2-15-3338/37 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-3338 XXX(hageja) esitas 03.03.2015 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 09.03.2015. Kostja esitas hagile 19.03.2015 vastuse ja 06.04.2015 täiendava vastuse. Kohus rahuldas 22.04.2015 kostja taotluse kinnisvara hindamise ekspertiisi määramiseks. Ekspertiisiakt esitati kohtule 22.05.2015. Hageja esitas 13.05.2015 taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 20.05.2015 määrusega rahuldamata. Kohtuistung toimus 08.06.2015. Hageja ja kostja esitasid lõplikud seisukohad 29.06.2015. Hagiavaldus Hageja ja kostja abielu lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis 17.11.2014. Seoses abielu lahutamisega soovib hageja ka poolte ühisvara jagamist. Hageja kinnitab, et pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega leppinud kokku varasuhte valikus. Seega kohalduvad poolte varalistele suhetele varaühisuse põhimõtted. Kuigi poolte abielu lahutati juriidiliselt 17.11.2014, lõppesid poolte abielusuhted juba 2009 suvel, hiljemalt 01.08.2009, mil hageja kolis kostjast eraldi elama oma pragusesse elukohta. Hageja ja kostja ühisvara koosseis on hagejale teadaolevalt alljärgnev: -kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX), väärtusega 30 000 eurot; -poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müügist laekunud raha summas 41 170 eurot, mis on 12.05.2011 notariaalse müügilepingu p 4.2.2 alusel kantud kostja kontole nr XXXXXXXXXXXX. -poolte pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid poolte abielusuhete lõppemise hetke seisuga. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist alljärgnevalt: Hageja ainuomandisse jätta: -kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX), väärtusega 30 000 eurot; -hageja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid. Kostja ainuomandisse jätta: -poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müügist laekunud raha summas 41 170 eurot; -kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid. Nõue lahusvara kasutamise hüvitamiseks Peale poolte abielusuhete lõppu 2009 suvel kolis hageja elama poolte ühisvaraks olevale kinnistule asukohaga XXX. Tegemist on suvilaga, mis 2009 suvel oli äärmiselt kehvas seisus ning ei sobinud aastaringseks elamiseks. Kõik ruumid olid ehitusjärgus, majas polnud vett ega kanalisatsiooni, puudusid pesemisvõimalused, wc oli õues. Hageja asus suvilat ümber ehitama ning tänaseks on see muudetud sobilikuks aastaringseks elamiseks. Kõik ehitustööd on teostanud hageja ise oma sõprade ja tuttavate abiga. Maja endist seisukorda ning hageja poolt

2-15-3338 ehitustööde teostamist tõendab hageja naabrite, sõprade, õepoja, õe, ema ning projekteerimistöid teostanud arhitekti kirjalike kinnitustega. Hageja kontoväljavõtetega on tõendatud peale poolte abielusuhete lõppemist suvila ehituseks soetatud ehitusmaterjalide kulu summas 7667,60 eurot. -kontolt XXXXXXXXXXXX on hageja perioodil 01.08.2009–01.12.2010 tasunud ehitusmaterjalide eest summas 4514,85 krooni, s.o 288,55 eurot ja perioodil 01.01.2011-01.10.2014 summas 831,54 eurot. -kontolt XXXXXXXXXXXX on hageja perioodil 01.08.2009–31.12.2010 tasunud ehitusmaterjalide eest summas 7227,4 krooni, s.o 461,9 eurot ja perioodil 01.01.2011- 01.10.2014 summas 1158,66 eurot. -kontolt XXXXXXXXXXXX on hageja perioodil 01.08.2009-31.12.2010 tasunud ehitusmaterjalide eest summas 15 138,45 krooni, s.o 967,5 eurot ja perioodil 01.01.2011– 01.10.2014 summas 3 959,45 eurot. Mitmeid ehitusmaterjale ning maja juures vajalikku on hagejale kinkinud ka tema sõbrad. Kohtule esitatud kirjalikud kinnitused tõendavad, et XXX kinkis hagejale raudväravad ja aiaukse väärtusega 400 eurot, klaasist kaminauksed väärtusega 200 eurot, 4 siseust väärtusega 250 eurot, välisukse väärtusega 50 eurot, põrandakivid 10 m2 ja plaatimissegu 50 kg väärtusega 100 eurot, mosaiikkivid 10 m2 ja seinakivid 6 m2 väärtusega 200 eurot, laminaatparketti 50 m2 väärtusega 350 eurot, valget seinavärvi väärtusega 50 eurot. XXX kinkis hagejale 3 plastpakettakent väärtusega 750 eurot. XXX kinkis hagejale keskküttekatla „Professor Butakov“ väärtusega 500 eurot. XXX kinkis hagejale 4 rulli PVC kattega aiavõrku väärtusega 344 eurot ja 3 rulli naturaalset bambust väärtusega 150 eurot. Kinke teel saadud esemeid on hageja suvila ehitusse seega panustanud kokku väärtuses 3344 eurot. Käesoleval juhul on poolte abielusuhted lõppenud 2009 suvel ning kuni selle ajani kestis ka poolte varaühisuse varasuhe. Eelnevat arvestades on nii ehitusmaterjalide kulu summas 7667,60 eurot kui ka kinke teel saadud esemed väärtuses 3344 eurot hageja lahusvaraks, mida hageja on poolte ühisvara huvides kasutanud. Kuivõrd hageja on kasutanud poolte ühisvara huvides oma lahusvara väärtuses 11 011,6 eurot (7667,60 + 3344), nõuab hageja PKS § 34 lg 2 alusel nimetatud vara väärtuse hüvitamist ühisvara arvel. Hüvitise arvestus Hageja poolt taotletud viisil ühisvara jagamisel jääb hageja ainumandisse vara väärtuses 30000 eurot ning kostja ainuomandisse vara väärtuses 41 170 eurot. Poolte võrdsust arvestades on hagejal seega kostja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 5 585 eurot (41 170 – 30 000/2). Lisaks on hagejal PKS § 34 lg 2 alusel lahusvara kasutamise hüvitamise nõue ühisvara arvelt summas 11 011,60 eurot. Arvestades, et PKS § 34 lg 2 alusel esitatav nõue on kogu ühisvarasse, saab hageja nõuda, et pool nõudest, s.o 5505,80 eurot täidetakse kostjale jääva ühisvara osa arvelt.

2-15-3338 Kokku peab kostja seega tasuma hagejale ühisvara jagamisel hüvitist summas 11 090,80 eurot (5585 + 5505,80). Hageja palub: -rahuldada hageja nõue ühisvara arvelt lahusvara kasutamise hüvitamiseks summas 11 011,60 eurot; -mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud vara arvelt maksmisele kuuluv hüvitis summas 11 090,80 eurot. Kostja vastus Kostja märgib, et poolte abielu lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis 17.11.2014, mitte 14.11.2014 nagu on märgitud hagiavalduses. Kostja ei nõustu hageja väitega, et abielusuhted lõppesid 2009 suvel, hiljemalt 01.08.2009, mil hageja kolis kostjast eraldi elama oma praegusesse elukohta. Juriidiliselt abielu lahutati 17.11.2014, abielusuhted lõppesid 27.09.2014, politseipatrulli juuresolekul, mil hageja ütles, et kavatseb vormistada lahutust. Tunnistajateks on poolte tütar, tema abikaasa. ja politseipatrull. Isegi novembris 2010 tuli hageja nimele kohtumäärus aadressile XXX , Tallinn, mida ta edukalt sai kätte. Hageja kolis oma praegusesse elukohta alles 31.05.2011, mil ta võttis oma asjad poolte korterist aadressil XXX , Tallinn, sest abikaasad müüsid korteri. Alates 22.06.2010 hageja veetis enamuse oma vabast ajast suvilas, sest oli võtnud endale tõukutsika. Hageja oli kutsika võtmise vastu, sest nende korteris oli tehtud remont ja lapselaps oli pooleaastane. Peale operatsiooni, mis oli tehtud oktoobris 2009, käis kostja suvilas nii tihti kui lubas tervis ja tekkis võimalus sõita sinna tütre ja tütre abikaasa autoga, sest hageja ei võtnud kostjat kaasa (hageja käis seal üksi poolte autoga), kuna kostja ei saanud enam nii raskelt füüsiliselt töötada (ei saanud tõsta rohkem kui 5 kg korraga). Enne operatsiooni oli kõik peenarde ja kasvuhoone hooldus kostja peal (käsitsi kastmine 10 l kastekannuga; tõrva- ja väetisekottide tõstmine, vähemalt 10 kg; labidaga kaevamine jne). Ühistranspordi ja marsruudibussi kostja kasutada ei saanud, peatusest on vaja minna jalgsi umbes 2 km, kostjal on probleemid kilpnäärmega ja ta ei tohtinud olla päikese käes. Kostja arvates ei ole seksuaalelu puudumine, eriti poolte vanuses, pereelu lõpp. Kuigi hageja väidab, et poolte suhted lõppesid 2009, siis kandis ta kostjale raha ühise majapidamise jaoks aprillini 2011. Poolte tuttavad ja sugulased, teadsid, et hageja ja kostja on abielupaar, kuna kõik sünnipäevad ja pühad veetsid nad koos. Seda võib kostja tõendada tunnistajate ütlustega. Enne abielu lõppemist (27.09.2014) pooled suhtlesid väga tihedalt hageja ja tema sugulastega, mida saab tõendada piltide, videosalvestustega, peale lahutust see lõppes järsult ära. Hageja, rääkides tütre abikaasaga telefoni teel, ütles talle, et poolte tütar Julia ja tema abikaasa on hageja jaoks võõrad inimesed. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud kinnistu (registriosa nr XXX) väärtusega 30 000 eurot ja on seisukohal, et kinnistu väärtus tuleb määrata eksperdi hindamisaktiga.

2-15-3338 Poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas, müügist laekunud raha summas 41 170 eurot, mis on 12.05.2011 notariaalse müügilepingu p 4.2.2 alusel kantud XXXkontole nr XXXXXXXXXXXX, ei ole ja kostja ei arva, et seda võib jagada. Raha tõesti laekus kostja kontole, hageja oli sellega nõus (notariaallepingus see on kinnitatud hageja allkirjaga). Hageja teab väga hästi, et 30 000 eurot läksid 2-toalise korteri ostuks, korter oli ostetud poolte tütre ja tema abikaasa nimele, hageja oli selle ostuga nõus. Tütre abikaasa loobus omast osast selles korteris poolte tütre kasuks. Korteri ost tütre nimele oli hageja initsiatiiv, sest ta soovis juba XXX korteri ümber vormistada tütre nimele. Aastal 2009 kostja ja hageja tegid testamendi tütre nimele. Poolte pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid poolte abielusuhete lõppemise hetke seisuga–kostja on hageja nõudega selles osas nõus juhul, kui võtta arvesse, et abielusuhted lõppesid 27.09.2014. Kostja ei ole nõus hagis toodud vara jagamisega ja soovib jagada suvila, auto, 2 tõukoera ja 5 kutsika müügist saadud tulu jagada pooleks. Kostja ei ole nõus hageja väitega lahusvara kohta. 2009 suvel oli suvila põhimõtteliselt samas seisus nagu 2014 kevadel. Perioodil 2011-2014 hageja tegi suvilas WC, paigaldas boileri ja küttesüsteemi, tegi aia territooriumi ümber. 2014 suvel kostja investeeris suvila ehitusse 2961,45 eurot (materjalid 1891,45 eurot + tasu ehitajale 1070 eurot). Poolte tütar koos oma abikaasaga investeerisid 601,81 eurot, ostuarvete järgi saab suvilas näidata, mis materjal ja kuhu see läks + kostja poolne tööpanus. Peale seda kui kostja poolsed remonditööd (2 tuba II korrusel) peaaegu olid valmis, hagejal tekkis kaval plaan, et ta ei lase kostjat enam sinna, 27.09.2014 kutsus hageja politsei kohale (suvilas oli kostja, poolte rase tütar koos oma abikaasaga ja poolte 4-aastane lapselaps). Kostja ei nõustu hageja väitega, et kõik ehitustööd on teostanud hageja ise oma sõprade ja tuttavate abiga. Suvilas käis pidevalt aitamas tütre abikaasa, kes 2009 sai tõsise trauma, kui koos hagejaga ehitas kasvuhoone. Tütre abikaasa aitas sauna ehitamisega, ehitas pool puutreppi, mis viib teisele korrusele, tegeles territooriumi korrastamisega ja muruniitmisega. Poolte poeg aitas akende ja uste paigaldamisega. Tütar ja tema abikaasa leidsid ehitaja ja maalri, kes teostasid tööd suvilas. Nende osutatud teenused olid tasutud tütre ja tema abikaasa poolt. Kostja maksis ehitajale, kes paigaldas seinaplaate, tegi põranda ja lae ära, paigaldas aknaid ja uksi. Viimistlustöödega (seinte värvimine, laminaadi paigaldamine, dekoratiivkivide paigaldamine jne) tegelesid kostja, poolte tütar ja tütre abikaasa. Keevitustööd tegi XXX Isegi 4-aastane lapselaps aitas hageja küttepuude ladustamisega. Enamus hageja poolt teostatud töödest ei ole kasutuskõlblikud: vihmase ilmaga WC ei tööta (läheb üle ääre); duširuumi põranda äravool on kõrgem kui põrand (peale pesemist vesi seisab seal 2 päeva); soe õhk kütesüsteemist tuleb laest ja jääb lae alla (füüsikaseaduste järgi soe õhk tuleb alt ja läheb üles); mosaiigiga kaunistatud akende ümbrused takistavad vanade akende värvimist; suits tuleb tuppa nii ahjust

2-15-3338 kui ka kaminast, seal on liiga suured vahed. Kokkuvõttes, kõik hageja poolt alustatud ehitus-ja remonditööd on lõpuni viimata. Hageja kontode väljavõte ei tõesta, et need summad olid investeeritud suvilasse (kui see oleks tõsi, suvila oleks ammu valmis - 2 toa täielik remont läks kostjal ja poolte tütre perekonnal maksma 3563,26 eurot + tööpanus (selle summa sees on veel seinaplaadid, nendest jagub ülejäänud II korruse remondiks). Puuduvad ostuarved, mille järgi saaks teha järelduse, et kõik ostetud esemed/asjad on läinud suvila ehitamisele. XXXnn nimetatud kingitused on tegelikult tema elukaaslase XXXtasu 10 tõukutsika eest (tõukutsikate turuväärtus on umbes 6000 eurot). Kaminauksed olid ostetud hageja poolt palju varem kui 2009.a 2000 krooniga. 4 siseukse väärtus on tegelikult 0 eurot, sest nad olid peale põlengut XXXsuvilas ja kindlustus kandis talle nende eest raha, kuna kindlustusele olid esitatud andmed, et need uksed ei ole kasutuskõlbulikud (põlengu jäljed on peal) nagu kipsplaadidki, mida XXXandis hagejale. Keskküttekatel “Professor Butakov" kaalub 100 kg ringis, poolte tütar laenas hagejale selle katla ostmiseks raha ja veel muretses ta, et kuidas hageja viib nii suure ja raske asja Lätist (tol ajal nad ei olnud müügis) tavalise sõiduautoga. Plastpakettaknad olid kasutatud ja nende väärtus ei või olla 750 eurot. XXX kingitused olid mõeldud selleks, et kõik saaksid tulla külla oma koertega ja mitte muretseda, et koerad jooksevad ära, muidu hageja väitis, et need asjad on tasu tõukutsikate eest. Ainult kinekelepingud ja ostuarved saaksid tõestada väärtust ja kinkimise fakti. Ja need kõik nn kingitused ei ole esmatarbed ja ilma nendeta suvila ei lagune ja on ikka elamiseks kõlbulik. Abielusuhted lõppesid 27.09.2014, selle ajani kehtis poolte varaühisuse varasuhe. Lahusvara algas peale 27.09.2014 ja kõik need kingitused, mida võiks nimetada lahusvaraks, on tõestamata. Pooltel ei ole mingit ühisvara summades 30 000 eurot ja 41 170 eurot. Kostja arvates saab jagada ainult füüsiliselt olemasolevad varad (suvila väärtusega umbes 60 000-70 000 eurot, auto väärtusega 1000-1200 eurot, 2 tõukoera + 5 tõukutsikat, mis on kaasomandis koerteklubiga, koerte turuhind kokku on 4200 eurot). Hüvitise summaga ei ole kostja nõus, poolte võrdsust arvestades on vaja jagada olemasolev ühisvara pooleks, igaüks saab 1/2 suvilast, 1/2 autost, 1/4 koertest (hagejale kuulub 1/2 koertest, kuna koerad on kaasomandis koerteklubiga). Kontol kunagi olnud raha ei saa jagada tagantjärgi. Hageja väga hästi teab kuhu läks XXX , Tallinn, müügist saadud raha: tütrele osteti korter summas 30 000 eurot; 1500 eurot andis kostja hagejale sularahas 15.06.2011 ja 500 eurot 01.09.2011. Kuna tol ajal arvas kostja, et nad on üks pere, siis ta ei koostanud mingit raha üleandmis-vastuvõtu akti. Ülejäänud raha läks ostetud korteri remondiks ja korteri sisustuse ostmiseks, kuna korter müüdi koos kogu sisustusega. Kostja täiendav vastus

2-15-3338 Hageja kolis oma praegusesse elukohta ( XXX elamusse) alaliselt elama alates 31.05.2011, mil pooled müüsid korteri XXX , Tallinnas. Endale kuuluvad esemed viis hageja eelviidatud korterist lõplikult ära alles korteri uuele omanikule üleandmise päevaks. Kuni eelviidatud ajani viibis hageja väga tihti korteris, hagejal olid korteri võtmed, tegemist oli ka rahvastikuregistri andmete kohaselt hageja elukohaga, pooltel oli kuni selle ajani ühine majapidamine (kostja tegi hagejale süüa, pesi hageja pesu, pooled abistasid üksteist jne), milliste ühiste majapidamiskulude katteks kandis hageja kostjale raha kuni 2011 aprillini, pooled veetsid koos ka kõik sünnipäevad ja pühad. Alates 22.06.2010 veetis hageja küll enamuse oma vabast ajast XXX elamus (mille põhjuseks oli see, et hageja otsustas võtta endale kutsika, kostja aga ei soovinud XXX , Tallinnas korterisse kutsika võtmist, sest korteris viibis pooleaastane poolte lapselaps ja korteris oli tehtud remont), samas eelnevast nähtuvalt poolte abielusuhted sellega ei lõppenud, sest kuni 27.09.2014 aitasid pooled jätkuvalt teineteist, veetsid koos kõik sünnipäevad ja pühad, suhtlesid tihedalt üksteise sugulastega jne. Asjaolu, et poolte abielusuhted ei lõppenud enne kui 27.09.2014, tõendab ka faktiline asjaolu, et kuni selle ajani ei soovinud hageja poolte abielu lahutamist, sel päeval teatas hageja esimest korda oma soovist poolte abielu lahutada. Pooltel kuni eelviidatud ajani lähisuhteid teiste isikutega ei olnud – kostjal ei ole olnud lähisuhteid teiste meestega ning hageja esitatud kirjalike kinnituste kohaselt hagejal lähisuhteid teiste naistega olnud ei ole (hageja elab XXX elamus üksinda, teisi isikuid seal nähtud ei ole). Kostja aitas kuni eelviidatud ajani kanda hageja elukohaks oleva XXX elamu renoveerimiskulusid. Riigikohus on märkinud (3-2-1-31-14 p 13), et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 ja § 18 lg 2 teise lause alusel on kujunenud praktika, mille kohaselt loetakse abikaasade abielusuhted viidatud sätete mõttes lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Eelnevast nähtuvalt lõppesid poolte vahel isiklikud ja varalised suhted alles 27.09.2014. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kui ka nõustuda hageja väitega, et hageja kolis oma praegusesse elukohta alaliselt elama juba alates 01.08.2009 (mis aga nii ei ole), siis PKS § 67 lg 2 kohaselt ei saa lugeda poolte abielusuhteid lõppenuks mitte varem kui 01.08.2011. Õige on hageja seisukoht, et poolte varalistele suhetele kohalduvad varaühisuse põhimõtted, sest pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega leppinud kokku varasuhte valikus. Väär on hageja seisukoht PKS § 210 lg 3 kohaldumise kohta. Poolte abielu on sõlmitud 03.02.1979 ja lahutatud 17.11.2014. PKS § 210 lg 3 kohaselt kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1.juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Eelnevast nähtuvalt lõppesid aga poolte abielusuhted alles 27.09.2014 (ka PKS § 67 lg 2 kohaselt ei saa poolte abielusuhteid lugeda lõppenuks mitte varem kui 01.08.2011), seega kohaldub asjas hoopis PKS § 210 lg 1, mille kohaselt laieneb alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus kõigile

PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Seega lõppes poolte varaühisuse varasuhe alles abielu lahutamisega alates 17.11.2014 ning kuni selle ajani omandatud esemed moodustasid poolte ühisvara. Ka Riigikohus on rõhutanud, et alates 01.07.2010 kehtiva PKS-i järgi ei ole varaühisuse lõppemine seotud abikaasade abielusuhete lõppemise ajaga (3-2-1-156-14, p 11). Siinjuures märgib kostja, et ka poolte pangakontodele laekunud summade näol oli tegemist poolte ühisvaraga, mistõttu ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust asjaolu, et hageja on hagi p 2.2.3 kohaselt väidetavalt teinud kulutusi ehitusmaterjalidele, sest nimetatud kulutused on tehtud ühisvara arvelt. Poolte ühisvara koosseis on tegelikkuses järgmine: -kinnistu (registriosa nr XXX), kuna kinnistu tegelik turuväärtus on tuvastamata, siis taotleb kostja vastava kinnisvara hindamise ekspertiisi korraldamist; -poolte pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid seisuga 17.11.2014; -sõiduauto Audi A6, Avant, reg nr XXX, väärtusega ca 2000 eurot. Kostja on nõus, et sõiduauto jääb hageja ainuomandusse (kes seda ka igapäevaselt kasutab) ning hageja tasub kostjale hüvitise 50% sõiduauto väärtusest. -2 tõukoera ja 5 tõukutsikat väärtusega ca 4200 eurot. Kostja on nõus, et koerad jäävad hageja ainuomandusse ning hageja tasub kostjale hüvitise 50% koerte väärtusest. -Poolte ühisvara koosseisu ei kuulu hagi p 5 nimetatud 41 170 eurot. Poolte ühisvarana on võimalik jagada vaid esemeid, mis on ühisvara jagamise hetkel reaalselt olemas. Hageja poolt nimetatud XXX , Tallinnas korteri müügist 13.05.2011 laekunud 41 170 eurot aga reaalselt olemas ei ole. Poolte kokkuleppe kohaselt laekus eelviidatud korteri müügist raha kostja kontole, kuna saadud raha eest pidi kostja ostma korteri poolte ühisele tütrele, millise tehinguga oli hageja nõus, kusjuures korteri ost tütre nimele oligi hageja enda initsiatiiviks, mida kinnitab mh asjaolu, et pooled koostasid juba 17.02.2009 notariaalsed testamendid, millega määrasid kogu oma vara ainupärijaks oma tütre. Poolte ühisele tütrele ostetigi 15.06.2011 korter asukohaga XXX, Tallinnas ostuhinnaga 30 000 eurot. XXX , Tallinnas korteri müügist laekunud rahast andis kostja hagejale 15.06.2011 sularahas 1500 eurot ja 20.08.2011 sularahas 500 eurot, ülejäänud korteri müügist laekunud raha kasutati tütrele ostetud korteri remondiks ja korterisse sisustuse ostmiseks. PKS § 29 lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa

2-15-3338 nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostjal oli XXX , Tallinnas korteri müügist laekunud rahaliste vahendite kasutamiseks (tütrele korteri ostuks, korteri remondiks ja sisustuse ostmiseks) hageja nõusolek, seega on eelviidatud tehingud kehtivad, saadud raha on otstarbekalt ja vastavalt poolte kokkuleppele kulutatud ning kulutatud rahasummat ei ole käesoleval hetkel enam võimalik ühisvarana jagada. Siinjuures osutab kostja, et kui nõustuda hageja väitega, et poolte abielusuhted lõppesid juba 01.08.2009, siis on hageja nõusolekul (mis on avaldatud 12.05.2011 korteri müügilepingus) XXX , Tallinnas korteri müügist kostja arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite näol tegemist kostja lahusvaraga. Kostja ei vaidle vastu, et ühisvara jagamisel jääb kinnistu (registriosa nr XXX) hageja ainuomandusse. Samuti ei vaidle kostja vastu, et poolte pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid (seisuga 17.11.2014) jäävad sellele poolele, kellele nimele on vastavad kontod avatud. XXX , Tallinnas korteri müügist 13.05.2011 laekunud 41 170 eurot ei ole võimalik ühisvarana jagada, kuna raha on kulutatud vastavalt poolte kokkuleppele. Tulenevalt asjaolust, et kinnistu (registriosa nr XXX) jääb hageja ainuomandusse, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 50% eelviidatud kinnistu väärtusest. Hagi p 2.2. toodud hüvitise nõue on alusetu ja tõendamata. Kuna poolte abielusuhted lõppesid alles 27.09.2014, siis ei ole sel perioodil hageja kantud väidetavate ehitusmaterjalide kulu näol tegemist mitte hageja lahusvara arvelt tehtud kuluga, vaid tegemist on poolte ühisvara arvelt tehtud kulutustega, millede hüvitamist hagejal alust nõuda ei ole. Väidetav ehitusmaterjalide kulu on täies ulatuses tõendamata. Hageja konto väljavõte ei tõenda, et ostetud oleks ehitusmaterjale; on selgusetu ja tõendamata, mida hageja üldse ostnud on. Ehitusmaterjalide poodides maksete tegemine ei tõenda seda, milliseid esemeid on hageja üldse ehitusmaterjalide poodidest ostnud, samuti on tõendamata, et ostetud esemeid oleks üldse kasutatud XXX elamu ehitusel. Tõendamata on ka ehitusmaterjali väärtus. Vaadates hagi vastuse lisana nr 15 esitatud fotosid, on ühtlasi ilmne, et hageja väidetud investeeringute tegemine kokku summas 11011,60 eurot ei ole eluliselt usutav. Hagi p 2.2.4 nimetatud esemete hagejale kinkimine ja esemete kasutamine XXX elamu ehitusel on samuti tõendamata. Tõendamata on ka kingitud esemete tegelik väärtus. Väidetavate kingituste osas jääb kostja ühtlasi 19.03.2015 vastuse lk 4 kolmandas lõigus esitatud seisukohtade juurde. Siinjuures tuleb silmas pidada, et hagejale väidetavalt kingitud vallasvara jagamist pooled ei taotle, sellised esemed jäävad jätkuvalt hageja lahusvaraks. Hagist ei selgu üheselt, millise summa tasumist hageja kostjalt üldse nõuab. Hageja taotluste kohaselt nõuab hageja kostjalt kokku 22 102,40 euro

