Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Krista Paal (MTÜ Eesti Juristide Liit)
esindajad
Kostja XXX(ik XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Harju Maakohtu 20.12.2006.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-12667 XXX väljamõistetud elatise suurust järgmiselt: „Välja mõista XXX elatis tema alaealise tütre XXX, sünd. XXX.a. ülalpidamiseks, alates 13.04.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21-aastaseks saamiseni.
Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb hagejal esitada Harju Maakohtule sellekohane taotlus 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
2.XXX elab koos oma ema XXXaadressil XXX, Tallinnas.
3.Harju Maakohtu 20.12.2006.a. määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss tsiviilasjas 2-06-12667, mille kohaselt kohustus kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist 700.- krooni kuus alates 01.01.2006.a. ning võlgnevuse kustutama igakuiste osamakstega 200.- krooni kuus.
4.Kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamise kohustust vähemalt alates 2011.a. detsembrikuust. Aegajalt, kuid mitte igakuiselt, on kostja ema kandnud hageja esindaja pangakontole 44,70 € kuus, mis vastab 700.- kroonile kokkulepitud elatise suurusele eurodes.
5.XXX on osaliselt töövõimetu alates 2007. aastast, tema töövõime kaotus on 80% ja tema pensioni suurus on 223,48 €. Lisaks nimetatule makstakse XXX igakuiselt peretoetust hageja eest 45.- eurot kuus. Käesoleval ajal on XXX arvel töötuna Eesti Töötukassas, alates 01.09.2015.a. käib ta massööri kursustel ja loodab saada kursuste lõppemisel tööd massöörina.
6.XXX ei olnud alates 01.12.2011.a. arvel pensioni ega toetuste saajana Eesti Vabariigis, sest ta lahkus elamast Eesti Vabariigist 2010.aastal, kuid on käesolevaks ajaks Eestisse elama naasnud. Kuni Iisraelisse elama asumiseni oli kostja tunnistatud Eesti Vabariigis osaliselt töövõimetuks 80 % ulatuses, nüüd Eestisse naasnuna on tema töövõime kaotuse protsendiks määratud 60 %. Kostja ei ole aga nõus talle määratud töövõime kaotuse protsendi suurusega Lk 2 (6)
ja kavatseb selle vaidlustada. Lisaks nimetatule oli kostja kohtuistungi toimumise ajaks end ka töötuna arvele võtnud. Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjale kinnistu XXX, Tallinnas, mis kostja väidetel on tema abieluline ühisvara esimese abikaasaga. Hageja nõue.
7.13.04.2015.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.2014.a. seaduses sätestatud miinimummääras. Menetluse käigus tehtud täpsustuste kohaselt palub hageja siiski suurendada kostjalt väljamõistetud elatist miinimummäärani kuus. Kohtuistungil loobus hageja oma tagasiulatuvast elatise suurendamise nõudest kostja vastu. Kostja vastus.
8.Kostja sõnul on ta nõus maksma ära elatise võla mis tal tekkinud on seoses sellega, et ta elatist hageja ülalpidamiseks maksnud ei ole, kuid kostja ei ole nõus, et temalt mõistetakse välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, sest ta on töötu ja pealegi ka osaliselt töövõimetu. Kohtuotsuse põhjendused
9.Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § TsMS § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus ka Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punktist 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
Lk 3 (6)
Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 19 pöördel ja 20) ning lisaks ka kohtu kirjaga 26. maist 2015.a. (t/l 72). Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PkS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel ei moodusta tema ülalpidamiskulud kuus suuremat summat kui kahekordne elatise miinimum, mis käesoleval ajal on 390.- eurot kuus, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja ülalpidamiskulusid nagu kohus kohtuotsuses eelpool märkis.
11.Arvestades asjaoluga, et hageja väidetel on tema ülalpidamiskulud kuus suurenenud võrreldes ajaga mil tema vanemad esialgselt isa poolt makstava elatise kokku leppisid, sest ta on käesolevaks ajaks suuremaks kasvanud, kooli õppima asunud, ning tema ema on kaotanud
Lk 4 (6)
töökoha ja on käesoleval ajal 80 % töövõimetu seoses üldhaigestumisega, esineb kohtu hinnangul käesoleval juhul alus elatise suuruse muutmiseks.
12.Kohus leiab, et kostja on suuteline maksma oma alaealisele lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis vastavalt PkS § 101 lg 1 sätestatule on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, ka vaatamata sellele, et ta on töötu ja osaliselt töövõimetu. Kohus asub seisukohale, et kostja peab tegema endast kõik oleneva, et täita oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust vähemalt minimaalses määras, mida hageja temalt käesoleva hagi esitamisega nõuab, mitte aga otsima võimalusi ja vahendeid oma kohustustest kõrvale hoidumiseks. Selleks tuleb kostjal teha oma elukorralduses muudatusi, otsida võimalusi leida endale töö, mitte olla aga oma pensionärist ema ülalpidamisel nagu kostja oma sõnul väidab end olevat. Kui kostja ei ole suuteline oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitma omale töökoha leidmise kaudu, tuleb tal võõrandada talle kuuluv kinnistu Landi 15, Tallinnas, et selle arvel oma kohustusi täita. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatis suurendamisele seaduses sätestatud miinimummäärani, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates hagi esitamisest kuni alaealise täisealiseks saamiseni või tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kui rohkem kui 21- aastaseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine.
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 44,74 eurolt 195.eurole ehk 150,26 euro võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1352,34 eurot (9 x 150,26) eurot. Menetluskulude jaotamine.
14.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
Lk 5 (6)
Tulenevalt eeltoodust, juhul kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb tal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisst maakohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.