A. D.’i hagi E. K.’i ja J. H.’i vastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. D. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxxxx xxxxx) Hageja lepinguline esindaja J. Smorodina (e-post [email protected]) Kostja 1: E. K. (ik xxxxxxxxxxx, Rahvastikuregistrisse kantud elukoht xxx xxxx x, xxxxx xxxxx, tegelik elu- või asukoht teadmata) Kostja 2: J. H. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx x, xxxxx xxxxx) Kostja 2 volitatud esindajad Marko Woronowicz ja Andrei Novikov (IUSTUS OÜ, Tornimäe 5, Tallinn; epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A. D.i hagi E. K.i ja J. H.i vastu ühisvara jagamiseks või selle asemel asjaolude muutumise tõttu rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.25.11.2014 määrusega kohus hageja avalduse alusel uuendas menetluse A. D.’i hagis E. K.’i ja J. H.’i vastu ühisvara jagamiseks, kuna kokkulepitud võlgnevuse tasumist, milleks menetlus peatati, ei ole toimunud.
2.20.02.2015 hageja esitas kohtule avalduse E. KH.i ja J. H.i vastu ühisvara jagamise asemel asjaolude muutumise tõttu rahalise hüvitise nõudmiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt 04.07.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-802 (otsus jõustus 05.05.2008) mõisteti E. KH.ilt A. D.i kasuks välja 40 000 Eesti krooni, kohtuotsuse täitmiseks algatas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetluse nr 176/2008/1615 E. KH.ilt 44 616,27 Eesti krooni (2 851,50 €) nõudes. Pärnu Maakohtu 03.11.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-06-802 (jõustus 18.11.2008) mõisteti E. KH.ilt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 12 610 Eesti krooni (805,93 €). Kohtumääruse sundtäitmiseks algatati täiteasi nr 176/2008/3842. Täitemenetlused hageja nõude
rahuldamiseks ebaõnnestusid võlgniku lahusvara arvelt, mistõttu hageja 11.12.2009 esitas kohtule hagi kostjate vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. 07.03.2012 istungil pooled leppisid kokku, et kostjad tasuvad hagejale võlgnevuse 3612,80 € maksegraafiku alusel alates 25.maist 2012 igakuiselt130 € kuni võlgnevuse tasumiseni, sel juhul hageja loobub oma hagist. Võla tasumise ajaks kohtumenetlus tsiviilasjas peatati. Kostjad võlga ettenähtud korras ei tasunud ning hageja taotles menetluse uuendamist. Kostja J. H.i 22.12.2014 seisukohast selgus, et kostjad kinkisid ühisvaraks oleva kinnistu 22.07.2012 oma tütrele S. M.le, millega tegid ühisvara jagamise võimatuks. 28.01.2015 S. M. võõrandas kinnistu D. V.le, kes eeldatavasti on S. M. elukaaslane. Hageja leiab, et sellele vaatamata hagi rahuldamata jätmiseks alust ei ole, kuid kuna puudub ühisvara, mida jagada, siis esitatud hagiga taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel hagejal on õigus nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Ühisvara jagamise hagi esemeks olnud kinnistu jagamine on võimatu, kuna see kuulub kolmandale isikule. Seetõttu soovib hageja asendada esialgselt esitatud nõude rahalise hüvitise nõudega. Hageja leiab, et 07.03.2012 istungil on mõlemad kostjad võtnud endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus 3612,80 €, tegemist on poolte kokkuleppega, mida kostjad ei ole täitnud ning seega kostjad on solidaarvõlgnikud. Seetõttu hageja soovib esialgselt esitatud ühisvara jagamise nõude asendada tänaseks tasumata võlgnevuse 3517,80 € väljamõistmise nõudega. Hageja palub muudetud nõude rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Alternatiivselt A. D. teatab, et juhul, kui kohus hageja avaldust ei rahulda, soovib hageja esitada Pärnu Maakohtule hagi E. K., J. H.i, S. M. ja D. V. vastu võõrandamistehingute kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 ja § 188 alusel. Sel juhul taotleb hageja käesolevas asjas menetluse peatamist kuni kostjate vara tagasivõitmiseni.
3.Kostja J. H. 28.04.2015 kirjalikus seisukohas leiab, et käesoleva seisuga ei ole võimalik rahuldada hageja nõudeid ühisvara jagamiseks, kuna J. H.i omandis ei ole jagatavat vara. Hagis esitatud ühisvara jagamise nõuet ei ole võimalik asendada rahalise hüvitise nõudega, sest kostja J. H. ei ole kunagi hagejale võlgu olnud. Tsiviilasjas 07.03.2012 toimunud istungil kostja J. H.i poolt välja öeldud lause, et ta võib võimalusel aidata E. H.i võlga tasuda, ei tähenda, et J. H. on muutunud solidaarvõlgnikuks. Puuduvad käenduslepingud või muud lepingud ja kokkulepped, mis kohustaksid J. H.it tasuma E. KH.i võlga. J. H. palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjale E. H.ile kohtul kohtukutset 22.01.2015 toimunud istungi kohta kätte toimetada ei õnnestunud. J. H.i sõnul E. KH. Rahvastikuregistrisse kantud aadressil xxx xxxx x, xxxxxx ei ela, ta on ära kolinud Venemaale vanemate juurde. Kostja E. KH.i tegeliku asukoha kohta kohtul andmed puuduvad, mistõttu ei ole talle kätte toimetatud ka nõude muutmise avaldust.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hageja nõude muutmise avaldusega ja kostja J. H.i seisukohaga, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest esitatud hagiavaldusega ega muudetud nõudega ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada, J. H.i vastu esitatud muudetud nõude osas ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Lisaks ühisvara jagamise asemel kostjatelt täitemenetluses täitmata võlgnevuse ulatuses rahalise hüvitise väljamõistmise nõude esitamine ei ole õiguslikult võimalik, sest sama võlgnevuse kostjalt E. KH.ilt hageja kasuks väljamõistmise kohta on jõustunud kohtuotsuse olemas, seega hagi ei ole esitatud hageja õiguste ega huvide kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 11.12.2009 kohtule hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks, sest kostja lahusvara arvelt ei õnnestunud täita kohtuotsust ega menetluskulude väljamõistmise määrust, millega kostjalt E. KH.ilt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 40 000 krooni ja menetluskulude katteks 12 610 krooni. Tänaseks on kostjad ühisvaraks olnud kinnistu, mille jagamist hageja taotles, kinkinud oma tütrele, kes on selle omakorda edasi võõrandanud. Seega ühisvara jagamise
hagiga ei ole hagejal võimalik oma eesmärki saavutada.
7.Kohus 22.01.2015 toiminud kohtuistungil selgitas hagejale tehingu tagasivõitmise võimalusi täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 187 ja 188 alusel. Tänaseni ei ole hageja kostjate ühisvaraga tehtud tehingute tagasivõitmise hagi esitanud, mistõttu puudub kohtul alus hageja alternatiivselt esitatud taotluse – peatada juhul, kui kohus nõude muutmise avaldust ei rahulda, käesolevas asjas menetlus kuni kostjate vara tagasivõitmiseni – rahuldamiseks.
8.Ühisvara jagamise hagi rahuldamise tagajärjel olnuks hagejal õigus pöörata täitemenetlustes sissenõue üksnes E. KH.i osale ühisvarast: hagi on esitatud TMS § 14 lg 2 alusel, mille järgi sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Ühisvara jagamise hagi esitamine ei andnud hagejale õigust pöörata sissenõuet J. H.i osale ühisvarast ega nõuda kohtuotsusega E. KH.ilt väljamõistetud summade tasumist kostjalt J. H.ilt. J. H. avaldas valmisolekut aidata E. KH.il võlga tasuda üksnes seetõttu, et vältida kinnistu jagamist. Vaidlusaluse kinnistu omandas J. H. üksinda pärast poolte abielu kohtus lahutamise otsuse jõustumist, kuid teadmatusest on jäänud abielu lahutamine vastavalt lahutamise ajal kehtinud nõuetele perekonnaseisuametis registreerimata, mistõttu formaalselt on kinnistu omandatud abielu ajal ja on abikaasade ühisvara. Kohtuistungil avaldatud nõusolek ei ole käsitatav J. H.i võlatunnistusena ega muu lepinguna, millest tekiks J. H.il hageja ees üldse mingi rahaline kohustus, veel vähem solidaarselt E. KH.iga. Kuigi hageja ei ole muudetud nõude alusena tuginenud kahju tekitamisele, kohus märgib, et ka hageja võimalik kahju hüvitamise nõue J. H.i vastu on kohtu hinnangul välistatud. Kuna hageja ei oleks saanud oma nõuet rahuldada J. H.i ühisvara osa arvelt, ei saanud J. H. oma osa kinkimisega ka hagejale kahju tekitada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda J. H.ilt ühisvara jagamise asemel rahalist hüvitist. J. H.i vastu esitatud rahalise hüvitise nõudes ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega TsMS § 423 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse jätta J. H. vastu esitatud hagi läbi vaatamata.
9.Kohus leiab, et hageja ei saa muutunud asjaolude tõttu ühisvara jagamise asemel rahalist hüvitist nõuda ka kostjalt E. H.ilt. E. KH.ilt on sama võlg, mille sissenõudmiseks ühisvara jagamist taotleti, jõustunud kohtuotsusega juba hageja kasuks välja mõistetud. Seega ühisvara jagamise asemel rahalise hüvitise väljamõistmise korral oleks hagejal sama võlgnevuse kohta sama kostja vastu kaks kohtulahendit, mille sundtäitmist tal on õigus nõuda. Sellisel eesmärgil hagi esitamist seadus ei võimalda. TsMS § 423 lg 2 p 2 esimese ja teise alternatiivi kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
10.Kohus leiab, et TsMS § 376 lg 4 p 3 sätestatud võimalus nõuda asjaolude muutumise tõttu teist eset või hüve, ei võimalda nõuda ühisvara jagamise asemel hageja taotletud rahalist hüvitist. Ühisvara jagamist taotles hageja eesmärgiga pöörata sissenõue võlgniku osale ühisvarast. Rahalise hüvitise nõue on oma sisult sama hüve: nõude eesmärk on täitemenetluses nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Ühisvara jagamise nõude rahuldamise korral oleks kostja E. K. osa ühisvaras täitemenetluses võõrandatud ja saadud raha arvelt täidetud kohustust hageja ees. Seega ei ole ühisvara jagamise asemel rahaline hüvitis käsitatav muu eseme või hüvena TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses.
11.Kohus on hagejale juba 22.01.2015 istungil selgitanud, et hageja kõige efektiivsem ja asjakohasem õiguskaitsevahend sellises olukorras on võlgniku vara tagasivõitmiseks tehingute kehtetuks tunnistamise hagi esitamine täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Hageja on ise nõude muutmise avalduses välja toonud TMS § 187 - 188 sätestatud asjaolud, mis annavad aluse tehingu kehtetuks tunnistamiseks: võlgnik on teinud tehingu lähikondsega pärast täitemenetluse ja ühisvara jagamise kohtumenetluse algatamist ehk tehing tehti teadlikult hageja huvide kahjustamiseks ning tehingu teine pool oli sellest teadlik.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus jätab läbi vaatamata
A. D.i hagi J. H.i ja E. K.i vastu ühisvara jagamiseks või selle asemel rahalise hüvitise saamiseks summas 3517,80 eurot.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestatud üldreegli järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Arvestades, et hagi läbivaatamata jätmise tingib see, et kostjad on menetluse ajal teinud tehingu, mis välistab ühisvara jagamise ning kohtu ette toodud asjaoludel on tehing tehtud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks (vähem kui kaks kuud pärast seda, kui hageja andis kostjatele ühisvara jagamise vältimiseks aega võlgnevuse tasumiseks), peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 analoogia alusel menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.