Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

J. - R. K.

(isikukood kasuks tagasiulatuvalt xxxxxxxxxxx)

2 (10)

ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 01.01.2014. a kuni 30.09.20xx. a ühekordse summana kolm tuhat kakssada kolmkümmend viis (3235) eurot ja 22 senti.

J. - R. K.

(isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 01. oktoobrist 20xx igakuiselt ükssada üheksakümmend viis (195) eurot. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega xxxxxxxxxx kontole nr EE312200001101373525 Swedbank. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette. Elatise maksmise kohustus on kostjal kuni J. - R. K. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 3 (10)

Kostja ei nõustu esitatud hagiga, kuna leiab, et on hagejate pangakontodele raha kandes ja neile esemelisi saadetisi tehes oma ülalpidamiskohustust täitnud (tl 21). Kostjale teadaolevalt ei olnud hagejad (alaealised lapsed) hagi esitamisest teadlikud ning hagejate seaduslik esindaja on tegutsenud hagi esitades omaalgatuslikult. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 20, 107)ning hagejad ja hageja J. - R. K. seadusliku esindaja xxxxxxxxxx ära kuulanud (tl.132-133). Kohus on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise 5 (10)

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on töötasu alammäär 20xx. aastal 390 eurot. Kuivõrd hagejad nõuavad elatise suurendamist PKS § 101 lg 1 sätestatud minimaalse määrani, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Sünnitunnistustega (tl 3 ja 4) on tõendatud, et xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx, kelle isikukood ühtib kostja M. K. isikukoodiga, on xxxxxxxxxx. a sündinud J. K. ja xxxxxxxxxx. a sündinud J. - R. K. vanemad. Kohus on menetluses isiklikult ära kuulanud hagejad ja alaealise hageja J. - R. K. seadusliku esindaja A. K. (protokoll tl 132-133). Hageja J. K. on menetluse kestel saanud täisealiseks, J. - R. K. on praegu xx-aastane. TsMS § 202 lg 2 kohaselt võib vähemalt viieteistaastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. J. K. on ärakuulamisel kinnitanud, et jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema sõnul arutas isa poegadega emalt elatise väljanõudmise küsimust. Tema igapäevakulud katab isa, rahasummasid, mida ema tema kontole kannab, kasutab ta meelelahutuseks, riiete soetamiseks, koolis toidu jaoks. Ka õde Jette kaudu on ema raha saatnud selliselt, et ema saadab õele ja õde kannab 6 (10)

neile vennaga edasi. Sularaha ei ole ema andnud. J. K. hinnangul tuleb ta materiaalselt hästi toime ja millestki puudust ei ole. Lisaks rahaülekannetele on ema saatnud neile vennaga pakke spordirõivaste ja varustusega. J. - R. K. saab samuti emalt raha otse oma pangakontole, tavaliselt 20-30 eurot korraga. Vahepeal on ta küsinud ka suuremaid summasid, näiteks ekskursioonide jaoks. Raha, mille ema kannab, kulutab söögile ja treeningutele. Ka J. - R. K. leiab, et tema vajadused on vanemate poolt kaetud. A. K. ütluste kohaselt maksab tema elamispinna üüri ja kommunaalkulud, ostab lastele riided ja toidu, J. - R. ravimid. M. K. poolt otse laste kontodele kantavaid vahendeid ei ole võimalik elamiskulude katteks kasutada, sisuliselt on tegemist lastele mõeldud taskurahaga. A. Kolk on nõus, et väljamõistetavast elatisest arvestatakse maha ema poolt ülekantud rahasummad. Kohus on nõudnud välja hagejate kontoväljavõtted alates 01.01.2014. aastast. Väljavõtetelt (tl 140-162) nähtub, et kostja on nii otse enda kontolt kui ka hagejate õe J. K. kaudu teinud ülekandeid hagejate kontodele, kandes ajavahemikul 01.01.2014-04.09.20xx J. K. kokku 3082,89 eurot (keskmiselt xx eurot kuus) ja ajavahemikul 09.01.20xx-14.09.20xx J. - R. K. kokku 649,78 eurot (keskmiselt 74 eurot kuus). Laps ei saa ise endale ülalpidamist hankida, tema vajaduste rahuldamine tuleb kindlustada vanematel. Kuivõrd seadusandja on leidnud, et minimaalne elatis ühele lapsele ei või olla käesoleval ajal väiksem kui 195 eurot ühelt vanemalt, tuleb eeldada, et lapse vajaduste minimaalseks rahuldamiseks kulub 390 eurot kuus. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 alusel võib 7 (10)

kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla nimetatud seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas näiteks vanema töövõimetus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid töövõimetuse või muu mõjuva põhjuse kohta, mis annaks aluse elatise miinimumsumma vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud suurendada kostja poolt hagejatele väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani, st 2014. aastal 177,50 euroni kuus ja alates 20xx. aasta jaanuarist 195 euroni kuus. Arvestades kostja poolt ülalpidamiskohustuse osalist täitmist tuleb elatis välja mõista alljärgnevalt: - J. K. kasuks alates 01.01.2014. a kuni 30.09.20xx. a ühekordse summana 802,11 eurot (2014. aasta eest 12x177,50=2130 eurot, 20xx. aasta eest 9x195=1755 eurot, kokku 3885 eurot, millest tuleb maha arvata kostja poolt üle kantud 3082,89 eurot); - alates 01.10.20xx igakuise elatisena J. K. kasuks summas 195 eurot; - J. - R. K. kasuks alates 01.01.2014. a kuni 30.09.20xx. a ühekordse summana 3235,22 eurot (2014. aasta eest 12x177,50=2130 eurot, 20xx. aasta eest 9x195=1755 eurot, kokku 3885 eurot, millest tuleb maha arvata 649,78 eurot); - alates 01.10.20xx igakuise elatise J. - R. K. kasuks summas 195 eurot. Kohus ei arvesta elatisest maha kostja poolt esitatud kaubakviitungitel kajastatud rahasummasid, kuna rootsikeelsetelt kviitungitelt (tl.91-106) ei ole võimalik aru saada, millise kaubaga on tegemist, peale selle on enamus 8 (10)

kviitungeid 2013.aastast. Lastele ostetud rõivaid ja spordivarustust tuleb käsitleda kingitustena, nagu ka elektroonikakaupade (sülearvutid, telefonid) ostmist, kuivõrd tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud juhul ei ole kostja seda taotlenud. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt järgneva kuu eest ette. Seega 20xx.a. septembrikuus tuleb tasuda elatis oktoobrikuu eest. Elatise maksmise kohustus tuleb täisealiseks saanud lapse J. K. puhul täita rahasummade maksmisega J. K. kontole, J. - R. K. elatis aga tema seadusliku esindaja kontole vastavalt vanemate vahel 19.03.2007.a. sõlmitud kompromissilepingule, mille muutmise kohta ei ole kohtule andmeid esitatud. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel ja arvestades ülalpidamist saama õigustatud isikute huve, tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise osas alates 20xx. a oktoobrikuust. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel ja arvestades ülalpidamist saama õigustatud isikute huve, tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise osas alates 20xx. a oktoobrikuust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 9 (10)

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega hagejal kohtukulud puuduvad. Hagejaid on menetluses esindanud seaduslik esindaja, seega pole hagejatel tekkinud ka kohtuväliseid kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.