2-15-3338 hüvitamist (11 011,60+11 090,80), hagi p III kohaselt on aga nõutava hüvitise summaks kokku 11 090,80 eurot (5585+5505,80). Hageja sõprade selgitusi ei saa pidada usaldusväärseteks, arvestades asjaolu, et need sisaldavad tegelikkusele mittevastavaid valeväiteid (sh, et kostja ja poolte tütar ei ole kunagi XXX asuvas hoones käinud, renoveerimisel abi osutanud jne, millised väited on aga väärad) ning arvamusi, mis halvustavad alusetult kostjat ja poolte ühist tütart. Hagi lisana nr 2 esitatud kirjalike kinnituste osas peab kostja vajalikuks esile tuua eelkõige järgnevat: - XXXkirjalik kinnitus: väitmaks, et kostja ja poolte tütar kunagi kinnistul ei käinud, pidi XXXelama kinnistul igapäevaselt, kinnitusest nähtub aga, et XXXelukoht on hoopis XXXTallinnas. Väitmaks, et kostja tekitas lõpmatult skandaale, pidi XXXelama igapäevaselt hageja ja kostja juures, mis aga ilmselgelt nii ei olnud. XXXkinnituse ebausaldusväärsust ilmestab üheselt mh tema kirjaliku kinnituse viimases lõigus esitatud arvamus kostja ja poolte ühise tütre väidetava soovi kohta „ärastada hageja vara“ olukorras, kus kinnistu näol ei ole tegemist mitte hageja vaid poolte ühisvaraga, mille jagamist on soovinud mitte kostja, vaid hageja ise, kusjuures hagejal ei olnud ka takistusi lahutada poolte abielu ja taotleda poolte ühisvara jagamist juba enne renoveerimistöödega alustamist, millist õigust hageja aga ise kasutada soovinud ei ole. - XXXkirjalikust kinnitusest nähtuvalt ei ole nimetatud isikule teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sest ta tunneb hagejat alles alates 2011 juulikuust. -XXX kinnitus puudutab 2008.a, seega ei ole sellele isikule teada, milline oli kinnistul asuva hoone seis hiljem, ka 3 plastpakettakent kinkis isik oma kinnituse kohaselt hagejale juba 2008, kusjuures kostja valduses on fotod, milledelt nähtub, et väidetavalt 2008 kingitud aknad on hoonele paigaldatud juba 2007. - XXXkirjalik kinnitus. Asjaolu, et nimetatud isik ei ole alates 2009 peale hageja teisi isikuid kinnistul näinud, ei tähenda, et teisi isikuid alates 2009 kinnistul viibinud ei ole, on ilmne, et Andrej Osipenkov ei viibinud poolte ühisvaraks oleval kinnistul igapäevaselt. - XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isiku elukohaks on kinnitusest nähtuvalt Riia, kusjuures on selgusetu, kui tihti isik kinnistul käis ja kui kaua igal külastuskorral kinnistul viibis, mistõttu ei saa ka nimetatud isik anda objektiivseid selgitusi selle kohta, kes ja kui tihti kinnistul viibisid. - XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isiku elukohaks on kinnitusest nähtuvalt Riia. Väitmaks, et kinnistul asuva maja ehitas hageja iseseisvalt ilma pereliikmete abita ning et kinnistul kostjat ega poolte ühist tütart kunagi ei viibinud, pidi isik elama hagejaga koos igapäevaselt, mis kinnitusest nähtuvalt aga nii ei olnud. Arusaamatuks jääb isiku väide, et maja oli 2009.a ehituse alustamise staadiumis, kuigi kinnistule on tegelikkuses maja ehitatud juba oluliselt varem. - XXXkirjalik kinnitus. Isik kirjeldab väidetavat 27.09.2014 kostja ja poolte tütre „sissetungi“ hageja suvilasse, olukorras, kus kinnistu näol on tegemist

2-15-3338 ühisvaraga, mida sel põhjusel on õigus kasutada kummalgi ühisvara omanikul. -XXX kirjalik kinnitus. Nimetatud isiku elukohaks on kinnitusest nähtuvalt Riia. Väitmaks, et kinnistul asuva maja ehitas hageja iseseisvalt ilma pereliikmete abita ning et kinnistul kostjat ega poolte ühist tütart kunagi ei viibinud pidi isik elama hagejaga koos igapäevaselt, mis kinnitusest nähtuvalt aga nii ei olnud. XXXja XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isikute selgituste ebausaldusväärsus nähtub ainuüksi väitest, et „sugulased otsustasid saada kaasomanikeks ning et maja ainuomanikuks on hageja“, olukorras, kus tegelikkuses on kinnistu näol tegemist poolte ühisvaraga. - XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isiku elukohaks on kinnitusest nähtuvalt Tallinn, XXX, seega ei saa isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, kes ja millal kinnistul viibis ning kes kinnistul asuva hoone ehitusega tegeles. - XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isiku elukohaks on kinnitusest nähtuvalt Sankt-Peterburg, seega ei saa isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, kes ja millal kinnistul viibis ning kes kinnistul asuva hoone ehitusega tegeles. - XXXkirjalik kinnitus. Kinnitusest nähtuvalt on nimetatud isik kinnistul viibinud vaid aeg-ajalt, seega ei saa isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, kes ja millal kinnistul viibis ning kes kinnistul asuva hoone ehitusega tegeles. - XXXkirjalik kinnitus. Nimetatud isik viibis kinnistul oma kinnitusest nähtuvalt vaid suviti ning seega ei saa isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, kes ja millal kinnistul viibis ning kes kinnistul asuva hoone ehitusega tegeles. Hageja on alates 27.09.2014 ilma õigusliku aluseta keelanud kostjal poolte ühisvaraks oleva XXX elamu kasutamise. Arvestades asjaolu, et kostjal ei ole olnud võimalik alates 27.09.2014 ühisvaraks olevat XXX elamut kasutada, on kostjal õigus nõuda hagejalt alates eelviidatud ajast PKS § 28 lg 1 ja § 37 lg 2 alusel vara kasutamiseeliste hüvitamist. Kohtuistung 08.06.2015 Hageja lepinguline esindaja I vastas kohtule, abieluliste suhete lõppemisest aastal 2009 sõltub vara režiimi valik, ühisvara koosseis ja sõltub ka kohaldatav seadus. On rakendussätted, mis jõustusid 01.06.2014, teatud olukorras tuleb kohaldada uut seadust, teatud olukorras kohaldada vana seadust. Milline seadus hetkel kohaldamisele kuulub, ei ole hetkel võimalik öelda. Poolte ühisvaraks on kinnistu asukohaga XXXmaa, uue aadressiga Marmori tänav 1. Ekspertiisiakti järgi on kinnistu väärtus 44 900 eurot. Lisaks on pooltel ühisvaraks olnud korteri XXX müügist kostja arveldusarvele laekunud summa 41 170 eurot. 12.05.2011 on see korter ühiselt müüdud, raha kanti kostja arvele. Seda raha ei ole pooled ühiselt kulutanud ja raha kulutamise kohta ei ole ka kokkuleppeid sõlmitud. See ühisvara müügist saadud raha, mis kostja arvele laekus, on jäänud jagamata, ei ole teada, kas raha on endiselt kostja kontol või mitte. Notariaalses lepingus oli vaja määratleda, kuhu ostja raha kannab, see on

2-15-3338 seal kirjas, et kostja kontole. Abielu lahutati Perekonnaseisuametis. Abielulised suhted lõppesid hiljemalt 01.08.2009. Pooled kolisid lahku, hageja kolis XXX maakonnas asuvasse suvilasse. Pooltel on ka pangakontod, mis tuleb jagada, nii hoiusekontod kui kogumispension. Ei ole teada, mis kostja kontol on, antud menetluses ei ole pooled näinud poolte pangakontosid. Hageja räägib kõikidest poolte nimel avatud pangakontodest, mis on abielu aja jooksul avatud, see on tavapärane praktika. Hageja on esitanud ka hüvitise nõude, kus hageja on oma lahusvara kasutanud ühisvara huvides ja on parendanud poolte ühisvaraks oleva XXX maakonnas asuva suvila. Seega on see summa kokku 11 011,06 eurot. Korteri müügist saadud raha ei ole koos kasutatud. Kostja on väitnud, et selle raha eest osteti korter, kus elab kostja. Hagejale sai üllatuslikult teatavaks, et korter osteti kolmanda isiku nimele. Kostja on süüliselt vähendanud ühisvara ja on teinud seda hageja nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 34 lg 3 kohaselt, kui üks abikaasa on süüliselt ühisvara vähendanud, siis tuleb see hüvitada. See hüvitis määratakse ühisvara hulka. Kui see korter osteti kolmanda isiku nimele, siis tuleb korteri summa hüvitada ja hüvitis tuleb arvata ühisvara hulka. Hagis esitatud arvutuses lähtus hageja asjaolust, et suvila väärtus on 30 000 eurot, täna on selle väärtus muutunud. Kui võtta arvesse korteri väärtuse, suvila väärtuse ja arvutada sealt maha lahusvara väärtuse 11 000 eurot, siis tegelikult peaks kostja hagejale hüvitist maksma. Hageja pakkumine oleks see, et korteri müügist saadud raha jääks kostjale. Selge on see, et kostja seal korteris täna elab, kuigi see korter on tütre nimel. Ühisvara koosseisust on see ju välja läinud, muidu pooled jagaksid ka seda korterit. Kui see raha oleks endiselt kostja pangakontol, siis pooled jagaksid seda. Pooled ei saa jagada korterit, kuna see on kolmanda isiku nimel, tütre nimel. Suvila on hageja kasutada ja see jääks hageja ainuomandisse ja kuna kostja on korteri müügist saadud raha ära kasutanud oma äranägemisel, siis jääks korteri müügist saadud raha kostjale ja sellisel juhul hageja ei nõuaks hüvitist. Pangakontod jääksid samuti kummalegi poolele endile. Ei ole nii, et ühisvara müügist saadud raha kandmisel kostja kontole muutub see lahusvaraks. Selle üle vaidlust ei ole, et see raha on ära kasutatud. Rohkem lapsi pooltel ei ole, poeg on surnud kahjuks. Tegemist on tütrega, kellega suhted on konfliktsed. Kui kompromissi ei tule, siis palub hageja kohtul tõendada kostja ühisvara kasutamine kostja huvides. Seeläbi peaks kostja maksma hagejale hüvitist. Kui kostja kolis XXXkülla, oli tegemist elamiskõlbmatu objektiga, ta elas suvila kõrval soojakus. Majas ei olnud vett, kanalisatsiooni. Hageja on ise selle üles ehitanud. Ühisvara jagamine peaks olema ka Riigikohtu seisukohal õiglane ja tagama pooltele võrdsuse. Kindlasti ei ole õiglane jätta kõrvale ka kostja juba saadud hüvesid. Küsimus oli rahvastikuregistri kandes, elamiskõlbmatusse majja ei saa end sisse registreerida. Hageja on esitanud arhitekti kinnitused, kus ta kinnitab, et tegemist oli elamiskõlbmatu elamuga aastal 2011. Mis puudutab väiteid, et raha pole ja korterit pole, siis kui seda raha ei oleks kulutatud tütre nimele korteri ostmiseks, siis pooltel oleks olemas see vara, mida täna jagada. Hageja ei ole saanud mõjutada raha kasutamist. Hageja ei ole

2-15-3338 andnud oma heakskiitu selle raha kasutamiseks kolmandate isikute hüvanguks. Hageja sai alles 2015 teada kinnistusraamatu väljavõtte alusel, et korter on kolmanda isiku nimel. Kui võtta kostja loogika, et abielulised suhted lõppesid aastal 2014, siis ei päde ka see argument, kui rääkida ühisvarast. Korterimüügi raha laekus ühisvarasse. Kostja pidi ka aru saama, et kui pooled on abielus, siis laekub raha ühisvarasse ja tal ei ole õigust kasutada seda raha kolmandate isikute huvides. Igal juhul tuleb seda raha jagada, kuna tegu on jagamata ühisvaraga. Hageja vastas kohtule, et kõige tähtsamaks tunnistajaks oli arhitekt. Projekti muudatus on registreeritud oktoobris 2011. Projekti hakati koostama 2010 aasta lõpus ja suvila oli elamiskõlbmatu tol hetkel. Kõik need aastad aitasid hagejat sõbrad nii palju kui nad said. Kui eelmisel aastal sai selgeks, et suvilas saab elada, siis hakkas hageja abikaasa pretensioone esitama. Läänemere korteri müük toimus 2011 mais. Sellist kokkulepet, et ostetakse korter tütrele, ei olnud. Oli kokkulepe selle kohta, et abikaasa ostab endale väiksema korteri. Hageja soovib suvilat endale, see on tema ainuke elukoht, hageja elab seal reaalselt juba kuuendat aastat. Olemas on ka tunnistaja ütlused selle kohta, et naabrid elavad seal aastaringselt. 15 000 euroga hageja ei ole nõus. Hindade vahe oli 3700 eurot ja selle oleks hageja nõus välja maksma. Keegi ei arvesta sellega, palju on hageja jõudu ja rahalisi vahendeid sinna panustanud. Kui uus korter oli ostetud, siis hagejal keelati sinna siseneda, talle öeldi, et see on tema probleem, et registreerigu end kuhu tahab. Hageja oli algul sunnitud sisse registreerima oma ema korterisse ja hiljem registreeris end ümber suvilasse. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et on teada poolte seisukohad, need on erinevad. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 näeb ette vastava sätte, millest on võimalik lähtuda abielusuhete lõppemise aja osas ja selle kohaselt saab eeldada abielusuhete lõppemist, kui pooled on eraldi elanud vähemalt 2 aastat. Kui lähtuda hageja väitest ja et lahku kolimise kuupäevaks on 01.08.2009, siis selle sätte alusel saab lugeda abielusuhted lõppenuks 01.08.2011. Seega kohaldub uus seadus, mis ütleb seda, et kuni abielu lahutamiseni 17.11.2014 on kõik ühisvara. Selle taotluse, mis hageja esitas, palub kostja jätta rahuldamata. Kostjale täiendava tähtaja andmise osas märgib esindaja, et kui kostja oleks tahtnud vastuhagi esitada, siis ta oleks selle esitanud. Kostja plaanis esitada vastuhagi, aga on otsustanud, et ei esita seda. Mõlemad pooled on esitanud pangakontode väljavõtted. Põhiküsimus on selles, et mis sai sellest rahast, mis saadi müüdud Läänemere korteri eest. Selle kohta on esitanud kostja tõendid. Pooltel oli suuline kokkulepe ja seda kokkulepet kinnitab ka ostu-müügileping. Kuu aega hiljem sai ostetud korter tütrele. Selle kohta on kostja esitanud ka testamendid. Poolte mõte oli tollel ajal see, et vara jääks tütrele, kuu aega hiljem ostetigi korter 30 000 euro eest. Ülejäänud summa läks korteri sisustamiseks ja 2000 eurot anti kostja poolt hagejale sularahas. See on kirjas ka kostja vastuse punktis

2-15-3338 Korteri müügist laekunud rahasummat reaalselt olemas ei ole, järelikult seda raha ei saa jagada. Hageja ei ole esitanud sellist nõuet, kus ta taotleks süüliselt ühisvara vähendamise tõttu selle vara vähenemise hüvitamist. Seega seda rahasummat ei saa jagada ja selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostjal on olemas tõendid, kuhu see raha kulutati. Fakt, et järgmisel kuul osteti tütre nimele korter, tõendab seda, et pooled leppisid korteri müümises kokku. Kostja väidab seda, et nüüd, kui kohus nõustub, et poolte abielulised suhted lõppesid 01.08.2009, siis tegelikult aastal 2011 laekunud raha näol, mille suhtes oli pooltel kokkulepe kanda see kostja kontole, oleks tegemist lahusvaraga. Kostja ei ole nõus sellega, et poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 01.08.2009. Abielulised suhted lõppesid siis, kui abielu lahutati, vahetult enne 27.09.2014. Kostja on välja toonud info, kuidas tegelikult olukord oli. Alates 22.06.2010 veetis hageja enamuse aja suvilas. Kostja on välja toonud põhjendusi, miks see nii oli, aga püsivalt kolis hageja minema alates 31.05.2011. Aga ka peale seda pooled suhtlesid edasi, abistasid üksteist. Sellel põhineb kostja väide, et abielulised suhted lõppesid 27.09.2014. Korteri müügist laekunud raha osas lepiti kokku, et see raha laekub kostja kontole ja igal juhul on see siis lahusvara. Korteri müügist laekunud raha kulutamine ei ole süüline ühisvara vähendamine. Tegemist oli kokkuleppega, et ostetakse korter tütre nimele. Kostja ei vaidle, et suvila võib jääda hagejale, aga siiski peaks hageja maksma mingis summas hüvitise, kas see peaks olema just 50% suvila väärtusest, seda saab arutada. Sellisel juhul ei kaalu ka kostja tulevikus hagi esitamist korteri, sõiduauto, koerte suhtes. Väide, et see suvila oli elamiskõlbmatu, on vale. Kostja on selgitanud, mida on hageja seal teinud. Hageja paigaldas sinna wc, boileri, tegi aia territooriumi korda. Alates aastast 2009 on suvila seis olnud sama. See väide, et hageja on investeerinud 11 000 eurot, ei ole õige, seda ei ole tehtud. Korteri müügist saadud rahasumma kulutati vastavalt poolte kokkuleppele tütrele korteri ostmiseks. Hagejal on suvila, kostjal muud vara pole. Hetkel on kostja otsustanud mitte vastuhagi esitada. Kostja ei saanud seda raha. Hageja jutt on vastuoluline. Hageja on esmalt väitnud, et abielulised suhted olid juba 2009 lõppenud, samas on hageja vastuolus eelnevaga äsja väitnud, et veel 2011 soovisid pooled väidetavalt osta uue korteri, kuhu ka hageja pidi elama minema. Kõik see räägib vastu sellele, et abielulised suhted on lõppenud. Hageja on öelnud, et see suvila ongi tema elukoht. Poolte kokkulepe oli see, et hageja võib elada suvilas, aga kokkuleppes ei olnud seda, et kostja ei võiks suvilat kasutada. Kuni 2014 septembrikuuni kasutasid suvilat ka kostja ja tütar. Mitte tihti, aga kasutasid, suviti, nädalavahetuseti. Kostja tütar tegi aiatöid. Sellist kokkulepet, et suvilat võiks kasutada ainult hageja, ei olnud. Abielulised suhted lõppesid 27.09.2014, kuni selle ajani toimus poolte vahel aktiivne suhtlus, pooled abistasid teineteist, sellel see väide põhineb. Ei ole nii, et abielulised suhted lõppesid 2009, seda tõendavad ka konto väljavõtted. Riigikohus on öelnud, et nii isiklikud kui ka varalised suhted peavad olema lõppenud. Konto väljavõtetelt on näha, et varalised suhted poolte vahel ei olnud lõppenud. Kostja tegi hagejale süüa, pesi pesu. Alates 22.06.2010 veetis hageja enamuse aja selles suvilas. Lõplikult kolis ta ära alates 31.05.2011. Nende kuupäevade pinnalt saab perekonnaseaduse § 67 lg-t 2 kohaldades

2-15-3338 arvestada välja abieluliste suhete lõppemise aja. Kostja ei esitanud vastuhagi. Hageja lõplikud seisukohad Hageja on jätkuvalt seisukohal, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostja vastuväited hageja nõuetele ei ole põhjendatud. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist hagiavalduses märgitud viisil. Hageja poolt taotletud viisil ühisvara jagamisel jääks hageja ainuomandisse vara väärtuses 44 900 eurot ja kostja ainuomandisse vara väärtuses 41 170 eurot. Poolte võrdsust arvestades on kostjal seega hageja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 3730 eurot (44 900 – 41 170). Lisaks on hagejal PKS § 34 lg 2 alusel lahusvara kasutamise hüvitamise nõue ühisvara arvelt summas 11 011,6 eurot, millest pool, s.o 5505,80 eurot tuleb täita kostjale jääva ühisvara osa arvelt. Vastastikuste nõuete tasaarvestamisel peab kostja seega tasuma hagejale hüvitist summas 1775,8 eurot (5 505,8–3 730). Hageja peab vajalikuks rõhutada, et iga kohtuotsus peab ennekõike olema õiglane. Õigluse põhimõtet nii ühisvara jagamise viisi kui ka õiglase hüvitise kontekstis on ühisvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) vaidlustes korduvalt rõhutanud ka Riigikohus (3-2-1-101-08, p 11 ja 3-2-1 -12, p 12). Sõltumata poolte abielusuhete lõppemise hetkest ning kohaldatavast seadusest tuleb käesolevas menetluses seega igal juhul arvestada, et poolte ühisvaraks olnud korteriomandi, asukohaga XXX , Tallinn, müügist saadud raha summas 41 170 eurot on laekunud kostja arvelduskontole, kes on seda vastavalt oma äranägemisele ka kasutanud. Vastavas ulatuses hüvitise on kostja ühisvara jagamisel seega juba kätte saanud. Hageja on aga kaotanud omandiõiguse korterile ilma selle eest mistahes hüvitist saamata. Käesolevas menetluses soovib kostja täiendavat hüvitist ka kinnistu asukohaga XXXeest ilma tema poolt juba saadud 41 170 eurot arvestamata. Seesugune tulemus ei oleks abikaasade võrdse kohtlemise põhimõtte ega ühisvara jagamisel (kaasomandi lõpetamisel) omandi kaotamise eest õiglase hüvitise tagamise printsiibiga kooskõlas. Kostja lõplik seisukoht Poolte abielusuhted lõppesid peale 2010.a. 1.juulit. Poolte vahel on vaidlus selles, millal lõppesid poolte abielusuhted. Hageja väidab, et poolte abielusuhted lõppesid hiljemalt 01.08.2009, milline väide ei vasta aga tegelikkusele. Ühtlasi on ilmne, et poolte abielusuhte lõppemise osas ei saa usaldusväärseid selgitusi anda hageja poolt nimetatud isikud, kes on XXXalevikus asuval kinnistul viibinud harva ning kellest enamus elab alaliselt väljaspool Eesti Vabariigi piire. Kostja jääb abielusuhete lõppemise osas vastuses hagile ja kohtuistungil väljendatud seisukohtade juurde. Poolte isiklikud ja varalised suhted lõppesid alles 27.09.2014, mil hageja teavitas kostjat, et ta soovib abielu lahutust. Hageja kolis oma praegusesse elukohta ( XXX elamusse) alaliselt elama alates 31.05.2011, mil pooled müüsid korteri XXX , Tallinnas, endale kuuluvad esemed viis hageja

2-15-3338 müüdud korterist lõplikult ära alles korteri uuele omanikule üleandmise päevaks. 08.06.2015 istungil selgitas hageja, et peale XXXkorteri müüki (12.05.2011) pidi ka hageja minema elama tütrele ostetud korterisse – ka eelnev selgitus kinnitab asjaolu, et seisuga 2011 mai ei olnud poolte abielusuhted veel lõppenud. Poolte abielu on sõlmitud 03.02.1979 ja lahutatud 17.11.2014. PKS § 210 lg 3 kohaselt kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1.juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Eelnevast nähtuvalt lõppesid aga poolte abielusuhted peale 2010. aasta 1. juulit (ka PKS § 67 lg 2 kohaselt ei saa poolte abielusuhteid lugeda lõppenuks mitte varem kui 01.08.2011), seega kohaldub asjas hoopis PKS § 210 lg 1, mille kohaselt laieneb alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Seega lõppes poolte varaühisuse varasuhe alles abielu lahutamisega alates 17.11.2014 ning kuni selle ajani omandatud esemed moodustasid poolte ühisvara. Poolte ühisvara koosseisu ei kuulu hagi p 5 nimetatud 41 170 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt laekus korteri müügist raha kostja kontole, kuna saadud raha eest pidi kostja ostma korteri poolte ühisele tütrele, millise tehinguga oli hageja nõus, kusjuures korteri ost tütre nimele oligi hageja enda initsiatiiviks. Poolte ühisele tütrele ostetigi 15.06.2011 korter asukohaga XXX, Tallinnas ostuhinnaga 30 000 eurot. XXX , Tallinnas korteri müügist laekunud rahast andis kostja hagejale 15.06.2011 sularahas 1500 eurot ja 20.08.2011 sularahas 500 eurot, so kokku 2000 eurot ning ülejäänud korteri müügist laekunud raha kasutati tütrele ostetud korteri remondiks ja korterisse sisustuse ostmiseks. PKS § 29 lg 1 kohaselt tuleb käesoleval juhul ühtlasi eeldada, et hageja oli andnud oma nõusoleku kasutada XXX , Tallinnas, korteri müügist laekunud raha poolte ühisele tütrele korteri ostmiseks. Juhul kui hageja oleks soovinud nimetatud rahasummat kas poolte vahel ühisvarana jagada või kasutada raha mingil teisel viisil, siis ei oleks hageja ilmselgelt andnud XXX , Tallinnas korteri müügilepingus oma nõusolekut ostuhinna tasumiseks just nimelt kostja arvelduskontole, vaid sel juhul oleks rahasumma kantud võrdsetes osades nii hageja kui kostja kontole. Seega on väärad hageja väited selle kohta, nagu oleks kostja süüliselt poolte ühisvara vähendanud. Hagis ei ole esitatud nõuet ühisvara vähenemise hüvitamiseks. Hageja viide, et kohus kohaldab asjas õigust ise ei ole aga asjakohane, sest õigust kohaldades saab kohus lähtuda vaid esitatud nõudest ning sellist nõuet, nagu ühisvara vähenemise väärtuse hüvitamine asjas esitatud ei ole. Hageja on esitanud nõude 41 170 euro jagamiseks, millist rahasummat ei ole aga võimalik jagada, sest vastav rahasumma on kulutatud (see nähtub ka kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest).

2-15-3338 Hageja on 08.06.2015 istungil selgitanud, et vahetult peale tütrele uue korteri ostmist (so 15.06.2011) keelati tal sinna siseneda ega võimaldatud tal ennast uude korterisse registreerida, seega sai hageja tütrele korteri ostmisest ja enda väidetud ühisvara vähendamisest teada alates 2011 juunikuust. PKS § 34 lg 3 alusel esitatud nõude (so ühisvara vähendamise hüvitamise nõue), millist nõuet käesolevas asjas esitatud ei ole, saab kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, milline nõue aegub TSÜS § 150 lg 1 alusel kolme aasta jooksul alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja sai oma väidetavast nõudest teada alates 2011 juunist, siis aegus vastav nõue hiljemalt 2014 juunist, hagi on aga esitatud 03.03.2015, so peale nõude aegumist. Juhul kui kohus leiab, et hageja poolt on asjas esitatud nõue ühisvara väärtuse hüvitamiseks (millist nõuet aga tegelikkuses esitatud ei ole), siis taotleb kostja nõude aegumise arvesse võtmist ning palub jätta vastava nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. Kui nõustuda hageja väitega, et poolte abielusuhted lõppesid juba 01.08.2009, siis on hageja nõusolekul (mis on avaldatud 12.05.2011 korteri müügilepingus) XXX , Tallinnas korteri müügist kostja arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite näol tegemist kostja lahusvaraga. Hagi p 2.2. toodud hüvitise nõue on alusetu ja tõendamata. Kuna poolte abielusuhted lõppesid alles 27.09.2014, siis ei ole hageja kantud väidetavate ehitusmaterjalide kulu näol tegemist mitte hageja lahusvara arvelt tehtud kuluga, vaid tegemist on poolte ühisvara arvelt tehtud kulutustega, millede hüvitamist hagejal alust nõuda ei ole. Samuti on väidetav ehitusmaterjalide kulu, väärtus ja ehitusmaterjalide kasutamine XXX elamu ehitusel täies ulatuses tõendamata. Hagi p 2.2.4 nimetatud esemete hagejale kinkimine ja esemete kasutamine XXX elamu ehitusel on samuti tõendamata. Tõendamata on ka kingitud esemete tegelik väärtus. Väidetavate kingituste osas jääb kostja ühtlasi 19.03.2015 vastuse lk 4 kolmandas lõigus esitatud seisukohtade juurde. Hagejale väidetavalt kingitud vallasvara jagamist pooled ei taotle, sellised esemed jäävad jätkuvalt hageja lahusvaraks. Hageja peab PKS § 37 lg 3 alusel tasuma kostjale hüvitise 50% suuruses summas ühisvaraks oleva kinnistu väärtusest 44 900 eurot. Kostja palub: -jätta hageja ainuomandisse kinnistu (registriosa nr XXX) ning hageja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid. -jätta kostja ainuomandisse kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid. -mõista enamsaadud ühisvara arvelt hagejalt välja rahaline hüvitis kostja kasuks summas 22450 eurot. -jätta rahuldamata hageja taotlus poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist laekunud raha (summas 41 170 eurot)

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt, käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 210 lg 3 kohaselt, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1.juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 27 lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 27 lg 3 kohaselt, lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta. PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara,

2-15-3338 samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Alates 01.07.2010, PKS § 28 lg 1 kohaselt, abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. PKS § 28 lg 3 kohaselt, ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. PKS § 29 lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hageja on esitanud hagi poolte ühisvara jagamiseks. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Hageja nõue jagada kinnistu (registriosa nr XXX) Hageja palub jagada kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) hageja omandisse. Kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks on kohus määranud ekspertiisi ja riiklikult tunnustatud eksperdi XXXpoolt esitatud eksperthinnangu nr 9212/15 kohaselt on kinnistu turuväärtus 22.05.2015 seisuga ilma kinnistul lasunud keelumärget arvestamata 44 900 eurot. Pooled ei ole eksperthinnangule vastu vaielnud. Pooled on üksmeelel selles, et kinnistu (registriosa nr XXX) on poolte ühisvara. Kostja on nõus kinnistu hageja omandisse jätmisega. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX), mille väärtus on 44 900 eurot, tuleb jagada hageja omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada hageja ja kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid.

2-15-3338 Hageja palub jätta hageja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid hageja omandisse ja kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid kostja omandisse. Kostja on hageja nõudega selles osas nõus ja ei vaidle vastu. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kuivõrd pooltel ei ole vaidlust pangakontodel käesoleval ajal olevate rahaliste vahendite suuruse üle, siis ei ole menetluses esitatud jagatavate pangakontode numbreid ja kohus lähtub nimetatud ühisvara jagamisel määratlusest, kelle nimele on pangakonto avatud. Hageja nõue jagada korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) müügist saadud raha summas 41 170 eurot Hageja palub jätta kostja ainuomandisse poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX , Tallinn müügist laekunud raha summas 41 170 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) oli poolte ühisvara, et korteriomand on võõrandatud abielu ajal ning selles, et vastavalt korteriomandi müügilepingu (12.05.2011, notar Sirje Velsbergi ametitegevuse raamatu registri number XXX) punktile 4.2.2 on korteriomandi müügihinnast 41 170 eurot kantud kostja pangakontole. Kostja vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et kuna korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) müügist saadud raha 41 170 eurot on kulutatud abielu ajal poolte poolt ühiselt, siis ei saa seda jagada. Kostja väitel on 30 000 eurot kulutatud korteri aadressil XXXTallinnas ostuks poolte ühisele tütrele, kokku 2000 eurot on antud hagejale sularahas; ülejäänud raha, so 9170 eurot, on kulutatud ostetud korteri remondiks ja korteri sisustuse ostmiseks. Kohus loeb kostja pangakonto väljavõttega ajavahemiku 01.01.2011-14.06.2011 kohta (II kd, tlk 51-54) ja müügilepinguga 15.06.2011 (notar Robert Kimmeli ametitoimingute raamatu registri number XXX), tõendatuks, et kostja on ostnud poolte ühisele tütrele Julia Lositskile korteri aadressil XXXTallinnas. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et hageja teadis korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) ostust, kuna hageja on kohtuistungil väitnud, et abikaasa pidi endale ostma väiksema korteri ning et hageja väitel keelati temal uude korterisse siseneda (III kd, tlk 58). Kohus peab usutavaks, et hageja ei teadnud, et ostetud korteri omanik on poolte tütar, kuna pärast poolte ühise elukoha müümist oli põhjendatud eeldada, et kostja ostab korteri endale elukohaks. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta sai sellest, et ostetud korter ei kuulu ühisvara hulka, teada 2015 kinnistusraamatu väljavõttest (III kd, protokolli lk 9). Samuti kinnitab eeltoodut asjaolu, et kostja elabki käesoleval ajal korteris aadressil XXXTallinnas. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas müügist saadud rahast ostetakse korter poolte tütrele. Kohus leiab, et seda ei tõenda ka kostja poolt esitatud hageja testament. Kuivõrd pooled olid abielus, oli kohtu hinnangul hagejal põhjendatud eeldada, et korter ostetakse ühisvara hulka.

2-15-3338 Õige on, et jagada saab abikaasade ühisvaraks olevat vara PKS § 37 lg 1 järgi. Kui üks abikaasa vähendab ühisvara hulka ilma teise abikaasa nõusolekuta ning see leiab tõendamist, siis tuleb abikaasade ühisvara jagamisel rahalise hüvitise väljamõistmisel seda ka arvestada. Arvestades asjaolu, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas, müügist saadud rahast 30 000 eurot kulutas kostja poolte tütrele korteri ostmiseks, siis on tõendatud, et nimetatud rahasummat ei ole võimalik reaalselt jagada. Kohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt tütrele korteri ostuks raha andmine nende perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühisvaraga tehtud tehingute hulka, mida abikaasa võib teha teise abikaasa nõusolekuta. Kuivõrd hageja on kohtuistungil selgesõnaliselt väitnud, et raha kasutamiseks tütrele korteri ostmiseks kokkulepet ei olnud ning kostja ei ole nõusoleku olemasolu tõendanud, siis ei saa eeldada, et kostjal oli nimetatud tehingu tegemisel abikaasa nõusolek. PKS § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt tütrele korteri ostuks kulutatud summa 30 000 eurot väärtus arvata ühisvara hulka ja kuivõrd kostja on nimetatud summa kulutamise osas otsustuse teinud ja rahaga tehingu teinud ning hageja on esitanud nõude jagada ühisvaraks olnud korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) müügist saadud raha kostja omandisse, siis tuleb hageja nõue rahuldada. Korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas müügist saadud summa 9170 eurot osas on kostja kinnitanud, et raha kulus korteri aadressil XXXTallinnas remondiks ja mööbli ostuks. Kuivõrd kostja elab ise selles korteris, siis on põhjendatud nimetatud kulutus arvata nende perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühisvaraga tehtud tehingute hulka, mida abikaasa võib teha teise abikaasa nõusolekuta. Korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas müügist saadud summa 2000 eurot kulutamise osas väidab kostja, et raha on antud sularahas hagejale. Kuivõrd nimetatud rahasumma kasutamise viis ja otstarve ei ole tõendatud, siis loeb kohus selle raha nende perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühisvaraga tehtud tehingute hulka, mida abikaasa võib teha teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt PKS § 34 lg 3 lahendatakse ühisvara vähenemise hüvitamine ühisvara jagamise menetluses. Kohus leiab, et ühisvara jagamise menetluses ei ole põhjendatud kohaldada osa ühisvara jagamise suhtes nõude aegumist TSÜS § 150 lg 1 alusel ning jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

2-15-3338 ehitusmaterjal kokku summas 7667,60 eurot on ostetud pärast hageja ja kostja abielusuhte lõppemist ja on seega hageja lahusvara. Hageja on seisukohal, et poolte abielusuhted on lõppenud 01.08.2009. Kostja on seisukohal, et poolte abielusuhted lõppesid 27.09.2014. Kohtu hinnangul lõppesid poolte abielusuhted abielu lahutamisega 17.11.2014 ning abielusuhete lõppemine enne abielu lahutamist ei ole tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kolis hiljemalt 01.08.2009 elama oma praegusesse elukohta XXXalevikus, poolte ühisvaraks olevasse suvilasse. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et tema sai hageja soovist abielu lõpetada teada alles 27.09.2014, mil hageja seda talle ütles. Kohus on seisukohal, et kostja on veenvalt selgitanud, miks kostjal ei olnud alust arvata, nagu oleksid tema ja hageja abielusuhted lõppenud. 2009 oktoobris toimunud operatsiooni ja oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud kostja teha tavapärases ulatuses aiatöid ja sõita ühistranspordiga suvilasse. Hageja tervislik seisund on tõendatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla väljavõttega haigusloost nr XXX (II kd, tlk 33). Hagejal ja kostjal oli rahvastikuregistris kuni 29.05.2011 registreeritud ühine elukoht aadressil XXX Tallinnas. Kostja on esitanud kohtule koopia Harju Maakohtu 14.12.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-45377, milles on menetlusdokumendid saadetud hagejale tema elukohta, kostjaga samale aadressile XXX Tallinnas. Kostja kinnitusel on hageja menetlusdokumendid kätte saanud, millele hageja vastu vaielnud ei ole ja mis tõendab, et poolte vahel ei olnud tavapärane suhtlemine lõppenud. Kostja on põhjendanud hageja viibimist peamiselt XXXalevikus poolte ühises suvilas alates 22.10.2010 ka asjaoluga, et hageja võttis endale kutsika, kelle pidamist Tallinna korteris kostja ei soovinud. Samuti on hagejal XXXalevikus mitu tõukoera, mis eeldab samuti hageja elamist või sagedast viibimist seal. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et kuni korteri aadressil XXX Tallinnas, müügini olid kostja asjad poolte ühises korteris ning et kostja viis oma asjad ühisest korterist ära 2011 mais korteri uuele omanikule üle andmise päevaks. Kuni selle ajani oli hagejal korteri võti ja ta viibis tihti eelnimetatud korteris ning kuna kostja väitel tegi tema hagejale süüa, pesi pesu ning pooled abistasid vajadusel teineteist, siis oli kostjal põhjendatud eeldada, et pooltel oli jätkuvalt ühine majapidamine. Kostja hinnangul ei tõenda aktiivne seksuaalelu puudumine abielusuhete puudumist, ka ei ole kostja kinnitusel temal olnud abielu ajal lähisuhteid teiste meestega. Hageja ei ole kohtumenetluses väitnud abielu ajal teiste naistega lähisuhete olemasolu. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et pooled veetsid koos sünnipäevi ja pühi ning suhtlesid teineteise sugulastega. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja tegi kostjale rahalisi ülekandeid (14.01.2010 5000 krooni ja 17.02.2010 5000 krooni selgitusega „võlg“, 15.03.2010 5000 krooni selgitusega „majandusraha“, 14.04.2010 5000 krooni selgitusega „raha“, 18.05.2010 2300 krooni selgitusega „võlg“, 15.06.2010 5000 krooni selgitusega „majandusraha“, 21.07.2010 3000 krooni selgitusega „majandusraha“, 23.08.2010 3000 krooni selgitusega „võlg“, 16.09.2010 3000 krooni selgitusega „võlg“, 28.10.2010 3000 krooni selgitusega „võlg“, 13.11.2010 3000 krooni selgitusega „võlg“, 09.12.2010 1000 krooni selgitusega „kingitus“,

2-15-3338 15.02.2011 100 eurot selgitusega „kort.maks.“, 14.03.2011 100 eurot selgitusega „majand.raha“, 20.04.2011 100 eurot selgitusega „raha“. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja tegi kostjale lisaks 2010-2011 tehtud ülekannetele rahalise ülekande 14.02.2009 5000 krooni selgitusega „võlg“, 15.03.2009 5000 krooni selgitusega „võlg“, 07.04.2009 5000 krooni selgitusega „raha“, 18.05.2009 2000 krooni selgitusega „võlg“, 17.06.2009 3000 krooni selgitusega „võlg“, 26.06.2009 2000 krooni selgitusega „võlg“, 19.07.2009 2100 krooni selgitusega „võlg“, 15.08.2009 5000 krooni selgitusega „raha“, 15.09.2009 1000 krooni selgitusega „pesumasina remont“, 16.09.2009 2500 krooni selgitusega „võlg“, 22.09.2009 2500 krooni selgitusega „võlg“, 19.10.2009 2500 krooni selgitusega „võlg“, 07.11.2009 1500 krooni selgitusega „võlg“, 13.11.2009 3000 krooni selgitusega „võlg“, 16.12.2009 3000 krooni selgitusega „võlg“, 17.12.2009 2000 krooni selgitusega „võlg“, 08.06.2010 1700 krooni selgitusega „võlg“. Kohtumenetluses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks väita, et tegemist ei olnud abikaasade arveldustega ühise majapidamise huvides tervikuna, sõltumata sellest, mis on märgitud rahalise ülekande selgitusse, arvestades asjaoluga et ka pangakontodel olev raha on poolte ühisvara. Korteri XXX Tallinnas müügilepingu punktis 4.2.2 on pooled kokku leppinud, et müügihinnast 41 170 eurot kantakse kostja arvelduskontole – ka poolte nimetatud ühine otsustus näitab, et hageja ja kostja ei pidanud oluliseks saadud rahasumma kohest omavahelist jagamist ning seda, kelle arvelduskontol rahasumma on. Kostja on kohtuistungil väitnud, et temale keelati pärast XXX Tallinnas korteri müüki ostetud uude korterisse siseneda. Nimetatust tuleneb, et peresisesed suhted halvenesid märgatavalt mitte enne 2011 maikuud. Lisaks hagejale kasutasid XXXalevikus maja ka kostja ja poolte ühine tütar. Asjaolu, et kohtule kirjalikud seletused esitanud naabrid ja hageja tuttavad kostja viibimisest Aespas kinnistul ja osalemisest renoveerimistöödel ei tea, ei tähenda seda, et kostja ei ole seal käinud ning kinnistul tehtud töödes osalenud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kirjalikud seletused esitanud naabrid ja hageja tuttavad viibisid kinnistul oma kinnitustest nähtuvalt vaid aeg-ajalt ning seega ei saa isikud anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, kes ja millal kinnistul viibis ning kes kinnistul asuva hoone ehitusega tegeles. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-14 p 13 märkinud, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 ja § 18 lg 2 teise lause alusel oli kujunenud praktika, mille kohaselt loeti abikaasade abielusuhted viidatud sätete mõttes lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludega on leidnud kinnitust, et vaatamata sellele, et hageja viibis alates 2009 augustist suurema osa ajast abikaasade ühises suvilas, ei lõppenud sellega poolte abielusuhted. Kostjal oli põhjendatud arusaamine, et tema abielusuhted hagejaga ei ole lõppenud ning et ta on alates 03.02.1979 kuni abielu lahutamiseni jätkuvalt abielus ka tegelikult, mitte ainult abielutunnistuse järgi. Kohtu hinnangul on abikaasadel ka abielus olles õigus otsustada, kas nad elavad koos või eraldi ja käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludel võib väita, et kuni 27.09.2014 olid pooled otsustanud elada eraldi, kuid ei pidanud oma abielusuhteid pöördumatult lõppenuks ning neil ei olnud alust arvata, et

2-15-3338 abikaasad kooselu ei taasta. Kui hageja tegi 27.09.2014 kostjale ettepaneku abielu lahutada, siis olid pooled selleks ajaks elanud eraldi üle kahe aasta ning PKS § 67 lg 2 alusel võib abielusuhete lõppemist eeldada. Lähtudes sellest, et pooled ei olnud omavahelist ja teineteise sugulastega suhtlemist lõpetanud ning kasutasid ühiselt kinnistut XXXalevikus, tegid seal veel 2014 suvel ühiselt remonditöid ja et kummalgi abikaasal ei olnud kõrvalsuhet ning et ei hageja ega kostja ei olnud enne 27.09.2014 teinud ettepanekut abielu lahutada, leiab kohus, et poolte abielusuhted lõppesid abielu lahutamisega. Hageja tegi ettepaneku abielu lahutamiseks 27.09.2014 ning abielu lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis 17.11.2014, seega lõppesid poolte abielusuhted abielu lahutamisega 17.11.2014. PKS § 210 lg 1 kohaselt, käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks (01.07.2010), kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Seega lõppes ka poolte varaühisuse varasuhe kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. PKS § 25 kohaselt, varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Seega, kuni varaühisuse lõppemiseni 17.11.2014, omandatud esemed moodustasid poolte ühisvara ning ühisvaraks on ka poolte pangakontodele laekunud summad. Hageja on hagiavalduse p 2.2.3 kohaselt ostnud ehitusmaterjali ja on esitanud ostude tõendamiseks pangakonto väljavõtted. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud ostetud ehitusmaterjalidega ehitus- ja remonditöid poolte ühisvarasse kuuluval kinnistul. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja konto väljavõte ei tõenda, et ostetud oleks ehitusmaterjale ega seda, mida hageja üldse ostnud on. Samuti on tõendamata, et ostetud esemeid oleks üldse kasutatud XXXalevikus kinnistul asuva elamu ehitusel. Tõendamata on ka ehitusmaterjali väärtus. Kuivõrd hageja on enda väitel teinud ühisvara arvel kulutusi ühisvara hulka kuuluval kinnistul, siis ei ole ehitusmaterjalide kulu summas 7667,60 eurot hageja lahusvaraks, mida hageja on poolte ühisvara huvides kasutanud. Kohtu hinnagul on pooled lähtunud vara, so kinnistu valitsemisel PKS § 28 lg 3 sätestatust ning kinnistule tehtud parendused kajastuvad kinnistu väärtuses ühisvara jagamise seisuga. Hageja nõue hüvitada ühisvara arvel hageja lahusvara, so kinke teel saadud esemete kasutamine ühisvara huvides summas 3344 eurot Hagiavalduse kohaselt on hagejale ajavahemikul 2008-2014 kingitud erinevaid esemeid kokku summas 3344 eurot, mida hageja on kasutanud kinnistul (registriosa nr XXX) asuva maja ehituseks, remondiks ja parendamiseks. Hagejale on hagiavalduse kohaselt kingitud järgmised esemed: XXX kinkis hagejale aastatel 2009-2014 esemeid kokku väärtuses 1600 eurot: raudväravad ja aiaukse väärtusega 400 eurot, klaasist kaminauksed

2-15-3338 väärtusega 200 eurot, 4 siseust väärtusega 250 eurot, välisukse väärtusega 50 eurot, põrandakivid 10 m2 ja plaatimissegu 50 kg väärtusega 100 eurot, mosaiikkivid 10 m2 ja seinakivid 6 m2 väärtusega 200 eurot, laminaatparketti 50 m2 väärtusega 350 eurot, valget seinavärvi väärtusega 50 eurot. Kingitused on tehtud hagejale tähtpäevadeks ja sünnipäevadeks. XXX kinkis hagejale 2008.a 3 plastpakettakent kokku väärtusega 750 eurot (11 734,95 krooni). 2011.a kinkis XXX talle kuuluva koertekenneli „Dinamunde“ poolt hagejale Vene Föderatsioonis toodetud keskküttekatla „Professor Butakov“, mille ostis Lätist 500 euro eest. XXX kinkis hagejale 2012 kevadel 4 rulli PVC kattega aiavõrku väärtusega 344 eurot (86 eurot rull) ja 3 rulli naturaalset bambust väärtusega 150 eurot (50 eurot rull) esimese korruse toa viimistlemiseks. Hageja on esitanud kinkijate kirjalikud kinnitused esemete kinkimise ja esemete väärtuste kohta. Kostja on vastuses hagile loetletud kingitustele, nende kasutamisele ühisvara juures ja kingituste väärtustele vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud esemete väärtus, otstarve ja ühisvarana jagataval kinnistul kasutamine tervikuna ei ole tõendatud. Kohus peab võimalikuks, et nimetatud esemed on hagejale üle antud, kuid näiteks naturaalset bambust ei ole esimese korruse toa viimistlemiseks eksperthinnangu kohaselt kasutatud, samuti ei ole hageja vastu vaielnud kostja vastuväidetele. Kuivõrd tegemist on hagejale kingitud vallasvaraga ja pooled ei ole nimetatud vara jagamist taotlenud, siis esemed jäävad endiselt hageja lahusvaraks. Kohus peab võimalikuks, et hageja on kasutanud ühisvaraks oleval kinnistul ehituseks ja remondiks oma lahusvarasse kuuluvaid esemeid, kuid kohtu hinnangul on sel juhul nimetatud parendused käesoleval ajal ühisvarana jagatava kinnistu lahutamatuks osaks ning nende väärtus sisaldub kinnistu väärtuses, mis on ekspertiisiakti kohaselt 44 900 eurot. PKS § 27 lg 3 kohaselt, lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Lähtudes eeltoodust, et võimalikud parendused ei kuulu eraldi hüvitamisele, jätab kohus hageja nõude rahuldamata ning ei analüüsi nõude summas 3344 eurot tõendatust. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jagab hageja omandisse kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX), väärtusega 44 900 eurot ja hageja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid. Kohus jagab kostja omandisse poolte ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX , Tallinn, müügist laekunud raha summas 30 000 eurot väärtuse ja kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid.

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

XXX),

Sarnased lahendid

KOHTU SEISUKOHT