2-23-129565 BARGI GRUPP OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes 2800 eurot Hageja: BARGI GRUPP OÜ (registrikood 16102470), lepingulised esindajad Priit Janu ja Revo Janu
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta BARGI GRUPP OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud BARGI GRUPP OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks K. P. menetluskulud ning mõista BARGI GRUPP OÜ-lt K. P. kasuks välja menetluskulud summas 624 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista BARGI GRUPP OÜ-lt riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel välja vähem tasutud riigilõiv summas 35 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.BARGI GRUPP OÜ (hageja) esitas 15.08.2023 Harju Maakohtusse hagi K. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2500 eurot. 19.11.2024 täiendas hageja esitatud nõuet ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivitusintress põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BARGI GRUPP OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse hageja kapitaliseerida põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja punkti 2.2 kohaselt tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid hiljemalt ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Hagejal tekkisid makseraskused 20.01.2021, millega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 märgitud tingimus ja kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise ajaks ei ole kostja kohustust hageja ees täitnud. Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.
2.Kostja esitas 19.02.2024 seisukoha, milles ei tunnista hageja esitatud nõuet ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees kohustus. Kostja ja M. K. vahel sõlmiti 14.12.2020 osaühingu osa müügileping, mille punkti 2.1 kohaselt müüs kostja M. K.le hageja osa. Lepingu punkti 2.3 kohaselt leppisid kostja ja M. K. kokku, et hageja osa eest kohustub sissemakse täies ulatuses tasuma M. K.. Müüja juhatuse liikmena kinnitas, et osaühing on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kostja ei ole osaühingu juhatuse liige alates 18.12.2020, seega oli kostja tagasi kutsunud juhatusest enne, kui saabus tingimus osa tasumiseks.
3.Hageja esitas 19.11.2024 seisukoha, milles leiab, et hageja ei olnud 14.12.2020 müügilepingu pooleks ega osalenud eelviidatud tehingus. Asjas ei ole tõendatud, et hageja andis kohustuse ülevõtmiseks notariaalselt tõestatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku. Kostja esitas hageja osas 2020. aasta detsember käibedeklaratsiooni, millel deklareeris hageja maksukohustuse ja maksuvõlana 16 562 eurot. Seega saabus tingimus hiljemalt 31.12.2020. Kostja oli hageja seadusliku esindajana kohustatud isikuks hagejale kuuluv nõue hiljemalt 31.12.2020 seisuga iseenda osas maksma panna, mitte delegeerida sissenõutavaks muutunud kohustus edasi varatule isikule.
4.Kohus arutas asja pooltega 19.11.2024 toimunud istungil. Hageja jäi seisukohale, et lepingupäises ei ole osaühingut lepinguosalisena välja toodud, mistõttu ei saa ta olla nõusoleku andjaks selles lepingus. Notar ei saa tõestada nende isikute nõusolekuid, kes ei ole tehingus osalised. Seega on hageja väidetava nõusoleku andmine osa müügiks tühine. Kostja leiab, et 2021. aasta jaanuaris oleks pidanud ametis olev juhatuse liige nõudma kohustatud isikult sissemakse tasumist ja selleks kohustatud isikuks oleks olnud sel ajal juhatuse liige M. K. ise. Hageja leiab, et kui hageja kapitaliseerimise kohustus läks üle M. K.le, on kostja rikkunud hageja juhatuse liikmena hageja vara hoidmise kohustust, jättes M. K. kohustuse täielikult tagamata. Kostja leiab, et ei pidanud osaühingu juhatuse liikmena teadma, et M. K. on võlgades. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab enda seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et 19.11.2020 sõlmis kostja hageja asutamislepingu, mille põhikirja lisa punkti 2.1 kohaselt ei tasuta osaühingu osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ning punkti 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (dtl 39). Osaühingu osa nimiväärtus on 2500 eurot. Osaühingu osa eest sissemakset tasutud ei ole.
