2-15-108102/15 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 17.04.2015 esitasid hagejad Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes. Kohus tegi 21.04.2015 kostjale makseettepaneku, mis on kostjale kätte toimetatud 28.04.2015. Kostja esitas 07.05.2015 nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus andis 02.06.2015 määrusega avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.06.2015 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasvab XXX peres kolm alaealist last, kellest kaks on kostja XXX tütred. Kostja pole kordagi oma alaealistele lastele elatist maksnud ega nende kasvatamisel osalenud alates 2003 aastast, kui koliti lahku elama. Lapsed on elanud kogu aeg ema juures ning lastel puudub hingeline seos kostjaga. Hagejal XXX on diagnoositud keskmise puude raskusastmele vastav XXX, millega seoses on internaadis elamisega tekkinud lisakulud. Kuna kulutused pere ülalpidamisele ületavad sissetulekuid, aitavad tekkivat vahet kompenseerida emapoolsed sugulased ja kolmanda lapse isa. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

2-15-108102 ülalpidamiseks kõigeks 31,91 eurot kuus. XXX Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sõnade kohaselt halveneb kostja vaimne tervis järjepidevalt ning juba praegu on selge, et kostja ei tule oma tööülesannetega toime (kaotab pidevalt tööandjale kuuluvaid töövahendeid, lühimälu puudumise tõttu ei suuda meenutada, kuhu ta ühe või teise tööriista jättis). XXX Vallavalitsus plaanib kostja viia teisele tööle, mille töömaht on aga väike ning kostja kuuteenistus väheneb oluliselt. Kostjal puudub vara, mille müügist oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita. Oma töiseid sissetulekuid kostja suurendama ei ole võimeline, paraku need hoopis vähenevad olulisel määral. Sotsiaalkindlustusameti 08.06.2015 otsuse nr XXX kohaselt on kostjal tuvastatud töövõime kaotuse protsent 100%, kostja on täielikult töövõimetu. Kostjal puudub igapäevane ülevaade oma rahaasjadest, samuti oma igapäevaste minimaalsemategi vajaduste rahuldamiseks vajalikest rahamääradest. Toimetuleku tagamiseks on kostja suunatud XXX Vallavalitsuse erihoolekandeosakonda erinevatele erihoolekandeteenustele: igapäevaelutoetamise, toetatud töötamise ja toetatud elamise teenusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja võimeline suurendama oma tulubaasi, et tasuda lastele elatist isegi minimaalmääras ning samaaegselt kindlustada iseendale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja esindaja leiab, et maksimum, mida kehtiva õiguse kohaselt on võimalik kostjalt välja mõista, on 42 eurot kuus kummalegi hagejale. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab hagejatest lahus. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et võtab hagi õigeks osaliselt, kuid ei ole nõus hagiavalduses nõutava elatise suurusega. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejate nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.

2-15-108102 Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal Sotsiaalkindlustusameti 08.06.2015 otsusega nr 1229927 tuvastatud sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelu osalemine on täielikult takistatud (tl 45-48). Kostja igakuised sissetulekud on järgmised: töövõimetuspension 301,61 eurot, sotsiaaltoetus puudega inimesele 35,55 eurot. Lisaks sellele on kostja saanud töötasu XXX Vallavalitsuselt hooajatööde eest keskmiselt 84,75 eurot kuus, kokku on kostja sissetulekud seega olnud 421,91 eurot kuus. Kostja vastuväidete kohaselt jääks hagiavalduses nõutud elatise maksmise korral kostjale enda ülalpidamiseks kõigest 31,91 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohasel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sotsiaalkindlustusameti 08.06.2015 otsusega nr 1229927 on tuvastatud, et kostja on täielikult töövõimetu, kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 301,61 eurot, sotsiaaltoetus puudega inimesele 35,55 eurot ning töötasu. Kostja keskmine töötasu hooajatööde eest on olnud 84,78 eurot kuus, kuid kostja esindaja ja tegevusjuhendaja seletuste kohaselt tulenevalt kostja tervisliku seisundi halvenemisest väheneb see tulevikus oluliselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud vähendada hagejate ülalpidamiseks välja mõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kostjalt tuleb välja mõista elatis igakuiselt 42 eurot kummalegi hagejale, millise summa väljamõistmisel jääb kostja enda ülalpidamiseks samasugune summa s.o kostja käsutada olevad rahalised vahendid oleksid kasutatud tema ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis kummalegi lapsele summas 42 eurot kuus alates 01.01.2015. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).