Hageja: OV (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja: KV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2015 otsus muutmata, kuid täiendada kohtuotsuse täitmise korda tähtajaga, milleni tuleb väljamõistetud elatis tasuda KK arveldusarvele ja milleni on KK-il õigus väljamõistetud elatist käsutada (resolutsiooni p-d 6 ja 7).
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Keelduda menetlusse võtmast OV nõuet tuvastada, et KK-il on seisuga 11.04.2014 tsiviilasjas nr 2-11-59069 tehtud kohtuotsuse alusel ettemaks KV-le summas 993,01 eurot. 3.2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.3.Jätta rahuldamata OV nõue mõista KV-lt välja igakuine elatis OV kasuks 250 eurot kuus alates 24.02.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.4.Mõista KV-lt tema alaealise poja OV kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 24.02.2013 kuni 07.04.2013 eest 221,88 eurot. 3.5.Mõista välja KV-lt igakuine elatis pojale OV-le tema ülalpidamiseks alates 01.05.2015 kuni täisealiseks saamiseni, või kui OV jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. 3.6.KV on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda KK arveldusarvele kuni OV täisealiseks saamiseni 16.08.2017 ja sealt edasi OV arveldusarvele. 3.7.KK-il on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks kuni OV täisealiseks saamiseni 16.08.2017.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OV esitas 24.02.2013 Harju Maakohtule hagi KV vastu elatise saamiseks seaduses sätestatud alammääras. Hagiavalduse kohaselt on varasemalt (tsiviilasjas nr 2-1159069) hageja seaduslikult esindajalt KK-ilt hageja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras. Alates 19.02.2013 ei ela hageja enam kostja juures. Hageja on otsustanud elama asuda isa juurde ja viibib hagi esitamise ajal Tallinna Lastekodu turvakodus.
2.26.05.2014 esitas hageja nõude mõista kostjalt välja elatis 250 eurot kuus või alternatiivselt miinimumsuuruses alates 24.02.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja tuvastada, et KK-il on seisuga 11.04.2014 tsiviilasjas nr 22
11-59069 tehtud kohtuotsuse alusel kostjale ettemaks suurusega 993,01 eurot. Hageja palus ka täpsustada kohtuotsuse täitmist ja märkida, et kostja on kohustatud tasuma elatise hagejale iga kuu eest ette ja selle täitmata jätmisel allub asi kohesele sundtäitmisele.
3.Kostja peaks maksma elatist suuremas summas kui Eesti Vabariigi miinimumulatuses, sest hageja elab Soome Vabariigis ning seega on tema kulud suuremad. Kostja ei tasu elatist vastavalt hageja ootustele ja stabiilse elukeskkonna tagamiseks vajalikus ulatuses. Soomes on ühe vanema elatisraha miinimum seadusega ettenähtud 365 eurot. Lisaks tuleb arvestada et hageja seaduslik esindaja (lapse isa) on 50% töövõimetu. Seega ei ole vanemad oma kohustuste täitmisel võrdses seisus ja kostja roll ülalpidamise andmisel peaks olema protsentuaalselt suurem kui hageja seaduslikul esindajal.
4.Hageja seadusliku esindaja KK sissetulekuks on palk ca 1400-1600 eurot kuus ja tal puudub kinnisvara. Ta saab igakuiselt ka Eestist töövõimetuspensioni 117,89 eurot. Soomes maksab KELA (sotsiaalamet) talle igakuiselt sotsiaaltoetust lapse üksikvanemana hoolitsemise eest 152,74 eurot. Hageja isa üürib korterit, mille igakuine üüritasu on 693,86 eurot. KK maksab igakuiselt kostjale elatist laste JV ja LMV ülalpidamiseks - kokku 355 eurot. Selles osas on kostja alustanud rahvusvahelist täitemenetlust läbi Justiitsministeeriumi ja nõudnud elatist suuremas osas, kui tal oli selleks õigust. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, palub jätta hagi hageja kasuks elatise väljamõistmise osas rahuldamata. Kostja väitel on ta hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja jääb varasemas menetluses esitatu, oma varasemate seisukohtade ja tõendite juurde.
