning sellega seotud tulude ja kulude haldamine ja jagamine (KrtS
2-24-3609 § 41)), ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsus (põhikirja muutmise kohta), millega nad annavad korteriühistule õiguse kohaldada liikme suhtes (leppe)trahvi, kooskõlas korteriühistu eesmärkide, ülesannete ja seadusest tuleneva pädevusega. Õiguskaitsevahendid, mida korteriühistu saab korteriomanike suhtes kasutada, on sätestatud seaduses. Kirjeldatud tingimuse ettenägemine põhikirjas ei ole seega KrtS § 17 lg 2 järgi lubatav.
8.2.Küll aga võivad korteriomanikud KrtS § 13 lg 1 kohaselt kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid ka KrtS-is sätestatust erinevalt, v.a juhul, kui seadus selle otse välistab. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista KrtS otsesõnu korteriomanike võimalust leppida kokku, et oma kohustuste rikkumise korral tuleb neil tasuda (korteriühistule) leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades korteriühistu ja selle liikmete tehingulaadset õigussuhet, ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et korteriomanikud lepivad kokku leppetrahvi tasumise kohustuses. Leppetrahvi olemusest tulenevalt peab see aga olema ette nähtud kokkuleppeliselt (s.o kohustatud isik peab olema leppetrahvi tasumise kohustusega nõustunud) ning kokkuleppes peab olema määratletud leppetrahvi summa, samuti peab kokkuleppest selguma, milliste kohustuste rikkumise korral tekib õigustatud isikul õigus kohustatud isikult leppetrahvi nõuda.
8.3.Siinsel juhul ei ole korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsus nr 2 käsitatav KrtS § 13 lg 1 järgse korteriomanike kokkuleppena. Asja materjalidest nähtuvalt hääletas üks korteriomanikest otsusele vastu ning üks hääl loeti kehtetuks (dtl 8). Kuna leppetrahvi maksmise kohustuse kehtestamine eeldab osapoolte kokkulepet, sh kohustatud isikute nõustumist sellega, ei saa seda kohustust ette näha üldkoosoleku otsusega, kui otsuse vastuvõtmisel ei osale ja sellega ei nõustu kõik korteriühistu liikmed. Samuti ei ole leppetrahvi tasumise kohustus siinsel juhul piisavalt määratletud, kuna sellest ei selgu, milliste kohustuste rikkumise korral ja mis summas on korteriomanikul kohustus maksta korteriühistule leppetrahvi.
8.4.Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine (vt RKTKm 13.02.2024, 2-22-100795, p 13.4). Seetõttu on ka korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsus nr 2 tühine. Kuigi avaldajad ei ole avalduses esitanud vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 tõttu hagita asjas avaldajate taotlusega seotud. Seejuures pole kohtul ka üldisemalt takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (vt nt RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.1). Kuna vaidlusalune otsus on algusest peale tühine, ei saanud maakohus seda kehtetuks tunnistada (RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 14).
9.Vastuseks määruskaebuse menetlusõiguse normide rikkumist puudutavatele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Kuigi puudutatud isik avaldas vastuses avaldusele, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, võis kohus siinses vaidluses TsMS § 477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Siinsel juhul ei pidanud maakohus kohtuistungi korraldamist vajalikuks (vaidlustatud määruse p 6). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esile toonud,
2-24-3609 kuidas kohtuistungi korraldamata jätmine tema õigusi rikkus. Puudutatud isik on saanud oma seisukohad esitada kirjalikult.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita ka lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja andmata jätmist. Sellist kohustust kohtule TsMS-ist ei tulene. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte. Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ja tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 11). Siinsel juhul on maakohus kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitanud. Ka määruskaebusest ei nähtu, kuidas lõpliku seisukoha esitamiseks võimaluse andmata jätmine puudutatud isiku õigusi rikkus. Seejuures ei ole puudutatud isik määruskaebuses võrreldes maakohtule esitatud seisukohaga midagi täiendavat esile toonud.
10.Eeltoodud põhjendustel on avaldajate avaldus põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.
11.Puudutatud isik on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, leides, et menetluskulud tulnuks jätta avaldajate kanda, sest lahend tehti nende huvides (TsMS § 172 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ka Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Muid asjaolusid, miks menetluskulud tuleks jätta avaldajate kanda, ei ole puudutatud isik kohtute ette toonud. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb selle esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.
13.Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.1.Avaldajate 18. detsembri 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajate määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 230,67 eurot. Nimekirja kohaselt on avaldajatele osutatud õigusabi tunnihinnaga 99 eurot ja esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 2,33 tunni ulatuses. Avaldajad kinnitasid, et menetluskulu on seotud siinse menetlusega. Puudutatud isik avaldajate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajate menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kulunimekirjas esitatud mahus, s.o 2 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise
2-24-3609 ajakulu 0,33 tundi. Esindaja tunnitasu 99 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on avaldajate põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 230,67 eurot, mis tuleb solidaarselt avaldajate kasuks puudutatud isikult välja mõista.
14.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib sama paragrahvi 2. lõike kohaselt edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.