7.19.11.2020 kehtinud ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võis osaühingu asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kehtinud ÄS § 1401 lg 2 sätestas, et kuni osanik ei ole kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
8.Kostja ja M. K. sõlmisid 14.12.2020 osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostja ehk M. K. kohustub lepingu esemeks oleva osa eest sissemakse täies ulatuses tasuma (dtl 65). Lepingu punktis 3 on lepitud kokku, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest (dtl 65). Lepingu punkti 2.3 kohaselt kinnitab müüja ehk kostja juhatuse liikmena, et osaühing on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus (dtl 65). Seega nähtub notariaalselt tõestatud lepingust ühemõtteliselt, et kostja on hageja esindajana kinnitanud, et hageja on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kohtu hinnangul on seega kohustus osa eest sissemakse tegemiseks läinud kostjalt üle M. K.le.
9.Hageja on leidnud, et tema nõue kostja vastu võib tuleneda ka kostja poolsest juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
10.Hageja esitas tõendi kohaselt on Maksu- ja Tolliameti andmetel hagejal 05.09.2023 seisuga võlg alates 20.01.2021 summas 16 562 eurot (dtl 43). Kuna võlg on seotud eelmise perioodi käibedeklaratsiooniga ehk kajastab 2020. aasta detsembri seisu, ei ole esitatud tõendiga võimalik tõsikindlalt järeldada, kas 16 562 euro suuruse võla tekitas kostja või M. K.. Asjaolu, et Tartu Maakohus on 14.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx M. K.lt välja mõistnud põhinõudena 1471,45 eurot ning 25.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19114918 põhinõudena 179 eurot, ei näita veel, et M. K. oleks hageja osa võõrandamise ajal olnud maksejõuetu ning et kostja hoolsuskohustust järgides oleks tema maksejõuetusest osa võõrandamise ajal teadma pidanud. Seda ei tõenda kohtu hinnangul ka Tartu Maakohtu 13.01.2020 lahend tsiviilasjas nr xxxx, millega M. K.lt mõistet välja 11 333,24 eurot. See, et M. K. osas kuulutati 14.03.2022 välja pankrot (dtl 91), ei näita samuti, et ta oleks olnud võlgades juba 14.12.2020, mil kostja osaühingu osa M. K.le võõrandas. Argument, et hageja osa osteti 200 euroga näitab, et ostja ja müüa pidasid äriühingu seisundit halvaks, ei ole üheselt veenev, sest tavalisi turutingimusi eeldades ei ostaks negatiivse väärtusega äriühingu osa mõistlik ostja ka 200 euroga. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks osa võõrandamisel rikkunud hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus hindab ka juhul, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).
13.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Kostjat esindas tsiviilasja menetluses jurist Vladimir Buldakov, kes osutas kostjale õigusteenust hinnaga 140 eurot tunnis. Menetlusosalise lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb igas kohtuasjas eraldi hinnata, kuid üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Arvestades üleüldist hinnatõusu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei pea kohus põhjendatuks kõrgemat tunnitasu kui 120 eurot.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusteenust kokku 6,2 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades kostja 19.02.2024 esitatud vastuse sisu ei pea kohus sellele kulunud aega üle ühe tunni põhjendatuks. Ülejäänud osas peab kohus kulunud aega põhjendatuks.
16.Eelnevat arvesse võttes ning tsiviilasja olemust kogumis hinnates peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 5,2 tunni ulatuses. Lähtudes tunnitasu suurusest on kostja põhjendatud menetluskuludeks seega 624 eurot (5,2 x 120 eurot).
17.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja ei ole kohtule vastavat kinnitust esitanud, arvestab kohus summa ilma käibemaksuta.
18.Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt mõista välja ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
20.Hageja esitas 19.11.2024 kohtule hagiavalduse täienduse, millega soovis kostjalt hageja kasuks mõista välja viivitusintressi põhivõlalt (2500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega on hagi hinnaks 2800 eurot (2500 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga viisisesumma aasta eest 300 eurot). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasjalt hinnaga 2800 eurot tasuda riigilõivu summas 385 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot, tuleb tal tasuda lisaks 35 eurot.
21.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.