6.Ettemaksu tuvastamise nõue ei vasta hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Tegemist on KK ning tema laste LMV ja JV vahelist õigussuhet puudutava küsimusega, mis ei oma puutumust käesoleva menetlusega. Selle nõude esitamiseks puudub KK-il seadusega kaitstud õiguspärane huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagi on esitatud vale kostja vastu ja see tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
7.Hageja on üle 1,5 aasta kestnud menetluse käigus nõudnud kostjalt elatist miinimummääras. 26.05.2014 menetlusdokumendis nõuab ta elatist miinimummäära ületavas summas. Tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses, mis eeldab kostja või kohtu nõusolekut. Tegemist varemast erineva haginõudega.
8.Hageja ei ole tõendanud oma viibimiskohta 2013.a veebruarist maini. Ta ei elanud sel ajal pidevalt KK õe KK juures. Hageja elas 2013.a aprillis kostja juures. Lisaks aprillis toimunud vahetule ülalpidamiskohustuse täitmisele kandis kostja hageja arveldusarvele raha igapäevaste kulutuste katteks -18.03.2013 78 eurot seletusega „söögiraha märtsis elatisraha arvelt“.
9.Kuna hageja viibis eelmärgitud ajavahemikul korduvalt ka erinevates meditsiiniasutustes, on sellised perioodid arvestatud aja sisse, mil hageja viibis ühe vanema juures. Nii viibis hageja kostja juures kuni 19.04.2013 õhtuni, seega 19 päeva vältel. KK ja/või KK juures oli hageja märtsikuus, seega 31 päeva vältel. Seega on KK täitnud ülalpidamiskohustust 12 päeva, s.o 61,94 euro võrra rohkem. Nimetatud summa on kostja elatisrahana tasunud, kandes 18.03.2013 hageja arveldusarvele 78 eurot. Kostja ei ole ajavahemikul veebruari lõpust kuni aprilli lõpuni 2013.a ülalpidamiskohustust rikkunud.
10.Alates hageja kolimisest KK juurde on kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust korrapäraselt, tasudes hageja seadusliku esindaja KK arveldusarvele igakuiselt elatist
seadusjärgses miinimumsuuruses, seda küll jooksva kuu eest, mitte iga kuu eest ette, nagu nõuab hageja.
11.Elatise suurendamiseks ei ole alust olukorras, kus hageja õde ja vend elavad temast majanduslikult oluliselt halvemas seisus. Ülalpidamiskohustuse suurendamine seaks tõsise kahtluse alla nende elukvaliteedi. Kostjal ei ole võimalusi hagejale suurema elatisraha maksmiseks ja selleks puudub hagejal ka vajadus. Kostja ei pea katma KK poolt suurema sissetuleku omandamiseks võetud välisriiki kolimise otsuse tõttu tekkinud lisakulusid.
12.Kohtuistungil avaldas kostja, et tal on tuvastatud 70% töövõimetus ja keskmine puue kuni.
13.Kostjale kuulub pangalaenuga soetatud kinnistu asukohaga XXX XXX XX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX ja kaks sõiduautot. Kostja kuulub äriühingute H OÜ ja L MTÜ juhatustesse, kuid ettevõtetes majandustegevust ei toimu. Kostja sissetulek erinevate sotsiaaltoetuste näol on 616,08 eurot kuus. Tema laenujääk on 29 307,34 eurot ja tal on rahalisi kohustusi erinevate võlausaldajate ees ca 9500 euro ulatuses. Kostja tasub hagejale igakuist elatist miinimummääras. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja tuvastusnõuet KK ettemaksu suuruse kohta seisuga 11.04.2014. Elatise hagi rahuldas kohus osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 24.02.2013 kuni 07.04.2013 eest 221,88 eurot ja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses alates 01.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamise korral õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ja elatis tuleb tasuda KK arveldusarvele, kellel on õigus elatise käsutamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
15.Hageja on sündinud XX.XX.XXXX ning tema vanemad on KK ja KV. KK-il on otsustusõigus hageja viibimiskoha üle Harju Maakohtu 18.04.2013 määruse alusel.
