Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 21.septembril 2015.a. Paide kohtumajas 2-15-2990 KS hagi RS vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: KS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x esindajad xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Kostja: RS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Riho Friedrichs, e-post: x 1755 eurot Hagihind Kirjalik menetlus Menetluse liik
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
2-15-2990
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 26.02.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates juuni 2015 seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagiavaldusest nähtub, et pärast hageja täisealiseks saamist oli pooltel suuline kokkulepe, et kostja maksab elatist miinimummääras, kuid kostja ei ole kokkulepet täitnud, makstes viimati 24.02.2015 seisuga 2014.a. maikuu elatusraha. Hageja on korduvalt pöördunus elatise saamiseks kostja poole, kuid asjata. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja poolt esitatud igakuised kulutused (583 eurot) on tõendamata ning viitab perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1, mis on määratlenud üksnes alaealisele lapsele makstava elatise miinimummäära ega kohaldu hagejale, kes on täisealine. Kostjal puuduvad ka võimalused nõutud elatise tasumiseks, kuna tema töötasu on üksnes 355 eurot (bruto). Lisaks peab ta vajalikuks märkida, et elatist hagejale ei ole siiani tasunud mitte kostja, vaid tema abikaasa. Ka osundab kostja PKS § 103 lg 1 p-le 1, kuna hageja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Nimetatut põhjendab ta sellega, et hageja jäi xxxxx xxxxxxxxxxxx klassikursust kordama ning otsustas, et talle ei sobi jätkata õpinguid samas koolis ning jätkas õpinguid xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. xxxxxx õppides ei kaasnenud hagejal elamiskulusid ega ka transpordikulusid, asetades ennast ise sellisesse olukorda, kus elamiseks vajalikud kulud kasvasid mitu korda. Pärast hageja poolt oma kulutuste täpsustamist ja tõendite esitamist on kostja leidnud, et hageja esitatud tõendid nõuet ei tõenda ning nõue on jätkuvalt tõendamata. Ka ei ole kostjale teadaolevalt hagejal ühtki sõiduautot, et autokulude tšekke saaks igapäevase eluga tekkida. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-15-2990
oligi hageja elukohaks koolivaheajal. Kostja on küll väitnud, et need on hageja ema, KM`i, kulud, kuid hageja registrijärge elukoht ongi xxxxxxxx x, seega on need ka osaliselt hageja menetluskulud. Eluliselt usutav on, et igal inimesel kaasnevad elamisega eluasemekulud sõltumata sellest, kus need kulud tekivad. Arve nr 46600507 selgitusest (tl 59-60) on jälgitav, et telefonikulu 7.99 kuulub telefonilexxxxxxxx, mille hageja on märkinud oma kontaktelefoniks, seega pole alust väita, et viimatinimetatud kulu ei ole hageja kulu. Hageja on esitanud kuluarvestuse toidule, tervishoiule, trennile ja hambaravile, mille suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Küll on aga kostjal olnud vastuväiteid seonduvalt autosõidu kuludega (tl 61), mida loeb kohus ka põhjendatuks, kuna puuduvad tõendid, et kostja omaks autot. Kostja vastuväited aga kulutuste kohta riietele ja jalanõudele 2 kuu kohta kokku summas 84.87 eurot, s.o. kuus 42.44 eurot, ei ole tõsiseltvõetavad. Ainuüksi asjaolu, et hageja on esitanud kulutõendid suveriiete ja –jalanõude kohta (tl 63-65), ei tee olematuks kulutusi muul ajal. Ka tõendatud prillikulu (tl 66) on küll kulu pikemaks ajaks, kuid on hagejal määratletud muude kulude all ning sellised kulud võivad olla ettenägematud. Selgusetuks jääb kas ja kuidas on hageja arvestanud kulutuste hulka söögikulu koolis ning selle arvestamine vajalike kulutuste hulka ei ole põhjendatud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei ole oma igakuiseid kulutusti üle paisutanud. Kui juba seadusandja on leidnud, et alaealise lapse igakuised ülalpidamiskulud on vähemalt seaduses sätestatud alammäär, ei saa need ka täisealise mittetöötava isiku puhul olla oluliselt väiksemad. Seda enam, et kostja on ise möönnud oma 26.03.2015 vastuses, et saadav miinimumlähedane töötasu kulub hädapäraselt ära elamiseks. Seega peab kohus hageja vajalikuks ülalpidamiskuluks igakuuliselt kulutusi eluasemele 16 eurot ((10+7+7+7.99): 2), toidule 70 eurot (140:2), transpordile 6.50 eurot, tervishoiule 7.50 eurot (15:2), riietele, jalanõudele 42.44 eurot, koolitarvetele 14.15 eurot (170:12), muudele kulutustele 152.50 eurot, kokku 309.09 eurot kuus.
2-15-2990
tagasiulatuva nõudena välja mõista kahju alates juuni 2014 kuni 25.02.2015 summas 1301 eurot (juuni 2014 - 77.50 eurot; juuli 2014 - jaanuar 2015, s.o. 7 kuud x 155 = 1085 eurot + 01.25.02.2015, s.o. 25 päeva (155 : 28 x 25) = 138.50 eurot). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ning kuulub selles ulatuses rahuldamisele. Menetluskulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.