Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-15-8752 võtab lapse kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.30. Kokkuleppel emaga võib isa lapse võtta lasteaiast. 3.2 XXXviibib koos oma tütre XXX igal pühapäeval kell 17.00-20.30. 3.3 XXXvõib viibida oma isa kodus. 3.4 Viktor Krasulinil on õigus kohtuda oma tütrega ilma lapse ema juuresolekuta. 3.5 Ärajäänud suhtlemiskorrajärgsed tunnid tuleb asendada. 3.6 Vanemate kokkuleppel võib XXXkohtuda tütrega ka muul ajal kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras. 3.7 Vanemad suhtlevad omavahel XXX suhtlemist puudutavates küsimustes kirjalikult sms või e-posti kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda telefoni teel või vahetult. 3.8 Lapse ema teatab lapse isale lapse võimalikest plaanidest, mis takistavad suhtlemiskorra täitmist, ette vähemalt 5 päeva. Lapse ema teatab isale, kui laps on haige või kui mõnel muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik kohtuda ning sellisel juhul tuleb kooskõlastada uus kohtumise aeg. Juhul, kui emal on vaja lapsega Tallinnast ära sõita, tuleb ärajäänud kohtumine kindlasti asendada. Menetluskulud Jätta lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 09.06.2015 Harju Maakohtule avalduse korraldada tema ja lapse XXX suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetlus. XXX suhtlemise kord lapsega määrati Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50321, määrus jõustus 27.05.2014. Kohus jättis avalduse 11.06.2015 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama puudused. Avaldaja esitas avalduse täpsustuse 25.06.2015. Kohus võttis avalduse menetlusse 02.07.2015, määras lapsele menetluses esindaja ja küsis esindajalt ning eestkosteasutuselt seisukohta avalduse osas. Advokatuur nimetas lapse esindajaks vandeadvokaadi Alar Neilandi, kes esitas arvamuse 05.08.2015. Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas arvamuse 09.07.2015. XXXesitas vastuse avaldusele 16.07.2015. Kohus kuulas lapse vanemad ära 31.08.2015. Avaldus Avalduse kohaselt, lapse ema teeb avaldajale takistusi lapsega suhtlemisel ja on ka keelanud avaldajal minna lasteaeda lapsele järgi, mistõttu ei anna lasteaia töötajad avaldajale last üle vastavalt kohtumääruses märgitule. Lisaks ei võimalda lapse ema avaldajal lapsega suhelda ka

2-15-8752 puhkepäeval, jättes sellest avaldajat teavitamata. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 alusel suhtlevad lapse vanemad omavahel lapse suhtlemist puudutavates küsimustes, kuid lapse ema rikub ka seda kohtumääruse punkti. Lapse ema ei teata ette, kui kohtumine isaga jääb lapsel ära seetõttu, et ema on lapse viinud vanaema juurde Narva. Lapse ema on korduvalt rikkunud kohtumäärust ja sellega lapse õigusi suhelda lahus elava vanemaga. Lisaks käitub lapse ema avaldajaga lapse juuresolekul ebaväärikalt näidates muuhulgas üles avaldaja suhtes lugupidamatust, tõstes hääletooni ja alandades avaldajat. Avaldaja pöördus abi saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötaja poole, mille tulemusel sõlmiti 15.01.2015 vanemate vahel kokkulepe lapsega suhtlemiseks. Lapse ema pidas eelnimetatud kokkuleppest üksnes lühiajaliselt kinni ning hakkas taaskord tegema takistusi avaldajale tütrega suhtlemisel. Avaldaja palub võimaluse korral muuta lapsega suhtlemise korda järgmiselt: avaldaja suhtleb lapsega igal teisel laupäeval kella 10:00-20:00 ja igal paaritul pühapäeval kella 17:00-20:00 ning igal reedel kella 17:00-20:00. Avalduse täpsustuses esitas avaldaja kuupäevad, millal tal ei olnud võimalik lapse ema põhjustatud takistuste tõttu lapsega suhelda vaatamata kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-50321 kehtestatud suhtlemiskorrale. Avaldaja nimetatud kuupäevad on esitatud osalisalt, sest kõik kohtumispäevad, mil lapse ema on teinud takistusi lapsega suhtlemisel, ei ole avaldajal meeles. Avaldaja eeldas heas usus, et lapse ema asub kohtumäärust täitma ega märkinud omale kuupäevi üles. Avaldaja ei saanud suhelda oma tütrega 2014.a 22.06; 26.06; 29.06; 03.07; 06.07; 10.07; 13.07; 17.07; 20.07; 24.07: 27.07; 31.07; 30.10; 02.11; 06.11; 09.11; 13.11; 16.11; 20.11: 23.11; 27.11; 30.11; 28.12; 2015.a 01.01; 04.01; 03.04; 05.04; 10.04; 11.04; 17.04; 19.04; 24 ja 25.04; 01.05; 03.05; 08 ja 09.05; 15.05; 17.05; 22 ja 23.05; 31.05; 18.06. Avaldaja ei soovi lastekaitse juures koostatud suhtluskorra kokkuleppe rikkumist lapse ema poolt vaidlustada. Avaldaja soovib eelnimetatud tõendiga tõendada lapse ema mitte kinnipidamist lapse ja isa vahelisest kohtuga kinnitatud suhtlemiskorrast. Avaldaja palub: - viia läbi XXX ja XXX vahel lepitusmenetlus XXX suhtlemise korraldamises; alternatiivnõudena, kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, teha TsMS § 563 lg 7 nõuetele vastav täitemenetluse korras sundtäidetav kohtumäärus, millega määrata kindlaks avaldaja ja lapse vaheline suhtlemiskord. Avaldaja esitas kohtule 25.09.2015 täiendava teabe selle kohta, et avaldaja ei saanud suhelda oma tütrega vastavalt määratud suhtlemiskorrale 03.09.2015, 10.09.2015, 17.09.2015 ja 24.09.2015. Eestkosteasutuse arvamus Kuna Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-50321 määratud suhtluskord ei rahuldanud kumbagi vanemat ja selle täitmine ei õnnestunud, kutsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialist mõlemad vanemad vastuvõtule, et koostada selline

2-15-8752 suhtluskord, mida vanemad suudaksid ka täita. XXXväitis, et seoses tema tegevusega kirikus, kus ta õpib ja peab jutlusi, ei ole tal võimalik pühapäeviti lapsega aega veeta. Lapse ema ei olnud nõus, et lapse isa veedab lapsega aega kirikus. 15.01.2015 lastekaitsespetsialisti juuresolekul sõlmisid vanemad kokkuleppe, et paaritutel nädalatel viibib laps isaga laupäeval 9.00-12.00, paarisnädalatel pühapäeval 16.30-19.30. Lisaks viibib laps koos isaga reedeti 17.00-19.00. Lepiti kokku, et kui ema soovib lapsega koos sõita Narva vanavanemate juurde nädalavahetuseks, siis ta teatab sellest lapse isale nädal aega varem. 02.06.2015 helistas lastekaitse spetsialistile Juliana Krasulina, kes oli endast väljas ja väitis, et XXXei täida suhtluskorda ja ähvardab teda. Lapse ema soovis lõpetada igasuguse suhtluse Viktor Krasuliniga. 03.06.2015 vestles lastekaitse spetsialist Viktor Krasuliniga, kes väitis, et XXX viib lapse tema teadmata nädalateks Narva oma ema juurde ja lapse isal ei ole võimalik lapsega suhelda. XXX on korduvalt käinud lastekaitse spetsialisti vastuvõtul probleemiga, et ta ei saa lapsega suhelda, et lapse ema korraldab skandaale lapse juuresolekul, mis mõjutavad last häirivalt. XXX tervisliku seisundi tõttu tööl ei käi, ta saab töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust kokku 355,31 eurot. XXXsõnade kohaselt üritab ta last toetada niipalju kui võimalik, kuid hetkel ta elatise miinimummäära lapsele tasuda ei saa ja see on ka üheks konfliktide põhjuseks XXXja XXXvahel. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes lastekaitse seaduse §-le 3, mille kohaselt tuleb alati ja igal pool esile seada lapse huvid, on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond nõus, et lapse isal peab olema võimalus suhelda oma lapsega. Kuna vanemad ei ole vastastikuste konfliktide tõttu suutnud täita Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-50321 määratud suhtluskorda ega ka 15.01.2015 lastekaitse spetsialisti juures koostatud kahepoolset kokkulepet, siis on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond seisukohal, et vanemad peaksid minema perelepitaja juurde, et koos saavutada kokkulepe suhtluskorra osas lahuselava vanemaga. Lapse ema arvamus Lapse ema ei keela lapse isal lasteaeda minna, kuid neljapäeval määratud aeg lapse ja tema isa kohtumiseks on 17.00-19.00, aga lasteaed töötab kuni 17.00. Seega kell 17.00 laps ei ole enam lasteaias. Ema jõuab lasteaeda tavaliselt kell 16.40 või varem ja pärast seda laps läheb isa juurde. Lapse isa on alati teadlik olnud, millal laps Narva läheb, kuna sellest on talle rääkinud laps või lapse ema. Pühapäeval määratud aeg on 9.00-12.00. Lapse isa on lapse võtnud sellel ajal ~4 korda, ülejäänud pühapäevad lapse isa oli hõivatud. Lapse ema oli sellega nõus, et lapse ja tema isa kohtumine toimus õhtul pärast lapse uneaega 3 tunni jooksul nagu on määratud. Hiljem avaldaja pöördus lastekaitsespetsialisti poole uue aja määramiseks, kuna ta ütles et neljapäevadel ja pühapäevadel tal enam ei ole aega. Lapse ema oli nõus vahetama päevad (reede ja laupäev/pühapäev), aga pärast uut otsust olid põhjused, miks isa ei saa lapsega kohtuda (unustas, sõitis ära, treening, haige). Mõnikord vanemad leppisid kokku teiseks päevaks, aga sageli avaldaja tahtis kohtuda ainult päevadel millal ta ise saab, mitte arvestades lapse tegevust. Ema pidi muutma enda ja lapsega plaane, et kohtumine toimuks. Laps käib huviringis, samuti võib olla ka kutsutud peole, nad käivad muuseumides ja teatris. Kui ema

2-15-8752 sellest isa teavitas, siis isa hakkas alati karjuma ja süüdistama ema, et ta teeb takistusi suhtlemisel, mis ei ole tõsi. Olukord on niisugune, et lapse ja tema ema elu on hakanud sõltuma isast, nad ei saa mitte midagi planeerida, sest igal ajal isa võib helistada ja kohtumist nõuda ja seejärel jälle süüdistada takistuste tegemises. Kui isale sobib neljapäev, ta karjub, et neil on otsus, kus on määratud neljapäev; kui isa tahab reedel kohtuda, siis karjub ta, et neil on uus otsus, kus on määratud reede ning üldjuhul süüdistab kohtumiste takistamises. XXXkinnitab, et kohtumisi ei toimunud lapse haiguse ajal, millest XXXteadis, kuna XXXpalus teda olla lapsega, et ema saaks näiteks ülikooli minna raamatuid võtma, aga XXXei nõustunud aitama. Aprillis ja mais, seoses XXXdoktorikraadi kaitsmisega, oli laps tõesti Narvas, sest ema töötas kahel töökohal selle tõttu, et XXXeriti ei taha rahaliselt last aidata ning õppis ja ema füüsiliselt ei saanud koormusega toime tulla. Lapse viibimisest Narvas oli isale teatatud ja ta ei olnud selle vastu. Samuti olid päevad, mil laps ootas isa õues määratud ajal, aga isa ei tulnud. Mis puutub lapse ema ja isa omavahelist suhtlemist, siis ema on palunud, et isa ei suhtleks emaga muul kui ainult lapse teemal. Aga XXXon helistanud palju kordi küsimustega, kus XXXon kui ta on lapsega, miks XXXei õnnitle teda sünnipäeva puhul, miks XXXei taha temaga rääkida jne, lapse kohta küsib viimasena. Selle tõttu XXXei vasta enam kui XXXhelistab, sest tema kõned ei puuduta last. XXXon mitu korda lapse juureolekul rääkinud, et laps läheb lastekodusse, kuni vanemad oma suhet selgitavad, et ta kutsub politsei ilma põhjuseta, et ainult XXXhäbistada ja ütles lapsele, et ema on halb. Pärast seda, rääkides lapsega kuidas päev läks, laps kardab, on häiritud, nutab ja palub mitte minna lastekodusse või politseisse. Pärast seda kui XXXlapse juuresolekul XXXjalaga tonksis (kui XXXtuli tema juurde last koju viima), oli laps ärahirmutatud ja rääkis sellest kaua. XXXon ähvardanud, et teeb XXXelu õudseks ja väljakannatamatuks, et tekitab palju probleeme, et XXX„pulbriks hõõruda“ ja käitus ebaadekvaatselt. XXXpöördus abipalvega lastekaitsespetsialisti poole. XXXütles, et ta annab lapse emale tagasi millal ta ise tahab või et sõidab temaga kuhugi välismaale. Selle tõttu on XXXlapse pärast hirmul. Arvestamata neid päevi kui laps oli haige ja kui Julia Krasulinal oli diplomi kaitsmine, on XXXpidevalt suhelnud tütrega määratud ajal või päevadel vastavalt vanemate kokkuleppele. Oma avalduse täpsustuses XXXmärkis kuupäevad, millal ta ei saanud suhelda lapsega tema sõnul takistuste tõttu. 2014 juunis ja juulis XXXteadis, et laps oli Venemaal vanaema juures. Ta oli nõus sellega ja isiklikult saatis tütart ja XXXning Venemaalt XXXkirjutas sõnumeid ja jutustas, kuidas lapsel läheb. Novembris laps oli haige, aga ei ole tõsi, et nii kaua. 2015 aprillis laps oli Narvas seoses XXX diplomi kaitsmiseks valmistumisega, mais kaks esimest nädalat oli laps kodus ja suhtles isaga. 16.05-27.05.2015 laps oli Narvas seoses XXXdiplomi kaitsmisega. Lastekaitsespetsialisti uue otsuse järgi 18.06 ei ole määratud aeg (see tõestab, et XXXtegi nii, kuidas on mugavam ainult temale). XXXei ole nõus avalduse täpsustuse märgitud ajaga, kuna reedel (ja kõikidel tööpäevadel) laps käib magama juba kell 20.00. Laupäeval 10.00-20.00: laps on liiga väike, et olla nii kaua ilma ema hoolduseta. XXXhinnangul praegu neid lapsega rahuldab kohtumiseks määratud aeg neljapäeval kell 17.00-19.00 ja pühapäeval 9.00-12.00, sest laps võib vabalt tegeleda oma tegevusega ilma reziimi muutmiseta, saab minna õigeks ajaks magama ja käia huviringis. Lapsele menetluses määratud esindaja arvamus

2-15-8752 Vandeadvokaat Alar Neilandi arvamuse kohaselt on vanema poolt lepitusmenetluse algatamine võimalik siis kui lapsega koos elav vanem ei teosta oma õigusi kooskõlas lapse huvidega ja takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda, s.o ei täida kohtu kindlaks määratud suhtluskorda või raskendab selle täitmist. Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega ettenähtud suhtluskord võimaldab lapse isale aastas 96 kokkusaamist. Avaldaja väidetel ei saanud ta suhelda lapsega 2014. aastal 23-l korral ja 2015. aastal 18-l korral. Avalduses ei ole esile toodud võimalikke põhjusi, miks üks või teine kohtumine ära jäi ja selle pinnalt on raske järeldada, kas lapsega koos elav vanem takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega ettenähtud suhtluskord nägi ette suhtluspäevadeks neljapäeva ja pühapäeva. Avalduse kohaselt ei olnud võimalik lapsega suhelda aprillikuus 2015 kuuel korral päevadel, millised ei olnud kohtu poolt määratud: 03.04 - reede, 10.04 - reede, 11.04 - laupäev, 17.04 reede, 24.04 - reede, 25.04 - laupäev. Avalduse kohaselt ei olnud võimalik lapsega suhelda maikuus 2015 kuuel korral, millised päevad ei olnud kooskõlas kohtu määrusega: 01.05 - reede, 08.05 - reede, 09.05 - laupäev, 15.05 - reede, 22.05 - reede, 23.05 – laupäev. Avalduse täienduses on märgitud, et avaldaja ei soovi lastekaitse juures 15.01.2015 kokkulepitud suhtluskorra rikkumist vaidlustada. Seega on avaldaja valdavalt põhjendamatult leidnud, et lapse ema ei järgi kohtu määrust. Samas on ka avaldus kohtule esitatud ebamõistlikult hilja kui lähtuda lapse huvidest. Lapse ema on esindajale 01.08.2015 selgitanud, et ta ei ole lapse isale lapsega suhtlemist keelanud, mida vajadusel saaksid kinnitada mitmed korterinaabrid ja majahoidja. XXXei ole pidanud arvestust isa poolt lapsega suhtluskordade kohta, aga samas ka ei kinnita, et kokkusaamised oleksid põhjendamatult ja lapse isa teavitamata ära jäänud. Varasemalt on kohus 28.04.2014 määrusega lugenud tuvastatuks, et lapse vanemad on üksmeelel, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda isaga, samas on vanemate omavahelised suhted komplitseeritud ja emotsionaalsed. Esindaja on seisukohal, et antud eeldusel on kohtul võimalik saavutada suhtlemise korraldamises kokkulepe. Samas on võimalik kaaluda millises ulatuses on võimalik teha määratud suhtluskorras muudatusi, arvestades ka avaldaja XXXtervisliku seisundiga (töövõimetuse tuvastamise otsus nr 1055204). Juhul kui kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, jääks olemasolevate andmete baasil ebaselgeks kas ja milles tuleks teha lapse vanemale trahvihoiatus. Kohus ei pea tagama vanematele lapsega suhtlemise ja kasvatamise võrdset õigust olenemata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest. Samas kohus, arvestades lapse heaolu, vanematega lapsega suhtlemise võimatusel, saab juhtida vanemate tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele. Ärakuulamine Kohus kuulas 31.08.2015 ära Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas isiklikult XXXja XXXning selgitas lepitusmenetluse olemust. XXXvastas kohtule, et pärast eelmise määruse kättesaamist läks lapse ema Venemaale puhkusele, kuni selle ajani oli kõik hästi. Juuli lõpus tulid nad tagasi ja isale ei antud last. Oktoobris ei näinud isa samuti last. Pärast ema viis lapse Narva ja isa ei olnud sellest teadlik. Detsembris ootas isa last trepikoja juures, aga ema muutis meelt ja ütles, et nad lähevad ära

2-15-8752 Narva. Tegelikult oli väga palju kordi nii, et isa helistas, et last näha, aga talle öeldi, et neil on oma asjaajamised ja isa ei saa last näha. Neid päevi isale ei kompenseeritud. XXXpöördus lastekaitse poole ja seal pakuti välja kohtuda kolmekesi ja arutada seda asja. Nad allkirjastasid kokkuleppe. Põhimõtteliselt kord toimis, aga iga kord võis juhtuda nii, et ema ei anna isale last ja ei anna talle infot lapse kohta. Kui isa on vahel läinud lasteaeda, siis laps on olnud teda nähes rõõmus, aga kui tuleb ema, toimuvad jälle skandaalid. Kui avaldaja ütles Julia Krasulinale, et ta hakkab kirjutama avaldust, siis talle öeldi, et Julia Krasulinal on ükskõik, mida ta kirjutab, et isegi kohtu abiga XXXei saa mitte midagi. 03.07.2015 viis ema lapse ära ja isa ei ole last siiamaani näinud. XXXütles, et ta ise otsustab, kas näitab isale last või mitte. XXXpöördus kohtusse, sest laps armastab isa ja isa tahab lapsega kohtuda. Laps ei lähe iga päev magama kell 20.00, mõnikord läheb ka 20.30. Isa tahab kell pool viis võtta lapse lasteaiast. Lapse vanemate vahel suhtlemine ei toimi, kui isa helistab, siis ema ei võta telefoni vastu, isa sms-e ignoreeritakse. Kui XXXmillegipärast ei saa suhtluskorda täita, siis ta on XXXalati sellest informeerinud. XXXon nõus, et kõik muu jääb suhtluskorras samaks, kõige tähtsam on see, et ta saaks lapsega suhelda ja lapse ema arvestaks sellega. XXXvastas kohtule, et laps läheb yööpäevadel magama kell 20. Ema ei ole nõus, et isa võtab lapse lasteaiast; ema on nõus, kui isa võtab lapse kodust. XXXarvab, et kõik muu, mis varem määruses kirjas oli, sobib talle. Tegelikult ta ei ole isale lapsega suhtlemist keelanud, XXXise pöördus lastekaitsesse. Julia Krasulinal on e-post olemas. Mõnikord lapse isa tahab muuta lapsega kohtumise päevi, aga sellel päeval, mis talle sobib, on lapsel juba tegevus olemas. XXXon nõus selle suhtlemiskorraga. Kohus arutas vanematega 28.04.2014 määruse resolutsiooni punkti 1.1 muutmist. Vanemad on nõus, et XXXviibib koos oma tütre XXX igal neljapäeval kell 17.00-19.30. Kohus arutas vanematega 28.04.2014 määruse resolutsiooni punkti 1.2 muutmist. Vanemad on nõus, et XXXviibib koos oma tütre XXX igal pühapäeval kell 17.00-20.30. Vanemad on nõus, et 28.04.2014 määruse resolutsiooni punktid 1.3., 1.4. ja 2 jäävad samaks. Punkti 3 lisatakse juurde ka suhtlus e-posti kaudu. Määrusesse lisatakse, et võimalusel annab lapse ema lapse isale teada oma plaanidest, mis puudutavad võimalikke ärasõite. Ärajäänud suhtlemiskorra tunnid tuleb asendada. Vanemad soovivad, et 28.08.2014 määrusesse lisatakse, et lapse ema informeerib isa, kui laps on haige või kui mõnel muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik kohtuda ning et sellisel juhul tuleb kooskõlastada uus kohtumise aeg. Juhul, kui emal on vaja lapsega Tallinnast ära sõita, tuleb ärajäänud kohtumine kindlasti asendada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kuivõrd XXXja XXXjõudsid kohtus ärakuulamisel kokkuleppele 28.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50321 kinnitatud suhtlemiskorra muutmises, tuleb määrata isa suhtlemiseks tema tütrega uus, vanemate poolt täpsustatud suhtlemiskord. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

2-15-8752 TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapsega suhtlemise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 563 lg 6 kohaselt, kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet. Kohus menetleb asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid ning kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud. Kohus on laste vanemad ära kuulanud isiklikult. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend, tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus menetles kohtuasja 2-15-8752 raames XXXavaldust lepitusmenetluse korraldamiseks. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni Artikkel 9 kehtestab, et konventsiooniga ühinenud riigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. LaKS § 13 kehtestab lapse õiguse privaatsusele ja sätestab, et lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Lapse õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. LaKS § 28 määratleb lapse suhtlemist lahus elavate vanematega. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus loeb käesolevas menetluses tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Harju Maakohtu 28.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50321 on määratud XXXsuhtlemise kord tema tütrega XXX; 2) lapse ema ja isa hoolivad mõlemad oma lapsest väga, soovivad talle parimat ning peavad õigeks hoida vanema ja lapse vahelist sidet ja usaldust; 3) vanemate omavahelised suhted on jätkuvalt komplitseeritud, väga emotsionaalsed ja kantud jätkuvalt viimaste aastate jooksul kogetud tunnetest;

2-15-8752 4) vanemad ei ole suhtunud kokkulepitud suhtlemiskorra täitmisse piisava vastutustundega, kuid käesolevas menetluses ei ole avalduses toodud etteheited täielikult tõendatud; 5) lapse ema ei ole keelanud lapsel isaga suhelda pahatahtlikkusest. Kohus on seisukohal ja nõustub lapsele menetluses määratud esindaja arvamusega selles, et käesolevas menetluses on avaldaja valdavalt põhjendamatult leidnud, et lapse ema ei järgi kohtu määrust ning ei täida 28.08.2014 määrusega kinnitatud suhtlemiskorda. Kohus on seisukohal, et eriarvamused suhtlemiskorra täitmise osas on välditavad, kui lapsevanemad suudaksid suunata oma kogu tähelepanu lapse huvidele ja ei lähtuks eelkõige oma solvumistest ja isiklikest eelistustest, mis peaksid olema lahendatud enne lapse huvidest rääkimist. Lapse vanemad ei ole oma hinnangutes suhtlemiskorra täieliku täitmise osas küll üksmeelel, kuid on üksmeelel selles, et 28.08.2014 määrus võimaldab lapsel isaga suhelda. Samas peavad mõlemad vanemad vajalikuks mõningaid muutusi, milles nad ka kohtumenetluse ajal omavahel täielikult kokku leppisid. Kohus leiab, et XXXja XXXvahel ei ole peale lapse XXXmuud kohustust aktiivseks suhtluseks. Kohus on kindel, et vanemate suhete käesolevas seisukorras suudavad vanemad teha siiski otsustusi lapse huvidele vastaval parimal viisil, mistõttu kohus ei pea esialgu põhjendatuks vanemaid nõustamisele pöördumiseks kohustada. Kui lapsevanemad ei suuda omavahel kokku leppida suhtlemiskorra muutmises, siis on kehtiva suhtluskorra täitmine mõlema lapsevanema kohustus. XXXon täielikult pühendunud oma lapse eest hoolitsemisele ning on lapsega hingeliselt seotud. Lahuselav vanem XXXon näidanud üles huvi ja tahet kohtuda oma lapsga ning hoolitseda lapse eest. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt avalduses märgitud asjaoludega täielikult tõendatud 28.08.2014 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra rikkumine XXXpoolt. Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega ettenähtud suhtluskord nägi ette suhtluspäevadeks neljapäeva ja pühapäeva. Avalduse kohaselt ei olnud isal võimalik lapsega suhelda 2014.a võimalikust 58-st korrast kokku 23-l korral: kolmel korral juunikuus (22.06 - pühapäev, 26.06 - neljapäev, 29.06pühapäev), üheksal korral juulikuus (03.07 - neljapäev, 06.07 - pühapäev, 10.07 neljapäev, 13.07 - pühapäev, 17.07 - neljapäev, 20.07 - pühapäev, 24.07 - neljapäev, 27.07 - pühapäev, 31.07 - neljapäev), ühel korral oktoobrikuus (30.10 - neljapäev), üheksal korral novembrikuus (02.11 - pühapäev, 06.11 - neljapäev, 09.11 - pühapäev, 13.11 - neljapäev, 16.11 - pühapäev, 20.11 - neljapäev, 23.11 - pühapäev, 27.11 - neljapäev, 30.11 - pühapäev) ja ühel korral detsembrikuus (28.12 - pühapäev). Avalduse kohaselt ei olnud isal võimalik lapsega suhelda ajavahemikul 01.01-25.06.2015 võimalikust 42-st korrast kokku 18-l korral: 2015 jaanuaris kahel korral: 01.01 – neljapäev, 04.01 – pühapäev; aprillis 2015 kaheksal korral: 03.04 – reede, 05.04 – pühapäev, 10.04 reede, 11.04 - laupäev, 17.04 - reede, 19.04 – pühapäev, 24.04 - reede, 25.04 – laupäev; mais üheksal korral: 01.05 - reede, 03.05 – pühapäev, 08.05 - reede, 09.05 - laupäev, 15.05 - reede, 17.05 – pühapäev, 22.05 - reede, 23.05 – laupäev, 31.05 – pühapäev; juunis 18.06 neljapäeval. Avalduse kohaselt ei olnud võimalik lapsega suhelda 2015 aprillis 2015 kuuel korral päevadel, millised ei olnud kohtu poolt määratud: 03.04 – reede, 10.04 - reede, 11.04 - laupäev, 17.04 reede, 24.04 - reede, 25.04 - laupäev. Avalduse kohaselt ei olnud võimalik lapsega suhelda

2-15-8752 2015 mais kuuel korral, millised päevad ei olnud kooskõlas kohtu määrusega: 01.05 - reede, 08.05 - reede, 09.05 - laupäev, 15.05 - reede, 22.05 - reede, 23.05 – laupäev. 26.09.2015 täiendavalt esitatud teabe kohaselt ei saanud avaldaja suhelda lapsega ka 03.09.2015, 10.09.2015, 17.09.2015 ja 24.09.2015, so septembrikuu neljapäevadel. XXXon selgitanud, et laps oli haige 2014 novembris ja 2015 aprillis, samuti oli laps 2014 juunis ja juulis Venemaal vanaema juures. 2015 aprillis ja 16.-27.05.2015 oli laps Narvas seoses ema diplomitöö kaitsmisega ülikoolis ning samal ajal töötas XXXkahel töökohal. Seoses lapse haigestumisega märgib kohus, et tulenevalt meie kliimast ei ole näiteks laste külmetushaigused kuigi haruldased ning olenevalt haigestumise raskusest ei ole alati vajalik arsti poole pöördumine ning kindlasti mõlema vanema hoolitsus, eriti kui vanemad ei suuda omavahelisel suhtlemisel lapse ees säilitada enesevalitsust ja viisakust ning seada lapse kodurahu esikohale. Samuti tuleb mõlemal vanemal lapsega suhtlemise arvestada ka teineteise isikliku elu- ja töökorralduse ning lapse elukorraldusega ja muude vajadustega. Lepitusmenetluse alustamisel peab kohus eelkõige kindlaks tegema asjaolu, kas teine vanem rikub kehtivat suhtlemiskorra määrust või raskendab selle täitmist ja kui see asjaolu on kindlaks tehtud, siis läbi viima lepitusmenetluse ning kui see ei anna tulemusi, siis tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrama rakendamisele kuuluvad sunnivahendid. Arvestades avaldaja sooviga korraldada lepitusmenetlus Harju Maakohtu 28.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50321 määratud suhtlemiskorra rikkumise kõrvaldamiseks, ei saa nimetatud suhtlemiskorra rikkumiseks pidada 2015.a. ärajäänud isa ja lapse kohtumisi vähemalt 12 korral, so 03.04, 10.04, 11.04, 17.04, 24.04, 25.04, 01.05, 08.05, 09.05, 15.05, 22.05, 23.05. Kohtu hinnangul on vanemad 2014.a asunud kohtu poolt määratud suhtlemiskorda aktiivselt täitma, samuti on lapse vanemad üles näidanud lapsega suhtlemise korraldamisel koostöötahet, mida tõendab vanemate vahel 15.01.2015 sõlmitud täiendav kokkulepe. Avaldaja ei ole avalduses päevade kaupa esile toonud väidetavaid põhjusi, miks üks või teine kohtumine ära jäi ning esitatud andmete pinnalt ei ole üheselt võimalik järeldada, et lapsega koos elav vanem takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses leidnud kinnitust, et avalduses toodud asjaoludel oleks XXXpahatahtlikult ära jätnud lapse kohtumised tema isaga. Asjaolu, et osad isa ja tütre kohtumised on ära jäänud lapse haigestumise või lapse ja ema igapäevase elukorralduse tõttu, ei tõenda XXXpoolt suhtlemist korraldava määruse pahatahtlikku rikkumist või täitmise raskendamist, mistõttu ei ole alust tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja kohaldada TsMS 563 lg 7 sätestatud abinõusid. Kohus võtab teadmiseks ja arvestab avaldaja teabega 2015 septembris ära jäänud kohtumiste kohta, kuid ei pea käesolevas menetlusjärgus põhjendatuks menetlust uuendada ning on seisukohal, et septembrikuus võimalikud põhjuseta ära jäänud isa ja lapse kohtumised tuleb asendada 2015 aasta jooksul. Kohtu hinnangul on kohtumiste ära jäämisest võimalik järeldada, et vanematevahelised suhted on jätkuvalt konfliktsed ja iseennast esikohale seadvad, millest tuleneb üheselt, et lapse emotsionaalne seisund võib vanemate käitumise tõttu saada kahjustatud. Avalduses palub avaldaja alternatiivselt muuta lapsega suhtlemise korda erinevalt 28.04.2014 määruses sätestatust. Ka lapse ema on kohtumenetluses olnud nõus suhtlemiskorda muutma. Kuivõrd lapse vanemad on kohtus 31.08.2015 toimunud ärakuulamisel kokku leppinud suhtlemiskorra muutmise tingimustes, siis kehtestab kohus vastavalt lapse vanemate kokkuleppele avaldajale tema tütrega kohtumiseks uue suhtlemiskorra.

2-15-8752 TsMS § 563 lg 7 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. TsMS § 563 lg 8 kohaselt, lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab lapse vanematele, et lapsel võib olla õigustatud ootus, et vanemad suhtuvad kokkulepitud suhtlemiskorra täitmisse piisava vastutustundega. TsMS § 563 lg 7 ja lg 8 annavad küll kohtule võimaluse määrata lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmiseks sunnivahendite, sh kohtutäituri kaasamise kohaldamise, kuid kohus leiab, et sunnivahendite kohaldamine on äärmuslik meede ning lapse vanematel tuleb lahendada kõik lapsega suhtlemisse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest, veelgi enam, lapse huvisid esikohale seades. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel leiab kohus, et käesolevas ajas on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lastele määratud esindaja kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.