Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXi hagi XXXi vastu elatise elatise nõudes alammääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja seletas, et annab lapsele ülalpidamist. Laps elab kolmandiku ajast tema juures ja lapse kulutusi katab ta igas kuus 80 euro ulatuses. Kostja oli nõus elatise tasumisega 100 eurot kuus. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat ülal pidama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps elab 2/3 ajast emaga ja 1/3 ajast isaga. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et isa tasub lapse ülalpidamiseks igas kuus lasteaiatasu 65 eurot ja tasu trenni eest 15 eurot, kokku 80 eurot. Hageja seaduslik esindaja on esitanud elatise nõude alammääras s.o käesoleval ajal 195 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja hinnangul on lapse ülalpidamiskulu ühe kuus 205 – 220 eurot. Kohtupraktikas levinud seisukoht on, et lapse ülalpidamiskulu ühes kuus on 2-kordne elatise alammäär ehk Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk, mis käesoleval aastal on 390 eurot. Kohus võtab nimetatud summa aluseks lapse igakuise ülalpidamisvajaduse määramiseks. Arvestades, et laps elab ema juures 2/3 aega ja isa juures 1/3 aega, on ühe kuu ülalpidamiskulust 390 eurot ema kanda 260 eurot ja isa kanda 130 eurot. Kuna ema osa ületab isa osa 130 euro võrra, tuleb nimetatud 130 euro kandmine jagada vanemate vahel võrdselt, mis teeb 65 eurot kuus. Kuna isa tasub igas kuus lapse ülalpidamiseks 80 eurot, on ta 15 euro võrra ületanud omapoolset kohustust. Eeltoodust nähtuvalt ei ole alust elatise täiendavaks väljamõistmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et isa võimalused lapse ülalpidamiseks on emast oluliselt paremad, näiteks elab ema koos lapsega elab sotsiaaleluruumis suurusega 22m2, isa elab ridaelamuboksis. Eeltoodust tulenevalt oli nõus isa tõstma igakuist emale lapse ülalpidamiseks tasutavat elatist 80-lt eurolt 100-le eurole. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi kostja poolt õigeks võetud ulatuses s.o summas 100 eurot kuus.

Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele määrab kohus TsMS 445 lg 1 kohaselt, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja nimetatud kontole või poolte kokkuleppel hageja kulude katteks otse arve esitajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Edasikaebekord TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega ning hagihind on alla 2000 euro. Kuna hageja nõue on vähem 2000 eurot, siis on tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 637 lg 21 lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.