16.Hageja tuvastusnõude menetlemine ei ole käesoleva tsiviilasja raames võimalik ja hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata. Käesolevas menetluses on hagejaks alaealine OV ja menetluse esemeks on tema ülalpidamiseks elatise väljamõistmine. Tuvastusnõude osas peaks olema hagejaks KK ning kostjateks tema lapsed L ja J. Seega ei ole hageja OV õiguste rikkumine nõude alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagejal puudub iseseisev õiguslik huvi tuvastusnõude suhtes.
17.Hageja nõude - mõista kostjalt välja elatis suurusega 250 eurot kuus alates 24.02.2013 kuni täisealiseks saamiseni - näol on tegemist nõude suurendamisega, mistõttu ei ole vajalik kohtu ega ka kostja nõusolek. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei ole tegemist nõude muutmisega, kuna nõude aluseks on samad asjaolud, samuti on sama õiguslik alus.
18.Kui hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummat ületavas määras, tuleb tal näidata lapsele tehtavad kulutused, samuti lasub hageja seaduslikul esindajal ka kohustus tõendada lapsele minevaid tavapärasest suuremaid kulutusi, esitades selleks kohtule dokumendid, mis neid kulutusi kinnitavad (kviitungid, arved jne). Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud on tavapärasest suuremad, mistõttu jääb hagi 250 euro suuruse elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
19.Riigikohus on osundanud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kuni 18.04.2013 oli hageja elukoht vastavalt 19.09.2012 kohtumäärusele kostja juures. Samas nähtub asja materjalidest, et ajavahemikul 19.02.2013 kuni 07.04.2013 ei elanud hageja
oma ema juures XXXXXXX. 19.02.2013-26.02.2013 viibis hageja turvakodus. Sealt edasi ning märtsis ja aprilli alguses elas hageja tädi juures XXXXX. Kostja kinnitas 15.08.2013 kohtuistungil, et 08.04.2013-18.04.2013 elas hageja XXXXXXXXXXX, so ema juures. Kuna hageja ei elanud kostja juures ajavahemikul 19.02.2013-07.04.2013, oli kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist. Pärast seda, 08.04.2013 – 19.04.2013 viibis hageja XXXXXXX ema juures ja ema andis seega ülalpidamist vahetult. Kuivõrd hageja nõuab elatist alates 24.02.2013, siis on kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma 24.02.2013 kuni 07.04.2013, s.t 43 päeva eest vähemalt miinimummääras.
20.Hageja seadusliku esindaja isa KK sissetulekute kogusuuruseks on ca 1670 – 1870 eurot kuus ja igakuised kulutused 1243,86 eurot kuus, s.t vabu vahendeid on tal igakuiselt ca 430 – 630 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on ta võimeline ülal pidama kõiki oma lapsi ilma enese ülalpidamist kahjustamata.
21.Kostja on töötu ning tema sissetulek erinevate sotsiaaltoetuste näol on 616,08 eurot kuus. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et tema sissetulekud perioodil 16.11.2013 – 16.11.2014 on olnud erinevate sotsiaaltoetuste ning sularaha sissemaksete näol keskmiselt 1250 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel on ka kaks last, kelle kasuks on hageja seaduslikult esindajalt välja mõistetud elatis. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei ole võimeline tasuma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja et tema enese tavaline ülalpidamine oleks kahjustatud, kui ta sellises suuruses elatist tasub. Iseenesest asjaolu, et kostja on tunnistatud osaliselt töövõimetuks, seda ei tõenda. Kostja on olnud käesoleva menetluse ajal suuteline maksma hagetud suuruses elatist ja on ka edaspidi suuteline seda tasuma vähemalt miinimummääras. Kostja ei vaidle sellele vastu. Kuivõrd mõlemad vanemad on osaliselt töövõimetud, ei näe kohus võimalust kalduda kõrvale seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise proportsioonist vanemate vahel.
22.Kostja on hagejale tasunud miinimummääras elatist (v.a 24.02.2013 kuni 07.04.2013). Ta on elatist tasunud küll hilinemisega, tasudes elatise vastava kuu jooksul, mitte iga kuu eest ette. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades poolte pikaajalisi vaidlusi laste elukoha, elatise tasumise kohustuse olemasolu ja täitmise viisi üle, asjaolu, et kostja juures elavatele lastele on hageja seaduslikult esindajalt elatis välja mõistetud, pooled kompromissile ei jõudnud, kuulub kostjalt miinimummääras elatis väljamõistmisele.
23.Riigikohus on leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et laste vanemad peaksid maksma elatist vahetult lapsele. Kostja poolt 18.03.2013 üle kantud summa 78 eurot on väike ja seda tuleb käsitleda nn taskurahana, mida hageja saab oma soovide kohaselt kulutada. Laste elulisi vajadusi ei ole võimalik selle summaga rahuldada. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teises lauses ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 2 esimeses lause sätestatust tuleb ülalpidamiskohustus reeglina täita vanemale, kes teostab lapse faktilist hooldusõigust. Kuna antud juhul puudus hageja isa vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud.
24.Kostja oli kohustatud hagejale ülalpidamist andma 24.02.2013 kuni 07.04.2013, s.t 43 päeva eest miinimummääras. Arvestades 2013.a elatise miinimummäära, on arvestuslik keskmine elatise päevamäär 5,16 eurot (160 eurot / 31 päevaga). Kostja elatise võlgnevus eelnimetatud perioodi eest 221,88 eurot (43 päeva x 5,16 eurot päev = 221,88 eurot), mis
tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja alates maikuust 2015.a tuleb kostjal tasuda elatist miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
25.Hageja taotluse alusel tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel ja perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 alusel määrata, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ja elatis tuleb tasuda KK arveldusarvele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
27.Kohus rikkus TsMS § 351, tehes asjas üllatusliku otsuse. Kohtuistungil märkis kohus, et loeb vaidlusaluse 78 euro suuruse ülekande kostja poolseks kohaseks elatiskohustuse täitmiseks. Kohtuotsuses asus kohus seisukohale, et seda ülekannet elatiskohustuse täitmiseks lugeda ei saa, muutes sellega istungil pooltele sõnaselgelt avaldatud seisukohta ja teatamata kostjale, et ta kavatseb varem avaldatud seisukohta muuta.
28.Kohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis lahendamata kostja 23.12.2014 tõendite kogumise taotluse, milles kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et Soome maksuameti info järgi on hageja seaduslik esindaja valetanud enda sissetulekute suuruse kohta.
29.Kohus rikkus oluliselt ka TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut, koostades olulises osas põhjendamata kohtulahendi ja jättes hindamata asjas esitatud tõendid. Nii asus kohus otsuse p-s 24 seisukohale, et hageja seadusliku esindaja sissetulek moodustub põhiosas palgatulust summas 1400-1600 eurot kuus. Seejuures on aga täielikult tähelepanuta jäetud kostja poolt 23.12.2014 taotlusega esitatud täiendavad tõendid, millest ilmneb hageja seadusliku esindaja sissetulekute tegelik suurus. Kohus ei arvestanud tema sissetulekuna kostja poolt hagejale tasutud igakuist elatist, kuid arvestas elatisraha kostja sissetulekuna, nimetades seda „erinevateks sotsiaaltoetusteks“. Tõenditega arvestamata jätmist kohus ei põhjendanud.
30.Kohus asus sisuliselt põhjendamata seisukohale, et igakuine elatis tuleb tasuda alati järgneva kalendrikuu eest ette. Selliselt pani kohus kostja olukorda, kus hageja seaduslik esindaja maksab kohtuotsuse alusel kostjale elatusraha jooksva kuu 15. kuupäevaks, samas kui kostja on kohustatud tasuma hageja seaduslikule esindajale elatist eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Dokumentidest nähtub, et faktiliselt on kostja elatist tasunud kohtumenetluse kestel valdavas osas kuu 2.-5.-ndaks kalendripäevaks, s.o märkimisväärselt varem, kui kostjale laekub elatis hageja seaduslikult esindajalt. Kohtuotsusega on tekitatud ebavõrdsus OV, JV ja LMV (poolte ühised alaealised lapsed) kohtlemisel. Kostja on tõendanud, et tema majanduslik olukord võimaldab maksta hagejale elatist töövõimetuspensioni laekumise järgselt jooksva kuu alguses. Kostja töövõimetus on 70% ja tal on keskmine puue.
31.Kohus leidis, et kostja poolt 06.03.2013 ja 18.03.2013 hageja arveldusarvele tasutud rahasummat ei saa lugeda elatisrahaks. Samas jättis kohus tähelepanuta, et viidatud ülekannete ajal ei elanud hageja vanemate juures, vaid viibis KK juures. Hageja koolist puudumine umbes kolm nädalat ja diagnoos Z62.0 (ebapiisav vanemlik juhendamine ja kontroll) on fikseeritud SA Tallinna Lastehaigla raviarsti dr. EP poolt (Digiloo haigusjuhtum nr S.3324.2013 16.04.2013).
32.Kostja esitas tsiviilasja nr 2-11-60928 (otsustusõiguse hagi) raames korduvalt hageja esindajale päringuid hageja tegeliku asukoha kohta, kuna koolis last ei olnud. Hageja esindaja vastustest nähtub, et isa ei olnud üldse teadlik või varjas teadmatust lapse asukoha kohta pikema aja vältel, s.h märtsis-aprillis 2013.a. Kostja arvestas tunnistaja KK küsitlemisega kohtuistungil. Tunnistaja ebaselge puudumise ja maakohtu üllatusliku
otsuse tõttu esitab kostja ringkonnakohtule hageja märtsi 2013.a kõneeristused, tõendamaks olukorda, mis tingis elatise vahetu maksmise hageja kontole. Kõnelogi paljastab ülisagedased helistamised. Arvestades isale ja KK-le valitud kõnede tihedust ja ka öiseid kellaaegu, ei ole usutav hageja samaaegne koosviibimine isa või tädiga.
33.Samuti esitab kostja PPA määruse väärteoasjas nr: 2317,13,002921: alkoholijoobes (1,28 promilli) alaealise hageja kinnipidamisest politseipatrulli poolt Tallinnas südaöösel 30.03.-01.04.2013. PPA andmetel ei ole märtsis 2013.a KK või/ja KK alaealise hageja öise äraoleku ega nn jooksus olemise asjus politseisse pöördunud. Vastupidi, KK sai 01.04.2013 politseilt teate leitud purjus alaealise kohta. Kostja esitab tõendi selle kohta, et 02.04.2013 paigutati hageja Tallinna Laste Turvakodusse. Reimo Metsa 08.10.2013 tunnistuse ja kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX toimiku põhjal ei nõustunud hageja KK juures XXXXX viibima. Eeltoodu tõendab kostja seisukohti hageja ebaselge viibimiskoha kohta märtsis - aprillis 2013. Kohtule esitatud tõenditega ei ole seega tuvastatav lapse viibimiskoht XXXXX märtsis-aprillis 2013.a.
34.Arvestades kostjale maakohtu poolt 07.06.2013 määrusega antud menetlusabi asjaoludega ning kostja kontolt tehtud ülekannete selgitustega (06.03.2013 20 eurot selgitusega „raha arvele“ ja 18.03.2013 78 eurot selgitusega „söögiraha märtsis elatisraha arvelt“, hageja asukoha teadmatusega ning lapse hooletusse jätmisega KK ja KK poolt, on hageja poolt tasutud 78-euro suuruse „taskuraha“ määratlus kohtuotsuses ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.
35.Hageja poolt kostjale avaldatu põhjal läks elatisraha koheselt KK kätte, kes selle XXXX Swedbanki automaadist välja võttis. Kostja soovis Lääne-Harju politseitalituse töötaja LS ülekuulamist tõendamaks hageja ütlusi selle kohta, kuidas temalt raha ära võeti. Maakohus taotlust ei rahuldanud..
36.Maakohtu üllatusliku otsuse tõttu esitab kostja kohtule XXXX VV 25.03.2013 kirja nr 18.3-10/387-1, mille kohaselt on hageja öelnud, et tädi juures viibimise ajal on ema maksnud ühel korral elatist. Hageja isa püüdlus saada kahekordselt elatist sama perioodi eest on moraalitu.
37.Käesolevas asjas on ilmne, et nii seaduse sõnale kui ka vaimule vastab käitumisviis, mille kohaselt perioodil, kui laps ei viibi kummagi vanema juures ja puudub kokkulepitud tasumiskord, tasutakse lapse elatisraha vahetult tema arveldusarvele. Vaid selliselt on võimalik kindel olla, et makstud summa arvel kaetakse lapse esmavajadused. Kuna hageja ei elanud vaidlusalusel perioodil KK juures, puudus kostjal seaduslik alus (kohustus) tasuda elatisraha KK arveldusarvele. Elatise nõude õigustatud isikuks on elatusraha saaja, mitte seaduslik esindaja, kelle juurde laps hiljem kolis.
38.Kohtuotsuse järgi jätkub elatise maksmine hagejale ka pärast tema täisealiseks saamist KK arveldusarvele, kellel säilib õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Kohus piirab sellega (seab eestkoste) täisealise isiku õigust valitseda isiklikke materiaalseid vahendeid (elatisraha). Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse menetluskulude jaotuse osas, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista käesoleva asja menetluskulud, sh kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise eest hagi tagamisel ja kuulutada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna menetlus on kestnud pikka aega. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks elatise ja võlgnevuse väljamõistmise osas, kuid kohtuotsuse resolutsiooni
tuleb täiendada otsuse täitmise korra osas ning määrata tähtaeg, milleni tuleb väljamõistetud elatis tasuda KK-il arveldusarvele ja milleni on KK-il õigus väljamõistetud elatist käsutada (resolutsiooni p-d 6 ja 7).
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud oluliselt menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
42.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 351 ja tegi asjas üllatusliku otsuse. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha, et loeb kostja poolt hageja kontole üle kantud 78 eurot elatise maksmise kohustuse täitmiseks. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Selliselt on maakohus ka toiminud.
43.TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline TsMS § 236 lg 3 järgi põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. 23.12.2014 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja seaduslik esindaja on kohtule valetanud oma sissetulekute suuruse kohta ja ta palus teha päringud Eesti ja Soome krediidiasutustele ning hageja esindaja tööandjale H Oy. Kostja taotlus ei sisalda konkreetseid põhjendusi, milliseid asjaolusid ta tõendite kogumise teel tõendada soovis. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud kostja taotluse lahendama TsMS § 238 lg 4 kohaselt põhjendatud määrusega. Kohus seda ei teinud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Seda ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka väitnud.
44.Kohtuotsuse p-s 24 tuvastas maakohus, et hageja seadusliku esindaja varaline olukord võimaldab tal ülal pidada kõiki oma lapsi ilma enese ülalpidamist kahjustamata. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mil viisil kahjustab selline kohtu järeldus kostja õigusi ja huve. Kostja 23.12.2014 menetlusdokumendile lisatud tõendid ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks olenemata sellest, kas hageja seadusliku esindaja tuluna arvestada lisaks ka kostja poolt hagejale tasutud igakuist elatist või mitte. Kohus ei märkinud otsuses, et hageja seadusliku esindaja poolt kostjale üle kantud elatusraha on „erinev sotsiaaltoetus“, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
45.Maakohus leidis õigesti, et elatist tuleb maksta iga kalendrikuu ette. Seda sätestab PKS § 100 lg 4. Asjaolud, et hageja seaduslik esindaja maksab kohtuotsuse alusel elatist jooksva kuu 15. kuupäevaks ja kostja saab töövõimetuspensioni kätte kuu alguses, ei oma tähtsust.
46.Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt 06.03.2013 ja 18.03.2013 hageja arveldusarvele kantud raha, kokku 78 eurot, ei saa lugeda elatusrahaks. Maakohus on seda seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Selle asjaolu hindamisel ei ole tähtsust asjaolul, et raha ülekandmise ajal viibis hageja kokkuleppe kohaselt isa õe KK juures ega sellel, kas ja kui pikka aega puudus hageja koolist, milline diagnoos on hagejale pandud, millised selgitused märkis kostja raha
ülekannetele ja et kohus andis kostjale menetlusabi. Samuti ei ole tähtsust kostja väitel, et hageja seaduslik esindaja ei avaldanud tsiviilasja nr 2-11-60928 raames hageja asukohta. Tõenduslikku väärtust ei ole hageja 2013.a märtsi kõneeristusel ja ringkonnakohus ei võta seda otsuse tegemisel arvesse, kuna see ei tõenda vajadust maksta elatis otse hageja arvele, nagu kostja leiab.
47.Tunnistaja KK ei saanud kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu ja hageja loobus oma taotlusest tema ülekuulamiseks, mille kohus rahuldas (III kd 188). Kostja viibis ise kohtuistungil ja seega ei saa tunnistaja mitteilmumise põhjus olla talle ebaselge, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Kui kostja oleks soovinud tunnistaja ülekuulamist, oleks tal tulnud esitada kohtule sellekohane taotlus. Seda kostja ei teinud.
48.Kostja kinnitas menetluse kestel korduvalt ka ise, et kogu 2013.a märtsikuu oli hageja isa või tema õe juures ning selle üle vaidlust ei ole (II kd lk 192, III kd lk 160 pöördel). Samuti kinnitas kostja, et vaidlus hageja viibimiskoha üle on ainult 2013.a aprilli alguse umbes 8 päeva osas (III kd lk 160 pöördel). Maakohus võttis õigesti kostja poolt avaldatut otsuse tegemisel arvesse.
49.Asjaolu, et hageja peeti ööl vastu 01.04.2013 politsei poolt kinni ja paigutati ajutiselt turvakodusse, ei oma samuti elatisehagi lahendamisel tähtsust. Hageja ei elanud sel ajal kostja juures ega olnud kostja ülalpidamisel. Kostja kinnitas kohtumenetluse ajal korduvalt ka ise, et hageja oli tema juures ja tema ülalpidamisel alates 08.04.2013 kuni 19.04.2013, mil hageja läks elama isa juurde (III kd lk 160 pöördel). Hageja lahkumist ema juurest 19.04.2013 tõendab ka hageja omakäeline kinnitus I kd lk 114).
50.Kostja taotluse tunnistaja LS ülekuulamiseks jättis kohus põhjendatult rahuldamata (III kd lk 138 pöördel). Kostja ei esitanud selle kohta TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväidet ja ta ei saa seda teha kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3).
51.Asjaolu, et XXXX Vallavalitsuse kinnitusel ütles hageja valla töötajatele, et kostja on maksnud ühel korral elatist, ei oma asja lahendamisel samuti tähtsust. Sellele, kas vaidlusalust 78 eurot saab lugeda elatise maksmise kohustuse täitmiseks või mitte, annab hinnangu kohus, kes ei ole seotud alaealise lapse arvamusega selle kohta, millena seda raha käsitleda.
52.Nõustuda ei saa ka kostja väidetega, et olukorras, kus laps ei viibinud kummagi vanema juures, pidi kostja tasuma elatist otse hagejale, mitte hageja isale. Asjaolu, et hageja, tema isa ja tädi kokkuleppe kohaselt pidi hageja jääma kooliaasta lõpuni Eestisse ja elama tädi juures, selleks õigust ei anna. KK ei pidanud vaidlusalusel ajavahemikul hagejat ülal pidama. Selline kohustus on hageja vanematel.
53.PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks kohus seadnud hagejale etteulatuvalt eestkoste elatisraha kasutamise küsimuses ajaks, kui ta on saanud täisealiseks. Samas leiab kostja õigesti, et pärast hageja täisealiseks saamist ei ole õigustatud elatisraha kandmine KK arveldusarvele ja tema poolt selle raha käsutamine. Alates hageja täisealiseks saamiseks on hagejal õigus saada PKS § 97 lg-s 2 sätestatud tingimuste olemasolu korral elatis oma arveldusarvele ja käsutada seda ise. Ringkonnakohus täiendab selles osas kohtuotsuse täitmise korda, määrates, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda KK-il arveldusarvele kuni hageja täisealiseks saamiseni ja selle ajani on KK-l õigus väljamõistetud elatist käsutada. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
54.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Põhjendus, et kohtumenetlus on kestnud pikka aega, selleks alust ei anna. Kohtumenetluse ajal on kostja maksnud hagejale elatist, kuigi mitte nõutaval viisil.
Menetluskulud
55.Maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda ja ringkonnakohtul puudub alus selle jaotuse muutmiseks. Kui hageja ei nõustunud menetluskulude jaotusega, oleks tal tulnud esitada selle kohta apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse vastuse alusel ei saa ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta ja teha teistsugust otsust, kui tegi maakohus.
56.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.