Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-11563

Tsiviilasi

XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse XXX suhtes ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post [email protected]) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Puudutatud isiku I määratud esindaja riigi õigusabi korras advokaat Tatjana Dobolina Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku II esindaja Vladimir Kolga (e-post [email protected]) Eestkosteasutus [email protected])

XXX

Vallavalitsus

(e-post

Esindaja Katre XXX Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.09.2015

RESOLUTSIOON

Jätta XXX avaldus XXX vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse XXX suhtes ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale rahuldamata. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik Avaldajal ja XXXon ühised lapsed XXXja XXX. Avaldaja koos tütrega elab ühel aadressil, isa pojaga teisel. Alates 21.06.20156 ei ole avaldajal võimalus suhelda XXX, kuna lapse isa teeb selleks takistusi. Avaldaja palub lõpetada alaealise XXX vanemate XXX ja XXX ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda XXX hooldusõigus täielikult üle emale XXX Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et avaldus XXX ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXX suhtes ja hooldusõiguse täielikult avaldajale üleandmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Pärast vanemate lahkuminekut otsustasid vanemad, et XXX jääb isa juurde ja XXX ema juurde. XXX on seisukohal, et võttes arvesse, et laps elab tema juures, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb ja samas otsustab lapse igapäevaelu küsimusi, tuleb avaldaja avaldus jätta täielikult rahuldamata. Lapse isa XXX on eestkosteasutuse arvamuse kohaselt vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama, elamistingimused on lapsele sobivad ning XXX on seni pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Takistused suhtlemisel või vanemapoolne vähene suhtlemine lapsega ei ole põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Probleem on lahendatav lapse XXX jaoks paremal ja rohkem tema huvidest lähtuval viisil. Ka lapse määratud esindaja ei toeta avaldust, kuna käesoleval juhul ei ole avaldaja veenvalt põhistanud oma nõuet saada XXX suhtes ainuhooldusõigus. XXX esitas avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, põhjusel, et temal ja XXX on takistatud suhtlemine ning kohtumine XXX iga. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamise eelduseks. Avaldajal on õigus pöörduda kohtu poole avaldusega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Käesoleva tsiviilasja raames seda otsustada ei saa. Kuna XXX elab isa juures, kes tema eest igapäevaselt hoolt kannab, puudub antud juhul põhjus ühise hooldusõiguse üleandmiseks teisele lapsevanemale, kellega laps ei ela. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo