lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-10498/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 25.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-10498/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Rein Pokk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

25. september 2015, Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

2-15-10498 M.E.’i hagi J.E.’i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1755,00 € (9 kuud x 195€/kuus - TsMS § 129 lg 2)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.E. (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Kostja: J.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses Xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

04.09.2015 istungil määratud poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse TsMS § 403 lg 1 järgi, lihtmenetlus TsMS § 405 alusel

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M.E.’i hagi J.E.’i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista J.E.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) M.E.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 130 € (ükssada kolmkümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 1/3 (üks kolmandik) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast (2015.a kehtiv kuutasu alammäär 390 € kuus) alates 26.09.2015 kuni M.E.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
4.Välja mõista J.E.’ilt M.E.’i kasuks tagasiulatuvalt 4 kuu eest enne hagi esitamist, so perioodil 26.05.2015 – 25.09.2015 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 232,30 eurot (4 kuud x 130 €= 520 €, millest on maha arvatud Pärnu Maakohtu 17.08.2015 hagi tagamise määruse alusel hagejale makstud elatisabi 287,70 €).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks K.E.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole Xxxxxxxxxxx, selgitusega: elatis M-Lile. Samale arvelduskontole tuleb tasuda tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatise võlgnevus.
5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-15-10498 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi asjaolud M.E. (seadusliku esindaja K.E.i vahendusel) esitas 14.07.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 26.05.2015.a kuni M.E.i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on lapse igakuiste kulutuste jaoks (toit, transport, tervis, riided, haridus jne) 260 eurot kuus, kostja ei ole 10 aasta jooksul lapsest välja teinud ja elatist ka pole maksnud. Hagejat kasvatav vanem on kodune, kuna kasvatab 4 alaealist last, kes on liiga väikesed, et ema saaks tööl käia. Hageja 17.08.2015 taotluse alusel kohus kohaldas asjas 17.08.2015 määrusega hagi tagamist, kohustades kostjat maksma menetluse ajal lapsele elatist miinimummääras. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja sai hagimaterjalid kätte e-postiga, esitas 26.08.2015 ja täiendavalt 02.09.2015 kirjaliku vastuse, milles teatas, et kostjal pole võimalik sellist summat maksta, kuna tal on elatis kohtu poolt määratud veel kahele seaduslikust abielust sündinud lapsele, S.E.ile ja J-E.E.ile summas 355 eurot kuus ja kostja sissetulek pole palju suurem. lapse saamisest kuulis kostja esimest korda alles aastal 2009, siis nõustus DNA ekspertiisi läbiviimisega, mis tuvastas isaduse. Kostja töö on hooajaline ja ei võimalda ka väiksemaid lapsi miinimum määras toetada. Kostja pakub kompromissi 30.- kuus, sest selles summas olen suutnud ka väiksemaid lapsi toetada. 04.09.2015 istungil jäi hageja esindaja hagi juurde - elatist soovib miinimummääras alates 26.05.2015, siis sai isadus tuvastatud. Kostja pakutud 30 eurot kuus on liiga väike summa. Kostja esitas istungil kohtule maksekäsu määruse tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx, mille järgi on temalt teiste laste jaoks elatise välja mõistetud 2 x 177,50 eurot. Kostja ei suuda maksta rohkem kui 30 eurot. Kohtuotsuse põhjendused

1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-15-10498

2.PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud alates 2015 mais (täpsemalt tsiviilasjas nr 2-1418381 22.05.2015 kohtuotsusega) ja kostja ei ole hagejale siiani elatist maksnud.
3.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2015 kehtiva töötasu alammäära 390 € järgi on elatise miinimum 195 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
4.Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele ega nõutud perioodile, kuid leiab, et tema sissetulekute suurus ei võimalda nõutavat elatist maksta. Kostja töötab lukksepana miinimupalgaga Xxxxxxxxxxx, tõendeid sissetulekute suuruste kohta (palgatõendit, 2014 tulumaksu deklaratsiooni vms) ei ole kostja esitanud. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Siiski võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud. Kohus on rahvastikuregistri kontrolli (tlk 8) ja kostja poolt esitatud tõendi, tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx koostatud 15.12.2014 maksekäsu määruse (tlk 44-45) põhjal teinud kindlaks, et kostjal on seaduse järgi kohustuslikult ülalpeetavateks kolm alaealist last: xxxxxxxxxxx sündinud M.E., xxxxxxxxxxx sündinud J-E.E. ja xxxxxxxxxxx sündinud S.E., kellest kahele nooremale lapsele on elatis juba välja mõistetud 177,50 €, kokku 355 € kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus nõustub, et kostjal esineb alus taotleda elatise suuruse vähendamist alla miinimummäära (hetkel 195 €) mitme ülalpeetava tõttu, kuna M.E.’i hagi rahuldamisel oleksid teised lapse vähemkindlustatud ning kolmekordse miinimumelatise suurune igakuine maksekohustus (3 x 195 = 585 €) ei võimaldaks ka keskmise palga puhul lastest lahus elaval vanemal enam toime tulla (www.stat.ee avaldatud Statistikaameti andmetel on 2015.a II kvartalis keskmine brutokuupalk 1082 €, so netopalk ca 800 €). Siiski ei ole aga mõistlik ega lapse suhtes õiglane kostja pakutud elatis 30 € kuus põhjendusel, et kostja saab miinimumpalka ja töö on hooajaline. Ilmselgelt ei ole võimalik teisel vanemal last kasvatada alla 100 euroga kuus ning ebaõiglane on jätta ülalpidamise koormus põhiosas lapse ema kanda, kes kasvatab veel 3 alaealist last. Kostja J.E., olles 3 lapse isa, on kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ning selleks otsima mõistlikult tulutoovat tegevust, vajadusel vahetama senise töökoha tulusama vastu kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti kostja on PKS § 102 lg 2 kohaselt kohustatud eelkõige oma kulutusi piirama ja jagama tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste vahel, kui tema sissetulekud ei ole piisavad tema enda kulude katmiseks ja elatise maksmiseks. Eeltoodud asjaolusid kaaludes kohus leiab, et 3 ülalpeetava puhul on mõistlik elatise suurus lapse kohta 130 €, so vähemalt 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alamäärast. Hagiavalduse järgi on hageja kulud käesoleval ajal vähemalt 260 € (tlk. 2), seega vanemate võrdse koormuse

2-15-10498 korral moodustab kostja osa lapse ülalpidamiskuludest samuti 130 €, mis on mõistlik ja laste võrdsemat kohtlemist arvestades põhjendatud. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühe summana kogu perioodi eest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 26.05.2015. Kostja ei ole tõendeid esitanud, et ta oleks tänaseni vabatahtlikult hagejale elatist maksnud. Sotsiaalkindlustusamet on esitanud kohtule 03.09.2015 otsuse nr KE1624/1 (tlk 41), mille kohaselt on K.E.ile hagi tagamise määruse ja Elatisabi seaduse § 3 -4 alusel makstud välja elatisabi summas 287,70 eurot, millise summa osas läheb elatise nõue hagejalt üle riigile ElatisabiS §10 järgi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 130 E kuus, kuid mitte vähem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast alates 26.05.2015 kuni kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Elatisest on kohtuotsuse tegemise ajaks seisuga 25.09.2015 sissenõutavaks muutunud perioodi 26.05-25.09.2015, so 4 kuu elatis summas 520 €, millest tuleb arvata maha hagi tagamise abinõu korras hagejale makstud elatisabi 287,70 €. Peale nimetatud mahaarvamist moodustab 4 kuu elatise võlgnevus 232,30 eurot, mille kohus mõistab lapsele välja.

5.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu 10. kuupäeva. Elatis maksta hageja esindaja K.E.’i pangakontole.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel ja hageja taotlusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-16987/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja