2-15-6421/10 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-6421 koolivaheaegadel isa Eestis. Lepingu p-le 2.1 kohustub kostja tasuma lapsele igakuiselt elatist summas, mis vastab vähemalt poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Lepingutingimuse sõnastusest järeldub, et pooled on pidanud võimalikuks, et kostja tasub tulevikus miinimummäärast suuremat elatist kui lapse eluvajadustest tingitud kulud suurenevad. Vaidlus puudub faktis, et kostja on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatist lapsele tasunud. Kuivõrd kostja poolt makstav miinimummääras elatis ei kata poolt lapse ülalpidamiskuludest, on hageja pöördunud kohtusse elatise nõudes. Ülalpidamise ulatuse määramisel ei tule vanematel juhinduda seaduses sätestatud miinimumist, vaid esmajärjekorras lapse tegelikest vajadustest ja tavalisest elulaadist. Lapse eluvajadustest ja harjumuspärasest elulaadist tulenevad kulud on suuremad kui kahe seadusjärgses määras elatise summa. XXX Kuningriigi poolt makstav lastetoetus on 970 XXX krooni ehk 111 eurot kuus. Hageja igakuised kulud ajavahemikul jaanuar-aprill 2015 on 3314,61 eurot, so keskmiselt 828,65 eurot kuus: toidukulud ja hügieenitarbed 1016,01 eurot, so keskmiselt 254 eurot kuus; eluasemekulud (üür) 463,65 eurot, so keskmiselt 115,91 eurot kuus; kommunaalkulud, TV, internet, televiisorimaks 182,20 eurot, so keskmiselt 45,55 eurot kuus; riided, jalanõud 379,96 eurot, so keskmiselt 94,99 eurot kuus; teenused, sh tervishoid (ortodont, juuksur, hambaravi) 887 eurot, so keskmiselt 221,75 eurot kuus; arenguks vajalikud esemed (raamatud, õppevahendid, spordi- ja vabaajavahendid) 331,23 eurot, so keskmiselt 82,81 eurot kuus; transpordikulu 34,69 eurot, so keskmiselt 8,67 eurot kuus; koolikulud 19,87 eurot, so keskmiselt 4,97 eurot kuus. Nimetatud kuludele lisanduvad lapse lennupiletid (Eesti ja XXX vahel reisimiseks, ca 2 korda aastas – suvel ja jõulude ajal), mille kogumaksumus ühes aastas on ligikaudu 400-800 eurot ehk ühe kuu kohta lisaks ca 33,33 – 66,67 eurot. Laps on üle 12.a ja seetõttu tuleb lennupiletite eest maksta täishinda ja kasutada tuleb reisisaatja teenust, mille hind lisandub lennupileti hinnale. 2015 alguses on planeeritud lapsele breketite paigaldamine hambumuse parandamiseks (mis ei ole Eestis ega XXX tasuta tervishoiu teenuste hulka kuuluv) ja see omakorda toob kaasa ülalpidamiskulude (tervishoiukulude) kasvu. Lapse keskmistest igakuistest kuludest kuulub mahaarvamisele XXX riigi poolt makstav lastetoetus summas 111 eurot. Arvestades mõlema vanema kohustust anda võrdses määras ülalpidamist lapsele, on põhjendatud kostjalt lapse kasuks elatise väljamõistmine 350 eurot kuus. Arvestades elukalliduse pidevat tõusu on hageja hinnangul põhjendatud mõista elatis välja selliselt, et elatise suurus muutub iga aasta 01.jaanuaril möödunud aasta XXX tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis

2-15-6421 elatise suurus ei muutu. Võrdluseks aluseks võetakse möödunud ja ülemöödunud aasta detsembri kuu. Kuigi hageja ema sissetulekud on oluliselt väiksemad kui isa sissetulekud, ei pea hageja vajalikuks kalduda kõrvale vanemate varalisest võrdsusest. Seni on lapse ülalpidamiskuludest valdava osa (sh lennupileti) kandnud hageja ema, kuigi PKS § 97 järgi on kostjal kohustus kanda lapse kuludest vähemalt pool. Arvestades, et laps kasvab, tema vajadused suurenevad, senine miinimumsumma ei kata poolt tema eluvajadusest ning lapse ema ei ole varaliselt suuteline enam senises proportsioonis (ehk ca 3⁄4) ülalpidamiskulude kandmist jätkama, lasub kostjal kohustus lapsele tema tegelikest eluvajadustest lähtuvalt elatist maksta. Kostja ei ole täitnud hagiavalduse esitamisele eelnevalt oma ülalpidamiskohustust ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus faktis, et kostja on andnud lapsele elatist seaduses sätestatud määras. Samas on lapse vajalikud kulud ühes kuus olnud 902,17-935,51 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostja poolt tasumata elatist summas 350 eurot alates 01.01.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja palub: -välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 350 eurot ja määrata elatise maksmise tähtajaks iga kuu 5. kuupäev; -määrata kindlaks, et alates 2016.a muutub lapse igakuise elatise suurus kord aastas 01.jaanuaril möödunud aasta XXX tarbijahinnaindeksi muutuse võrra; kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis elatise suurus ei muutu; -välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt 01.01.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 350 eurot; -tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Ebaõige on hageja väide, nagu puuduks vaidlus selles, et kostja on tasunud lapse elatist miinimummääras. Samuti on ebaõige hageja väide, nagu ei saaks hageja elatist tegelikele vajadustele vastavalt. Hagile on lisatud kostja 17.09.2014 vastus, kus kostja juhib hageja tähelepanu, et lisaks kostja poolt rahaliselt notariaalse kokkuleppe alusel makstavale elatisele kannab kostja lapse elamiseks, kasvamiseks ja arendamiseks vajalikke kulutusi keskmiselt 108 euro ulatuses kuus. Seega saab hageja oma isalt kasvamiseks ja arenguks vajalikku elatist keskmiselt 285,60 eurot kuus. See summa tuleb kokku koos kostja kuludega hagejale, mil viimane viibib kostja juures. Tulemuseks oleks see, et lapsel ei oleks võimalik siis üldse enam Eestis käia, kuna sellega seonduvate kulude katmise raha on isalt ema kontole välja nõutud. Samal põhjusel ei saa selles asjas teha ka kompromissi 285 eurole, kuna alates 2015 on üle 100 euro sellest kostja otsekulu. Nimetatu tuleb ülalpidamisena juba saaduks arvestada. XXX riik

