Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

XXXXXXXXXXXX.

Edasikaebekord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 405 lg 1). Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, kohtu põhjendused Kohtu menetluses on XXXhagi XXXvastu elatise nõudes alammääras ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2015.a kuni 31.07.2015.a eest elatise nõudes alammääras. Kostja on kirjalikus vastuses vaielnud elatise nõudele vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostjal võimalik elatist tasuda, kuna tal puudub sissetulek. Lisaks väidab kostja, et isa jättis lapse oma vanemate juurde Loo alevikku ning ise elab juba aastaid Rootsi Kuningriigis koos uue elukaaslase ja 3-aastase lapsega. Kohus arutab tsiviilasja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja elatise nõude põhjendatust tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on tema ema ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Pärnu Maakohtu 27.05.2013.a määrusega nr 2-12-20361, määrus jõustus 20.12.2013.a, on lapse XXX hariliku viibimiskoha ainuotsustusõigus antud tema isale XXX . Seega on XXX, kui lapse igapäevaelu korraldamisega tegelev vanem, õigustatud elatise nõuet esitama. Hagi on esitatud elatise alamääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Hageja nõue tuleb rahuldada. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud ajavahemikul 01.02.2015.a kuni 31.07.2015.a kokku summas 1170 eurot (6 x elatise 2015.a alammäär 195 eurot). Seega tuleb tagasiulatuva elatise nõue rahuldada. Kohtuotsuse täitmine Hageja seaduslik esindaja on taotlenud määrata igakuise elatise tasumine hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu 10.kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Elatise tasumise määramine iga jooksva kuu alguses on hageja huvides ning kohus määrab elatise tasumise vastavalt taotletule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.