2-15-6421 maksab lapsetoetust 115 eurot kuus, mida arvestades on hagejale ülalpidamiseks vahendeid 686,20 eurot (285,60x2+lapsetoetus XXX 115 eurot). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Hageja ema ja kostja vahel on sõlmitud 20.02.2013 kokkulepe ühise lapse (hageja) viibimiskoha, isa ja lapse suhtluskorra ning elatise maksmise kohta. See leping on jätkuvalt kehtiv. Lepingu punktis 1.2.2. on reguleeritud kulude jaotus seoses transpordi ja muuga ühest riigist teise. Lepingu punkti 1.5 kohaselt peab hageja ema XXX elades tagama lapsele kõik vähemalt samaväärsed või paremad tingimused ja võimalused, mis olid ja oleks lapsel Eestis elades. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub kostja tasuma lapsele igakuiselt elatis summas, mis vastab vähemalt poolele Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Elatis tuleb tasuda iga kuu 20.kuupäevaks. Lepingutingimuse sõnastusest ei ole alust järeldada, et pooled on pidanud võimalikuks, et kostja tasub tulevikus Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsummast suuremat elatist seni kuni hageja elab XXX. Pooled on 20.02.2013 notar Marika Rei juures sõlmitud lepingus leppinud kokku, et kostja annab nõusoleku hageja emal koos lapsega XXX elama asumiseks tingimusel, et hageja ema täidab kõiki lepingutingimusi (lepingu punkt 2.7) ning lapse XXX elama asumine ei kahjusta (p 1.5) hagejat ja kostjat majanduslikult (lisaks sellele, et lapsega läbikäimine on piiratud). Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Seega kui XXX elukallidus ei võimalda lapse vanematel last XXX kasvatada, siis tuleb last kasvatada Eestis. Samuti kui kokku on lepitud elatise maksmiseks 20. kuupäev, siis see on jätkuvalt kehtiv tingimus ja ei saa rahuldada hagi nõuet kohustada kostjat tasuma elatist iga kuu 5.kuupäevaks. Hageja nõude lahendamisel tuleb arvestada kostja varalist seisundit ja kohustusi. Kostja töötab XXXOÜ laotöölise/hooldemeistrina ja tema brutopalk on 1462 eurot kuus, so 1158,30 eurot netos. See sissetulek kulub kostjal eluasemelaenu, kommunaalkulude, toidu, riiete, transpordi, sidekulude maksmiseks, oma teise alapealise lapse ülalpidamiseks ja muudeks perekonna igapäevasteks vajadusteks. Kostja teine alaealine laps on XXXsündinud tütar. Kostja igakuised kulud kokku on 1156,97 eurot. Kostja on teinud 2015 nelja kuuga hageja ülalpidamiseks kulutusi koos elatise maksmisega 1032,06 eurot, mis teeb 1 kuu summaks 258,02 eurot, suvel summa suureneb. Võimalikult suure elatisenõude saavutamiseks on hageja poolt valitud üksnes 3 sellist kuud, mille jooksul on tehtud kalleid ühekordseid kulutusi. Need väljaminekud ei ole sellised, mis on igakuiselt lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikud. Seetõttu ei saa hagis näidatud kulude alusel hinnata lapse igakuiste kulude suurust. Hagi lisadest nähtub, et interneti ja TV maksu on tasunud XXX, samas hagis ei ole põhjendatud, kust tuletab hageja aluse nõuda XXX tehtud kulude eest hüvitist hageja emale. Samuti nähtub hagi lisast, et TV tasu on makstud 6 kuu eest, mitte 3 kuu eest ja selliselt on näidatud kulu tegelikust suuremana.

2-15-6421 Alates 2014 sai hageja oma isalt elatist keskmiselt 285 eurot kuus. Jaanuaris tõusis elatise miinimummakse 195 euroni. Hagiavalduses ei ole hageja märkinud seda, et kaks kuud aastas viibib hageja Eestis ja hageja ema selle perioodi jooksul hageja jooksvaid kulusid ei kanna ning need on sellel ajal kostja ja hageja vanavanemate kanda. Hagiavalduses on arvestatud üksnes XXX poolt tehtud kulusid, arvestatud ei ole kostja tehtud kulusid. Lisaks sellele on väidetava üüri alusel arvutatud kostja kohustuse osa ebaõigesti. Kostja ei pea põhjendatuks, et hageja peab oma emale maksma üüri. Samuti ei ole hageja tõendanud, et temal või tema emal oleks üldse mõne eluruumi suhtes üürisuhe. Hagile lisatud dokument kannab XXX keelset pealkirja „Arbeidsavtale“, mis on oletatavasti hoopis eesti keeles „tööleping“ ja selle järgi „Arbaidstaker“ on ilmselt töötaja nimega XXX. Hagist ei selgu, millisel alusel nõuab hageja XXX poolt tööandja eluruumi eest makstud töötaja oma osa hageja emale. Kostja hinnangul ei sõltu tööandja eluruumi kasutamisel töötaja omaosaluse suurus korteri elanike arvust ja seega oleks XXX rahaline kulu 5000 NOK ka siis kui hageja ema või hageja seal korteris ei elaks. Poolte vahel on juba kehtiv notariaalne leping, mis reguleerib kõiki küsimusi ning kus on reguleeritud ka iga-aastane elatise kasv. Seetõttu palub kostja jätta rahuldamata hageja taotluse alates 2016.a igakuise elatise suuruse muutumiseks XXX tarbijahinnaindeksi positiivse muutuse võrra. XXX tarbijahinnaindeks ei ole õigusakt. Arvestades täitemenetluse formaliseerituse printsiipi ei oleks võimalik kohtutäituril kohtuotsuse täitmisel õigusemõistjaks hakata ning XXX tarbijaindekseid analüüsida. Need ei ole täiturile ka eestikeelsena kättesaadavad. Vabariigi Valitsuse määrus miinimumpalga kohta on seevastu järgitav. Hageja vastus kostja 14.05.2015 vastusele Kostja poolt 2014 tehtud kulutustele on hageja ema vastanud osaliselt 23.09.2014. Hagiavaldus on esitatud elatise nõudes mitte 2014 kohta, vaid 2015 kohta. Kostja poolt esitatud 2014 kulude kalkulatsioonist järeldub siiski, et ema poolt väljatoodud ja tõendatud lapse ülalpidamiskulude ligikaudne suurus ühes kuus tuleb samaväärne isa tõendite ja kalkulatsioonidega. Kuid selle erisusega, et ema kannab lapse esmaste vajadustega seonduvad kulud (eluase, toit, riided, transport, kool, tervishoid), isa saab lapsele võimaldada rohkem asju ja vaba aja veetmise variante. 2015.a seisnevad kostja kulud selles, et ta osales 50% ulatuses lapsele jalgratta ostmisel (kingitus lapsele) ja tegi seda alles siis, kui lapse ema oli teda korduvalt palunud. Hageja ei vaidlegi, et kostja on 2015 miinimummääras elatist maksnud ja on selle ka eraldi hagiavalduses välja toonud. Miinimummääras tasutud elatis ja ratta ostmisel osalemine ei kata pooli lapse tegelikest igakuistest kuludest. Ka lapse ema poolt kantavad kulud suurenevad suve ja sügise saabudes, sest lapsele tuleb soetada lennupiletid ja kooliminekuks vajalikud esemed, riided, samuti tagada vajalikud teenused, sh hambaravi. Kuigi PKS § 100 lg 3 kohaselt on vanematel õigus oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmise osas kokku leppida, ei välista see lapse vajadustepõhise elatise väljamõistmise

2-15-6421 nõude esitamist kohtu kaudu. Elatis mõistetakse välja lapse kasuks ja lapse huvidest lähtuvalt. Lapse elamiskulud on suuremad ja selles osas on hageja tõendamiskoormise täitnud. Mõlemal vanemal tuleb lapsele ülalpidamist anda võrdselt. Kirjalike kokkulepetega ei saa välistada vanemlike kohustuste täitmist ega seada emale kohustust kanda lapse elamiskulusid isa eest. Hageja on tõendanud igakuiste kulude suuruse. Kehtiva lastekaitse seaduse, perekonnaseaduse ja kohtupraktika järgi ei ole vaieldav, et lapsele vajalikud kulud on riided, jalanõud, spordi- ja vabaajavahendid, ortodont ja juuksur. Tegemist on jooksvate ja igakuiste kuludega. Lapse ülalpidamiskulude kandmise kohustus ei ole H Arul, lapse vanavanematel ega ka kostja abikaasal. Lapse TV ja internetikulud on esitatud iga kuu kohta, mitte kvartaalsete kulude kohta nagu kostja ekslikult väidab. Ka kostja ise on esitanud lapse Eestis viibimise ajal tekkinud eluaseme, interneti ja TV kulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jääb arusaamatuks kostja arvamus, et lapsel ei ole eluasemekulusid XXX või et need on põhjendamatud. Sealjuures on lapse eluasemekulud XXX sarnased isa poolt lapse siinviibimise ajal kantavate eluasemekuludega. Hageja on selgelt avaldanud, et hagejale langev eluasemekulude suurus on 118,4 eurot. Lapse eluasemekulude olemasolus ja nende suuruses küsimuse tõstatamine ei ole asjakohane. Laps elab koos oma perega XXX eluasemes, millega kaasnevad kulud kohtule esitatud tõendites toodud summades. Lapse pere omandis ei ole XXX elumaja, korterit, mistõttu tuleb eluaseme eest tasuda üüri maja omanikule. Lapse ülalpidamiskulud vanavanemate ja sugulaste juures viibimise ajal on kantud hageja ema poolt. Kostja igakuine sissetulek on 1158 eurot ja temaga ühes elukohas elavad abikaasa ning hageja õde. Kostja on vastuses toonud välja ilmselt kogu oma perekonna kulutused, jättes selgitamata, et ka tema abikaasa kannab tegelikkuses pooled ühistest kuludest ja hageja õe ülalpidamiskuludest. Kostjal ei ole abikaasa ülalpidamiskohustust (vastavasisulist EMTA kinnitust ei ole esitatud) ja tema abikaasa töötab. Hageja esitab täiendavalt tõendatud teabe 01.05–27.05.2015 kuludest koos tõenditega, kokku 855,17 eurot: toidukulud ja hügieenitarbed 285,16 eurot; eluasemekulud (üür) 115 eurot; kommunaalkulud, TV, internet, kõneaeg 26,11 eurot; riided, jalanõud (trennipüksid+kott) 135 eurot; teenused, sh tervishoid, hambaravi 230 eurot; transpordikulu 11,90 eurot; koolikulud (ekskursioon) 35 eurot; vaba aja veetmise kulud (sünnipäev, sularaha) 17 eurot. Kohtuistung 15.06.2015 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja palub välja mõista alates 01.01.2015 tagasiulatuvalt elatise 350 eurot, mis on suurem kui seaduses ettenähtud elatise miinimumäär. Samuti palub hageja määrata kindlaks, et alates 2016.a muutub lapse

2-15-6421 igakuise elatise suurus kord aastas 1. jaanuaril möödunud aasta XXX tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Hageja alaline elukoht on XXX. Hageja on 13-aastane ja käib koolis. Praegune elatis on miinimummääras 195 eurot. See oli vastavalt notariaalsele kokkuleppele. Hageja on nõus kompromissi korras 325 euroga kuus ja tagasiulatuvast nõudest seejuures loobuma. Kuigi vanemad leppisid miinimumsummas kokku, siis tänasel hetkel on lapsel suuremad vajadused, kui see miinimum neid katab. Lapsel on suuremad kulud, tegemist on kasvava poisslapsega, riided jäävad väikseks, ka jalanõud. Samuti soovib laps tegeleda spordiga, on ka transpordikulud. Ka eluasemekulud, mida kannab XXX abikaasa, eluase on lapse põhivajadus ja need kulud ei kuulu vaidlemisele, sest eluasemekulud on lapse põhivajaduste katte kulud. Samuti on küsimus breketite paigaldamises. Lapse hambumus on selline, mis vajab ravi, see maksab 2300 eurot, järgmise kahe aasta jooksul. XXX riik enamiku kuludest hüvitab, aga omaosalus on ka. Lisanduvad lennupiletite kulud ja Eestis ta ei saaks hambaravi tasuta, kuna ta ei ole Eesti elanik. Kompromissi korras, elatise suurus võiks olla iga kuu 300 eurot ja isa selle perioodi eest, kui laps tema juures on, elatist maksma ei pea ja kompromissi korras tagasiulatuvalt elatist ei nõuaks, vaid alates hagi esitamisest. Arvestama peaks sellega, et laps saab 5 aasta pärast täisealiseks ja lõpetab kooli, 5 aastat tuleb nende kuludega arvestada. 119 eurot saadakse XXX lastetoetust. Kompromissi korras oleks hageja nõus 300 euroga kuus ja sealt oleks siis maha võetud isa juures oldud aeg, tagasiulatuvat summat hageja sellisel juhul ei nõuaks. Kompromissiga sooviks hageja, et elatis iga aasta suureneks selle summa võrra nagu suureneb eelmise aastaga miinimummäär. Kui kompromissi ei tuleks, siis jääb hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule, et tal on XXX uus pere, ta ei tööta. Tal on kaks last veel, kokku kolm last ja kõik elavad XXX. Kaks kuud on muidu vaheaega, aga sellel aastal hageja läheb isa juurde 2-3 nädalaks. Kostja poolt pakutud kompromiss hagejat ei rahulda. Kostja lepinguline esindaja I vastas kohtule, et kostja on sellele vastu vaielnud mitmel erineval põhjusel. Haginõude arvutamisel on andmeid moonutatud. Aluseks on võetud 2015. aasta kolm kuud, mille jooksul tehti suuri kulutusi, need ei kajasta tegelikku keskmist ülalpidamiskulu. Samuti sisaldab hagis nõude arvutus selliseid kulusid, mis ei kuulu igakuise elatise hulka. Kostja on oma vastuses toonud ka välja, millised ei peaks need kulud olema ja millised on põhilised arvutusvead. Kostja sissetulek ei võimalda sellises ulatuses elatise maksmist. Kostja sissetulek on 1158 eurot netos. Ta töötab laotöölisena OÜs XXX. Kostjal on ka 2009 sündinud tütar. Kostja on nõus maksma 225 eurot elatist hagejale ja on toonud välja, kui palju on kostja otsekulud hagejale ajal, mil hageja viibib kostja juures. Vähemalt ühe kuu jagu aastas viibib hageja kostja juures. Kostja teeb ka muid kulutusi hagejale. Keskmiselt 108 eurot kuus ehk siis 1200 eurot aastas on otsekulu. reisid, riided, arvutiseadmed, mis on hageja sooviks olnud ja mis on talle vajalikud olnud. Tagasiulatuva perioodi osas oli meie kompromisspakkumine 225 eurot. Eesti kohtutäitur XXX tarbijahinnaindeksist lähtuda ei saa, samamoodi on kostjal raske hinnata tarbijahinnaindeksit. Raha on vajalik ka selleks, kui hageja viibib Eestis. Muidu on see olukord, et hageja emale makstakse elatise raha ära ja siis ei jää kostjale otsekuludeks midagi alles. See võib isa ja poja suhtlemist harvendada. Kostja on vastu vaielnud üksnes

2-15-6421 nendele nõuetele, mis ei ole hageja seadusliku esindaja kulud ja mida nemad ei kanna. Näiteks tööandja eluruumi kulud, 118 eurot. Seda kulu kannab hageja seadusliku esindaja abikaasa, aga need kulud nõutakse kostjalt välja. See ei ole sõltuv sellest, kas hageja elab nendega koos või mitte. Kostja ei ole vastu vaielnud nendele nõuetele, mis tarbimisega hagejale tekib. Kostja peab mõistlikuks hageja kuludeks ~200 eurot, 400 eurot kahe peale kokku. Praegu on võetud arvesse üksnes kolm kuud ja need sisaldavad kulusid, mis ei ole igapäevased ja need tuleks jaotada pika aja peale, selle arvelt tuleks ka keskmine kulu väiksem. pooled peaksid käituma heas usus ja leppima kokku ostudes, mida on võimalik teha Eestis, mis on siin soodne. Nagu tavalises perekonnas, et ostusid planeeritakse ja vaadatakse, kust saab soodsamalt. Muidu on kostja tagantjärgi fakti ette pandud. Kui elukalliduse vahe on ligi neljakordne, siis odavamaid asju saab osta ka Eestist. Aastas tuleb kuu aega kokku, kui hageja viibib isa juures. Kostja ettepanek on 250 eurot igakuine elatis ja seoses miinimumpalga suurenemisega see suureneks suurenenud osa võrra. Selle järgi oleks see isereguleeruv kokkulepe ja lapse igakuine ülalpidamiskulu koos XXX lastetoetusega oleks 615 eurot, kummagi vanema kanda jääks 250 eurot. Lisaks on see aeg, mil hageja on isa juures Eestis. Kostja lepinguline esindaja II vastas kohtule, et kostjal on päris suured kohustused, eluasemelaen ka. Kostjal on põhiharidus. Ta teeb lihttööd, tal ei olegi võimalust suuremat palka teenida. Kui ta mujal teeks tööd, siis tähendaks see seda, et ta kodus ei viibikski. kostjale endale jääks niivõrd vähe palgast üle nii suure elatise puhul. Hageja poolt nõutud summat ei ole kostjal võimalik maksta, siis jääks kostja pere väga suure hätta. Kompromiss ei ole lihtsalt reaalselt teostatav. Asi ei olegi selles, et kostjal oleks rahast kahju. Kostja arvutuste kohaselt 250 eurot oleks võimalik maksta, kuigi ka see on natuke ülejõukäiv, aga kostja tuli vastu. Ja see elatis siis suureneks nagu suureneb miinimummäär, st selle summa võrra, mille võrra on miinimumelatis võrreldes eelneva aastaga suurem. Kostja lõplikud seisukohad Kostja ei ole vaidlustanud lapse söögile ja hügieenitarvetele, kommunaalkuludele, transpordile, kooliga seonduvale ega vaba aja veetmisele tehtud kulusid. Kostja vaidlustab eluaseme üürikulu hüvitamise nõude, kuna antud kulu ei kanna hageja ega hageja ema. Eluaseme kulu kannab hageja ema abikaasa XXX, mida XXX tööandja tasaarveldab töötasuga, ning mis oleks selles ulatuses ka siis kui hageja XXX ei elaks. Hagejal ja hageja emal ei ole õiguslikku alust selle eest hüvitist nõuda iseendale. Kostja vaidlustab 2015.a jaanuari kulunimekirjas kajastatud 260 euro ulatuses tehtud kulu spordi ja vabaajavahendi kulu kuna antud kulu on Diana Arul kostjaga kahepeale ostetud 520.- eurone jalgratas ja selle kulu on kostja juba kandnud ning on alusetu kostjalt nõuda XXX osa hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibib aastas üksteist kuud emaga ja ühe kuu kostjaga.

2-15-6421 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lisaks hagejale makstud igakuisele elatisele on kostja teinud hagejale ostusid nii riiete, elektroonika, spordivahendite kui ka välisreiside näol. Kostjalt miinimumist suurema elatise hageja ema kontole väljamõistmisel ei jääks kostjale enam raha hagejaga ühisteks reisideks ega senisega sarnasteks ostudeks. Ortodontiale tehtud kulutused tuleb vastavalt hageja ema kirjalikele selgitustele jagada vastavalt prognoositavale kulule jagada prognoositava aja, 2,5 aasta peale. Ortodontia kulu ei ole igakuine. Ortodontia kulude ebaõige jaotus moonutab tegelikke igakuiseid väljaminekuid lapsele. Ortodontiale kokku kuluv raha 2300 eurot tuleb jagada 2,5 aastaga, mis teeb 1 kuu keskmiseks kuluks 77 eurot. 514,96 eurot, mis on hagiavalduse väidetel riietele ja jalanõudele 5 kuu jooksul kulutatud tuleks samuti jagada rohkemate kuudega kui hagis aluseks võetud 5 kuud. Mõistlik oleks jagada see summa 10 kuuga, mis teeks igakuiseks kulutuseks ca 50 eurot. Riideid ostetakse pikemaks ajaks ja neid ei ole vaja iga kuu 100 euro eest osta. Kostjal läheb terve pere peale vähem kuus riietele kui väidetavalt hagejal, mis ei ole loogiline, kuna kohtuistungil hageja poolt väidetu kohaselt XXX saab riideid osta odavamalt kui Eestis. Kostja hinnangul tuleb hageja mõistlikeks kuludeks keskmiselt 483,63 eurot kuus. Arvestades seda, et hageja ema saab ka XXX lapsetoestust 115 eurot kuus, katab kostja makstav miinimumelatis tegelikult kõik vajalikud kulutused, 195 + 195 + 115 = 505 eurot kuus. Hageja kõik vajalikud huvid ning põhjendatud ja mõistlikud vajadused on tagatud koos XXX lapsetoetusega ka miinimumelatisega Lapse elatise määramisel tuleb arvestada lapsevanemate sissetulekuid. Hageja ema ei ole oma sissetulekut avaldanud, kuid ta on abielus, seega raha ükskõik kumma abikaasa pangakontole laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks ning hagejale elatise määramisel tuleb seda arvesse võtta. Kostja on tööl täistööajaga ja Eesti mõistes lihttöölise kohta üle keskmise töötasuga. Kostjal jääb peale pangale kohustuste (eluasemelaen) tasumist kätte raha 600 eurot, millest maksab hagejale elatist hetkel 195 eurot. Peale elatise maksmist jääb kostjal nii enda kui ka teise lapse tarbeks vahendeid 405 eurot, mille eest tuleb tasuda nii majapidamise, söögi, transpordi kui riiete eest. Elatist üle miinimummäära makstes jääks kostja kui ka teine laps oluliselt vähem kindlustatuks. Kostja abikaasa osa perekonna ülalpidamises jääb lähitulevikus raske puude tõttu üldse tõenäoliselt ära. Kostja abikaasal on tõsine terviserike ning määratud raske liitpuue, mis süveneb ning tulevikus tuleb kostjal suure tõenäosusega ka abikaasat üleval pidada. Kostjal on antud rahalises seisus võimatu maksta elatist üle kokkulepitud miinimumi, ilma et see kahjustaks kostja pere igapäeva toimetulekut. Samuti võtaks suurema elatise maksmine ära kostjalt võimaluse teha hagejale edaspidi otse kulutusi, osta asju või käia reisil koos hagejaga, mis on kostja jaoks väga oluline, et ta saaks hagejaga koos kvaliteetselt aega veeta, kuna seda aega on aastas nii vähe. Kostja oli sunnitud suurema eluaseme muretsema kuna lapsed kasvavad ja ka selleks, et külla tuleval hagejal oleks oma tuba ning sellest tingitult on kostjal ka suuremad igakuised

2-15-6421 kohustused panga ees. Kostja ei osanud arvestada märtsis uut eluaset broneerides ja laenu võttes, et tal tuleb hakata maksma suuremat elatist, kuna ta tõestas juba, et hageja ema kulud hagejale ei ole nii suured kui hageja ema seda näitab ning kostja teeb otsekulusid hagejale samas vääringus mis hageja ema. Kostja on veenvalt põhjendanud, et hageja kõik vajalikud huvid ning põhjendatud ja mõistlikud vajadused on tagatud koos XXX lapsetoetusega ka miinimumelatisega, ning kostja teeb lisaks elatisele ka muid otsekulutusi, siis ei ole kostjal tegelikku alust pidada hagi põhjendatuks. Kostja tegi hagejale ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga selliselt, et kostja hakkab hagejale tasuma igakuist elatist 225 eurot kuus ning summa tõuseb iga aasta samal ajal ja sama summa võrra, mis seadusega ettenähtud miinimumelatis. Hageja ei võtnud kompromisspakkumist vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja lõplikud seisukohad Hageja jääb kõikide varasemalt menetluses esitatud seisukohtade juurde ning rõhutab käesolevates teesides üksnes olulisemat, võttes sealjuures arvesse ka kostja menetlusdokumentides esitatut. Poolte vahel puudub vaidlus faktides, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus, kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust osaliselt, mis ei kata lapse tegelikke vajadusi ja kulusid 50% ulatuses (sel põhjusel on kohtusse pöördutud), laps elab mõlema vanema nõusolekul XXX Kuningriigis ja ei soovi Eestisse kolida. Hageja külastab isa paar korda aastas ja viibib tema juures kokku maksimaalselt kuu aega (4 nädalat). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsel on eluasemega (üür ja kommunaalkulud), toiduja hügieentarvete, riiete, kooliga seonduvate asjade, transportiga, vajalike teenust (nt juuksur) ja hambaravi teenustega seonduvad kulud ning need on tema jaoks vajalikud. Kostja nõustub, et lapse elukohaks olevas XXX Kuningriigis on elatustase kõrgem ja lapsel on suuremad kulud ehk kostja nõustub sisuliselt sellega, et Eesti miinimummääras elatis ei pruugi katta pooli lapse vajadusi. Hageja tegelikud kulud 2015 jaanuarikuus olid 988,73 eurot, veebruaris 727,51 eurot, märtsis 890,28 eurot, aprillis 708,08 eurot ja mais 855,7 eurot. Eeltoodule lisanduvad lapse transpordikulud ehk lennupiletite kulu ca 33,33 – 66,67 eurot ühe kuu kohta (ehk 400-800 eurot aastas, kui laps reisib 2 korda aastas; sama kulu oleks kui laps reisiks paar korda kuus Tartust Tallinna). Seega lapse ühe kuu keskmine kulu on 867,36 – 900,73 eurot, millest kuulub mahaarvamisele XXX riigi toetus ca 115 eurot ja vanematele langev osa kokku on seega 752 - 800 eurot. Seega tuleb mõlemal vanemal anda lapsele ülalpidamist 376-400 eurot (hageja on sisuliselt võtnud maha lennupiletite kulu ja palunud 350 eurot). Poolte vahel on vaidlusi tekitanud lapse XXX asuva elukoha üürikulu, kommunaalkulude kandmine ja hambaravikulu. Hageja elab perega XXX 5-toalises korteris (peres 2 täiskasvanud, 3 last) ja tal on oma tuba. Kostja väide, et XXXelaks XXX ka ilma lasteta 5toalises korteris, maksaks ikkagi üüri ja seepärast hageja ei pea maksma lapse

2-15-6421 eluasemekulusid, ei ole asjakohane (kui XXXelaks XXX üksi, elaks ta ühetoalises korteris; lisaks on hageja eluasemekulu üüri või laenumakse näol elementaarne). Korteri üürikulu kuus on 592,81 eurot (5000 XXX krooni), mis teeb hagejale langeva osa suuruseks ca 115 eurot. Nii nagu kostjal on igakuiselt eluaseme kulud (kodulaenu maksed), on ka hagejal igakuiselt eluasemekulud (üür). Hageja emal ja XXXei ole võimalik XXX kinnisvara soetada, mistõttu üürimine on ainuke variant kinnisasja elukohana kasutada. Vajalike riidekulude osas jäävad hageja vanemad erimeelsusele. Lapsele tuleb breketid paigaldada ravi, meditsiinilise vajaduse eesmärgil, millega on kostja ka sisuliselt nõustunud. Hageja ema on välja uurinud mõlemas riigis hambaravi osutamise võimalused (laps on XXX alaline elanik ja Eestis laps tasuta hambaravi breketite paigaldamiseks ei saa) ja kasutanud kõiki XXX riiklikke soodustusi, kuid omaosaluse määr on ca 2300 eurot (lapse pikema ravivajaduse korral suurem) ja lapse emal tuleb see tasuda, kui isa ei soovi ega ole nõus last selles osas rahaliselt toetama (siiski on õige, kui mõlemad vanemad kannavad ravikulud võrdses oas). Hageja on hambaravikulude olemasolu ja vajadust tõendanud. Isegi kui Eestis pakutav hambaravi oleks mõnevõrra odavam (tegelikkuses ei ole), tuleb arvestada, et see osutuks niikuinii märkimisväärselt kallimaks, sest laps peaks korra kuus või kahe kuu järelt Eestisse reisima, koolist puuduma (teenust ei osutata nädalavahetustel) ja sellega kaasnevad lennupiletikulud, mille kandmises kostja ei ole tänaseni nõus osalema. Kostjal on piisavalt varalisi vahendeid, et lapsele vajadusepõhist elatist anda ja kostja on ka menetlusdokumentides kinnitanud, et tal on selleks võimalused (hageja 2014 arvutuste järgi). Hageja on püüdnud jõuda kompromissile, kuid ei saa sõlmida kompromissi, mille järgi suurema osa lapse kuludest kannab ema või laps satuks ebavõrdsesse seisu teiste XXX elavate lastega/hageja klassikaaslaste ja sõpradega võrreldes. Kostja netosissetulek on 1158 eurot. Kostja sissetuleku kolmeks (kostja, tema kaks last) jagamise tulemusena saame 386 eurot. Kostja pere igakuised sissetulekud on 2300 eurot, mis teeb 3-liikmelise (kostja, tema abikaasa, hageja õde) pere iga liikme kohta 766 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kostjale (ühisomandis XXX) kaks hoonestamata kinnistut XXX(901 m2) ja XXX(901 m2) XXX, mida kostja eluasemena ei kasuta (kostja elab Viimsis). Kuigi kostjal on lisaks hagejale alaealine tütar, kelle suhtes lasub tal ülalpidamiskohustus, ei satu hageja õde kostja sissetulekuid arvestades kuidagi ebavõrdsemasse seisu. Hageja leiab, et kostjal on oma varalist seisukorda arvestades võimalik maksta elatist 350 eurot. Hageja on 13-aastane ja peaks lõpetama keskkooli 18. a vanuselt, seega on kõne all kostja ülalpidamiskohustus ja selle suurus üksnes järgneva 5 aasta jooksul. Hageja palub: -välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 350 eurot ja määrata elatise maksmise tähtajaks iga kuu 5. Kuupäev, elatis kanda hageja ema arveldusarvele; -määrata kindlaks, et alates 2016.a muutub lapse igakuise elatise suurus kord aastas 01. jaanuaril möödunud aasta XXX tarbijahinnaindeksi muutuse võrra (kui THI muutus on

2-15-6421 negatiivne, siis elatise suurus ei muutu) või alternatiivselt vastavalt viimasel kohtuistungil arutatule alates 2016 suureneb lapse igakuise elatise suurus kord aastas sama palju kui lapsele miinimummääras makstav elatis suureneb võrreldes eelneva aastaga; -välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2015. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 350 eurot; -tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 101 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 350 eurot. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja elab ema juures XXX Kuningriigis vastavalt tema vanemate vahel 20.02.2013 sõlmitud kokkuleppele (p 1.3); 2) kostja on tasunud hagejale igakuist elatist summas, mis vastab vähemalt poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja ei ole vaidlustanud lapse söögile ja hügieenitarvetele, 3) kommunaalkuludele, transpordile, kooliga seonduvale ega vaba aja veetmisele tehtud kulusid.

Kostja on vaidlustanud eluaseme üürikulu hüvitamise nõude, riiete kulu, 2015 jaanuari kulunimekirjas kajastatud 260 euro ulatuses tehtud kulu spordi ja vabaajavahendi kulu ja soovib ortodontiale tehtud kulutused jagada vastavalt prognoositavale kulule prognoositava aja - 2,5 aasta peale. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Hageja vanemad on 20.03.2013 sõlminud kokkuleppe kostja suhtlemiseks hagejaga ja elatisraha maksmise kokkuleppe. PKS § 97 kohaselt on hagejaks alaealine laps. Kuigi PKS § 100 lg 3 kohaselt on vanematel õigus oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmise osas kokku leppida, ei välista see lapse elatise väljamõistmise nõude esitamist kohtu kaudu. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. 20.03.2013 kokkuleppe p 2.1 kohaselt on elatisraha maksja (kostja) kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt PKS § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Nimetatud kokkulepe ei välista lapse ülalpidamiseks elatise maksmist ka suuremas summas. 20.03.2013 kokkuleppe lapsega suhtlemiseks punktis 1.2.2 on hageja vanemad kokku leppinud kulutuste jagamises seoses transpordi ja muuga ühest riigist teise. Kokkuleppe p 1.2.2.1 kohaselt, transpordikulud XXX Eestisse ja tagasi XXX kannab kahel korral aastas (suvevaheajal ja talvevaheajal) ema, organiseerides ise eelnevalt kõik vajalikud piletid nii Eestisse kui tagasi XXX . Kohus leiab, et transpordikuludes on vanemad eraldi kokku leppinud ja transpordikulud XXX Eestisse ja tagasi XXX ei ole hageja kulud, vaid on hageja ema kulud 20.03.2013 sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemiseks, täitmiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud arvata transpordikulusid hageja ülalpidamiskulude hulka. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15 kohaselt, PKS § 99 lg 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Arvestades hageja iga (13-a.) ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hagiavalduses märgitud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja ning et kostja on osade kuludega täielikult nõustunud, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus, arvestades hageja elulaadi, tuleb pidada järgmisi kulusid:

2-15-6421 toidu- ja hügieenikulud 260,23 eurot Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu toidu- ja hügieenikulud kokku on 1301,17 eurot, so 260,23 eurot kuus. Kostja on nimetatud kuluga nõustunud. kommunaalkulud, TV, internet, televiisorimaks, telefoni kõneaeg 41,66 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu kommunaalkulud, TV- ja internetikulud, televiisorimaks, telefoni kõneaeg on kokku 208,31 eurot, so 41,66 eurot kuus. Kostja on nimetatud kuluga nõustunud. transpordikulud 9,32 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu transpordikulu kokku on 46,59 eurot, so 9,32 eurot kuus. Kostja on nimetatud kuluga nõustunud. koolikulud 10,97 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu kooliga seonduvad kulud on kokku 54,87 eurot, so 10,97 eurot kuus. Kostja on nimetatud kuluga nõustunud. vaba aja kulud 3,40 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu vaba aja veetmise kulud (sh sünnipäev, sularaha) on kokku 17 eurot, so 3,40 eurot kuus. Kostja on nimetatud kuluga nõustunud. eluasemekulud 115,73 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu eluasemekulud on kokku 578,65 eurot, so 115,73 eurot. Hageja elab koos emaga ja ema 3-liikmelise perega üüritud korteris, milleks on hageja ema abikaasa tööandja eluruum, seega tuleb eluasemekulud jagada 5 isiku vahel. Hageja eluasemekulud on tõendatud XXX töölepinguga (II kd, tlk 23-24, osaline tõlge lk 11), mille p 6 kohaselt arvestatakse pere eluaseme üür summas 5000 krooni (NOK) XXX palgast maha. Seega on hageja eluasemega seotud üürikohustused igakuiselt 592,81 eurot, mis teeb hagejale langeva osa suuruseks ~115 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tööandja eluruumi kasutamisel töötaja omaosaluse suurus ei sõltu korteri elanike arvust ja seega oleks XXX rahaline kulu 5000 NOK ka siis kui hageja ema või hageja seal korteris ei elaks. Kohus leiab, et võimalus, et XXX elaks XXX ka üksi 5-toalises korteris ning maksaks ikkagi üüri 5000 NOK, on oletuslik. Kohus peab põhjendatuks lähtuda tegelikest kuludest.

2-15-6421 Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse p 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Kohus leiab, et Riigikohtu nimetatud seisukohta on võimalik arvestada ka käesoleval juhul, mil laps elab ema abikaasa poolt üüritavas eluruumis. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks ja tõendatuks hageja eluasemekulude arvestust, mille kohaselt on hageja eluasemekulud 115,73 eurot kuus. arenguks vajalikud esemed (raamatud, õppevahendid, spordi- ja vabaajavahendid) 14,25 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu arenguks vajalikud esemed (raamatud, õppevahendid, spordi- ja vabaajavahendid) on kokku 331,23 eurot, so 66,25 eurot kuus. Hageja on esitanud jaanuarikuu kulu summas 260 eurot tõendamiseks 08.01.2015 maksekorralduse (I kd, tlk 76), mille selgituseks on „XXX, jalgratas+postikulu 1⁄2“. Kostja on esitanud kohtule hageja ema ja isa 2-kirjavahetuse ajavahemikul 02.01.-07.01.2015 (II kd, tlk 135), millega on tõendatud, et hageja vanemad leppisid kokku, et ostavad koos hagejale sünnipäevakingituseks jalgratta, et kostja ostab jalgratta Eestist ja saadab kingituse XXX ning et hageja ema hüvitab kingitusest oma osa. Kostja on esitanud XXX OÜ 10.01.2015 arve nr 292733 summas 458 eurot ning pangakonto 29.01.2015 väljavõtte, mille kohaselt on postikulud 50,12 eurot, millega on tõendatud, et jalgrattaga seonduv kulu on 508,12 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on nimetatud jalgratta kätte saanud. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et hageja ema poolt ja ka isa poolt jalgratta ostuks tehtud kulu ei ole lapse ülalpidamiskulu, mida saaks arvestada kostjalt nõutava elatise hulka, vaid tegemist on kingitusega lapsele, mille tegemises ja väärtuses on vanemad eraldi kokku leppinud. Seega on hageja arenguks vajalike esemete põhjendatud kulu 2015.a 5 kuu jooksul kokku 71,23 eurot, so 14,25 eurot kuus. teenused, sh tervishoid (ortodont, juuksur, hambaravi) 140 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu kulud teenustele (sh tervishoid, ortodont, juuksur, hambaravi) on kokku 1117 eurot, so keskmiselt 223,40 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ortodontiale tehtavad kulutused on põhjendatud ja vajalikud kulud, samuti selles, et lapse hambaravile tehtavad kulutused on järgmise 2,5 aasta jooksul 2300 eurot ning et ravi võib kesta ka kauem kui 2,5 aastat. Kohus nõustub kostjaga selles, et ortodontiale tehtavad kulutused tuleb jagada 2,5 aastaga, millest tulenevalt on 1 kuu keskmine kulu 77 eurot. Lisaks ortodontiakuludele on põhjendatud ka muud

2-15-6421 tervishoiukulud ning juuksuriteenused (53,5 eurot, I kd, tlk 71). Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Lähtudes eeltoodust peab kohus hageja põhjendatud kuludeks nimetatud teenustele kuni 01.05.2018 140 eurot kuus ja edaspidi 63 eurot kuus. riided ja jalanõud 80 eurot Hageja andmetel, hageja 2015.a 5 kuu kulu riietele on 514,96 eurot, so 103 eurot kuus. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus peab põhjendatud kuluks riietele 80 eurot kuus. Kohus peab hageja põhjendatud kuludeks, arvestades ka kostja nõusolekut osade kulude suuruse osas, 675,56 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja seaduslik esindaja (ema) ei ole oma sissetulekut avaldanud, kuid on hagiavalduses kinnitanud, et on koos kostja poolt makstud elatisega ja XXX lapsetoetusega siiani

2-15-6421 kandnud hageja ülalpidamiskulud mis on hagiavalduse kohaselt käesolevaks ajaks ühes kuus olnud 902,17-935,51 eurot. Kostja on avaldanud, et tema netosissetulek on 1158 eurot. Kostjal on kaks alaealist last, seega on kostjal ülalpidamiskohustus kahe lapse suhtes ning kostja ülalpidamisvõime on 386 eurot. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel kuulub kostjale XXXOÜ osa nimiväärtusega 20 000 EEK osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel on kostjal üks sõiduauto. Kinnistusraamatu andmetel on kostja perekonna omandis 3 kinnistut. Hagejale tehtavad kulud on tõendatud hageja ema poolt esitatud arvetega ning kokkuvõtva kulude nimekirjaga, samuti on kohus arvestanud hageja mõistlike vajadustega ja üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on kohus arvestanud lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.01.2015 kuni hagiavaldus esitamiseni. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hagejale igakuist elatist hageja vanemate vahel 20.03.2013 sõlmitud kokkuleppe p 2.1 alusel summas, mis vastab vähemalt poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud ning elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud. 20.03.2013 kokkuleppe p 2.1 on hageja vanemad kokku leppinud, et elatis makstakse iga kuu 20.kuupäevaks. Hagiavalduses soovib hageja, et kostja maksaks elatise iga kuu 5.kuupäevaks. Kostja on selgitanud, et tema palgapäev on 19.kuupäev, mistõttu on mõistlik jätta 20.03.2013 kokkuleppe p 2.1 kokku lepitud kuupäev muutmata. Kohus nõustub kostjaga selles, et elatise jätkuvalt 20.kuupäevaks maksmine on kooskõlas PKS § 100 lg 4, mille kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 seisukohast, on mõistlik arvestada hageja vanemate vahel varem kokkulepitut ja määrata elatise maksmise kuupäevaks 20.kuupäev. Hageja on palunud määrata kindlaks, et alates 2016.a muutub lapse igakuise elatise suurus kord aastas 01. jaanuaril möödunud aasta XXX tarbijahinnaindeksi muutuse võrra (kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis elatise suurus ei muutu) või alternatiivselt vastavalt viimasel kohtuistungil arutatule, alates 2016 suureneb lapse igakuise elatise suurus kord aastas sama palju kui lapsele miinimummääras makstav elatis suureneb võrreldes eelneva aastaga. PKS § 101 lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus on seisukohal, et PKS ei näe ette võimalust seada elatise suurus sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutumisest. Tarbijahinnaindeksi näiteks Eestis avaldab Statistikaamet. Seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid

2-15-6421 esinduskaupu igal aastal. PKS mõtte kohaselt tuleb elatissumma arvutamise aluste kindlaksmääramisel lähtuda kindlaksmääratud või üheselt fikseeritud ja üheselt mõistetavast rahalisest väärtusest, millest tarbijahinnaindeksi puhul lähtuda ei saa. Lähtudes eeltoodust ei rahulda kohus hageja taotlust seada elatise suurus sõltuvusse XXX tarbijahinnaindeksi muutusest. 20.03.2013 kokkuleppe p 1.2.2.4 on hageja vanemad kokku leppinud, et kõik isa juures Eestis viibimise ajal lapsele tehtavad kulutused katab isa. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühe kuu aastas viibib laps isa juures Eestis. Kohtu hinnangul ei ole hagejal vahelduv elukoht, vaid hageja viibib isa juures Eestis vastavalt vanemate poolt kokku lepitud suhtlemiskorrale. Kohus on käesolevas menetluses kindlaks teinud, et hageja põhjendatud kulutused on 675,56 eurot kuus. Arvestades XXX lastetoetust 115 eurot on mõlema vanema osa lapse ülalpidamiskuludes kokku 560,56 eurot ja ühe vanema osa 280,28 eurot. Arvestades asjaolu, et ühe kuu aastas viibib laps isa juures Eestis ning et kostja on kompromissiga nõustunud selliselt, et kostja hakkab hagejale tasuma igakuist elatist 225 eurot kuus ning summa tõuseb iga aasta samal ajal ja sama summa võrra, mis seadusega ettenähtud miinimumelatis, siis peab kohus põhjendatud elatiseks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot kuus, mis suureneb koos miinimumelatise suurenemisega sama summa võrra, mis seaduses sätestatud miinimumelatis. Kohus leiab, et hagejale elatise väljamõistmisega summas 250 eurot ei kahjustata kostja teise lapse huvisid. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui vanemad lepivad nende kulutuste osas, mis ei ole hõlmatud elatisega ja mida vanemad siiski vajalikuks peavad, kokku täiendavalt. Kohus leiab, et hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab lapsele hädavajalikuks ulatuseks elatise miinimumsummat ning kuna kostja on siiani elatist maksnud miinimumsummas, puudub vajadus tunnistada otsus miinimumsummas elatise maksmiseks viivitamata täidetavaks.

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid