Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
16.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-118
Tsiviilasi
Tallinna linna avaldus täisealise MS üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, seaduslik esindaja Karin Tammemägi, lepinguline esindaja Terje Luude Puudutatud isik I MS (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja v/adv Andres Lusmägi Puudutatud isik II IS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.03.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja IS kanda, v.a puudutatud isiku MS määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.06.01.2015 esitas Tallinna linn avalduse täisealise MS üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.MS on raske puudega vanaduspensionär, kes saab vanaduspensioni 358.29 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 26.85 eurot kuus. Ta elab koos poja IS-ga, kes on raske psüühikahäirega ning kellel on diagnoositud püsikululine paranoiline skisofreenia. Korter kuulub MS-le. Peale poja rohkem lähedasi tal ei ole.
3.MS-le on arstliku ekspertiisi 14.02.2004 otsusega määratud tähtajatult raske puue alates 27.01.2004. MS-l on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja täpsustamata orgaaniline psüühikahäire. 2014.a detsembri jooksul on MS teadmata põhjusel voodihaigeks jäänud ja vajab igakülgset kõrvalabi ning hooldust, mida tema psüühiliselt haige poeg talle tagada ei suuda. 2014.a augustis organiseeris sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja läbi perearsti Diakoonia Haiglast perele koduõe nii MS kui ka IS tervislikku seisundit jälgima. Paaril korral lubas pere koduõel end külastada ja seejärel keelduti edasisest koostööst. Detsembris määras perearst perele uuesti koduõenduse teenuse.
4.17.12.2014 laekus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teave, et MS oli hospitaliseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kuna ta oli kodus kukkunud ja ta toimetatakse edasi hooldusravile Keilasse. Arstide hinnangul oli MS kodus ka mõnda aega söömata olnud. 23.12.2014 saatis Keila Haigla töötaja PõhjaTallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale e-maili, mille kohaselt otsustas IS ema samal päeval koju viia, kuna tema arvates ei ravita MS-t haiglas piisavalt hästi. Sotsiaaltöötaja võttis samal päeval IS-ga ühendust, et selgitada talle ema haiglaravi vajalikkust ning ohtusid MS hooldamisega kodus. IS keeldus igasugusest sotsiaalhoolekande poolsest abist ja kinnitas, et suudab ise ema eest hoolt kanda ning vajadusel palub tuttavate abi.
5.Diakoonia Haigla koduõendusosakonna juhatajaga 29.12.2014 ühendust võttes selgus, et pühade ajal oli koduõde külastanud peret iga päev ja vahetanud MS mähkmeid. Koduõe sõnul halveneb MS seisund kodus iga päevaga, kuna ta on hooldamata ja mähe sageli vahetamata. Kodukülastuste käigus on sotsiaaltöötajad jõudnud veendumusele, et IS ei tule toime ema hooldamisega. Koju jäädes võib MS elu IS tegevusetuse tõttu ohtu sattuda. Kutsuti kiirabi, et toimetada MS haiglasse. Kiirabi töötajate nõudel alustas IS ema mähkmete vahetust, kuid ei tulnud sellega toime, mistõttu võttis üks kiirabi töötajatest selle tegevuse üle ning puhastas ja pesi MS mitme päeva roojast puhtaks. Seejärel toimetas kiirabi MS Diakoonia Haiglasse, kusjuures IS proovis takistada kiirabi töötajate väljumist korterist, seistes ukse peale ette ning korra selle ka lukustades.
6.Kuna MS ei ole võimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ega otsustama raviküsimuste üle, leidis eestkosteasutus Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu, et MS üle tuleb seada eestkoste ja määrata eestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Eksperdi arvamus
7.07.12.2014 määrusega määras kohus läbi viia MS suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. 09.01.2015 Tallinna Diakoonia Haiglas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi
tulemuste kohta on psühhiaater MM esitanud kohtule ekspertiisiakti nr 21. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb MS-l püsiva kuluga vaskulaarne dementsus F01.9, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. MS ei ole võimeline langetama otsuseid ega tegema tehinguid, sh pisitehinguid. MS ei ole suuteline teostama valimisõigust. MS vajab eestkostet eluaegselt. MS määratud esindaja seisukoht
8.Määratud esindaja toetas avaldust. Esindaja kohtus MS-ga 13.01.2015 Hiiul, Diakoonia Hooldusravi Kliinikus ja selgitas talle menetluslikku olukorda. MS kuulas esindaja selgitused ära ja teatas, et tema vaimne tervis on korras ja eestkostet ta ei vaja. Ta lamas voodis ja vahetu mulje järgi tundub, et ta ei orienteerunud enda olukorras. Äkitselt ta vaatas akna poole ja kutsus kõva häälega I-t. Advokaadi selgituse peale, et tegemist on teise korruse aknaga ja selle taha ei ole võimalik I-l tulla, ta rahunes. Advokaadi küsimuse peale, et kus ta praegu viibib, vastas MS, et oma majas. IS seisukoht
9.IS vaidles avaldusele vastu. Emal ja temal on küll terviseprobleemid, kuid see ei tähenda, et ema võiks paigutada haiglasse, kus teda topitakse täis psühhoteraapilisi aineid, et eksperdile ette näidata ema vaimuhaigus, mida tal tegelikult ei ole. Tema emaga ei sega kedagi ja nad täidavad kõiki Eesti Vabariigi seadusi. Kui ema ei saa tulla koju, võib tulla raskusi kommunaalmaksetega. Sotsiaaltöötajad ja meditsiinitöötajad on tahtlikult kokku leppinud ja tahavad nende korterit ära võtta sobinguga.
10.Kohtuistungile IS ei ilmunud, ärakuulamisel kohtuniku kabinetis avaldas kohtule, et kui ema üle seatakse eestkoste, siis soovib tema ise saada oma ema eestkostjaks. Ema ja poeg on teineteisesse väga kiindunud ja ei suuda teineteiseta elada. Esimese astme kohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 26.03.2015 määrusega avalduse ja seadis MS üle eestkoste, määrates eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu tähtajaga 5 aastat. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesandeks on MS esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus luges MS mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Kohus luges MS valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. märtsiks. Avalduselt tasutud riigilõiv jäi avaldaja kanda. Kõik muud menetluskulud jäid riigi kanda.
12.Eestkoste seadmist ja määramist reguleerivad perekonnaseadus (PKS), tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohus oma järeldustes juhindus PKS §-dest 202-207, TsÜS § 8 lõigetest 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
13.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 21 -09.01.2015 nähtub, et MS vaimne seisund ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida ning
seetõttu püsivalt iseseisvalt oma elu korraldada. MS on küll teadvusel, kuid desorienteeritud ajas, kohas, situatsioonis. Intellektuaal-mnestiline osa tagasilangenud dementsuse tasemele. Eeltoodust tulenevalt on MS-l piiratud teovõime. MS ei ole andnud volitust enda esindamiseks. Seega ei ole võimalik tema huve kaitsta volituse andmise kaudu. MS-l on poeg, kes on aga psüühiliselt haige ja ei ole võimeline oma ema huve kaitsma. Seega MS varaliste ja isiklike õiguste kaitseks tuleb seada tema üle eestkoste.
14.Kohus veendus kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates, et MS poeg, IS, ei ole sobiv isik eestkostjaks. IS-l puuduvad vajalikud võimed esindada oma ema varaliste huvide kaitsmisel. MS vajab ööpäevaringset abi ja igapäevast elu korraldamist. Poeg seda teha ei suuda. Toimikus olevad tõendid tõendavad, et IS ei ole taganud oma emale igapäevast hooldust. On esinenud juhtumeid, kus MS oli päevi söömata ja lamas mitu päeva omaenese roojas. 30.12.2014 keskpäeval Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande töötaja ja Diakoonia Haigla koduõe juuresolekul hõikas MS mitmel korral pojale, et tahab juua, kuid IS ei reageerinud ema hõigetele. IS ütles selgituseks, et ema sai varem juua ja talle pole rohkem vaja. Peagi kallas emale siiski kruusi vett ja andis kruusi ema kätte. MS ei jaksanud kruusi tõsta, poeg teda selles ei abistanud. IS ei ole võimeline kohtu arvates hindama ema tervislikku seisundit adekvaatselt, et vajadusel toimetada ema haiglasse. Eeltoodust tulenevalt põhjustab IS oma tegevusetusega ema tervisele ja elule reaalset ohtu, võimaldamata emale vajalikku haiglaravi ja samas jättes ta kodus hooldamata.
15.IS ei osanud kohtule nimetada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama tema ema eestkostjaks. Sobiva füüsilise ja juriidilise isiku puudumisel määrab kohus MS eestkostjaks Tallinna Linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Eestkosteasutuse määramine MS eestkostjaks ei välista ema ja poja omavahelist suhtlust ja ema abistamist ja hooldamist poja poolt. Eestkosteasutuse määramine MS eestkostjaks kindlustab MS varaliste ja isiklike õiguste kaitse, raviküsimuste lahendamise, raviteenuste eest tasumise, tagab sotsiaalteenused ja vajaliku kõrvalabi. IS-l on õigus otsida sugulane, tuttav või naaber, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib MS eestkostjaks ja annab selleks kohtule kirjaliku nõusoleku.
16.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise mitte hiljem kui 26.03.2020.
17.Arvestades MS vaimset tervist, ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes ega valimisõigust.
18.Eestkostjal puudub õigus kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Määruskaebus
19.15.04.2015 esitatud määruskaebuses palub IS tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega määrata MS eestkostjaks kaebuse esitaja või LD või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav määrus tehtud pealiskaudselt, kõiki asjaolusid arvestamata. Määruses on ignoreeritud kaebaja seisukohta sellest, kes võiks olla MS eestkostjaks. Avaldaja ei ole tõendanud, et IS oleks teovõimetu või piiratud teovõimega isik ja seetõttu ei saa olla oma ema eestkostjaks. Kohus on arvestanud
avaldaja paljasõnalisi kinnitusi selle kohta, et kaebaja olevat psüühiliselt haige. IS tunnistab, et tal on psüühikahäire, kuid see ei ole talle ema eest hoolitsemisel kuidagi takistuseks. Oma väite kinnitamiseks viitab kaebaja asjaolule, et Harju Maakohus jättis 12.04.2012 määrusega asjas nr 2-11-25058 rahuldamata avaldaja avalduse, milles taotleti eestkoste seadmist kaebaja üle.
21.IS kummutab avaldaja kinnituse selle kohta, et kaebaja ei ole võimeline tagama oma emale vajalikku hooldust. Avaldaja ei saa esitada tõendina ainukest juhtumit, kui avaldaja esindajad ilmusid 2014.a detsembri lõpus hoiatamata kaebuse esitaja korterisse ja leidsid MS hooldamata seisundis. See oli erandjuhtum, kaebuse esitaja lihtsalt ei jõudnud ema korda seada.
22.Kohus ei võtnud arvesse kaebaja seisukohta, et alternatiivina võiks MS eestkostjaks olla kaebaja tuttav LD (ik XXXXXXXXXXXX), kellel on alaline sissetulek ja töökoht raamatupidajana. LD on nõus olema eestkostjaks ja esitab kohtule vastava nõusoleku.
23.Lisaks eelnevale leidis kaebaja, et Iru Hooldekodus, kus MS hetkel viibib, ei osutata talle vajalikku hooldust. Vastustajate seisukoht
24.MS-le määratud esindaja ja Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.03.2015 määrus on põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
27.Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks on MS üle vaja seada eestkoste, samuti, miks tema poeg IS ei ole sobilik isik eestkostjaks olema. Kohus on sellistele järeldustele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja nende kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kohus ei ole hinnanud IS sobilikkust oma ema eestkostjaks olemisel üksnes ühele juhtumile tuginedes, vaid on kõnealusele 2014.a detsembri lõpus toimunud juhtumile viidanud kui ühele mitmest, tuues selle lihtsalt olukorra näitlikustamiseks välja. Seonduvalt kaebuses viidatud Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25058, millega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus IS üle eestkoste seadmiseks, märgib kolleegium, et see asjaolu ei kinnita IS sobivust ise kellegi eestkostjaks olema. Ringkonnakohus nõustub avaldaja vastuses määruskaebusele tooduga, et IS-le on antud kogu juhtumi käigus piisavalt võimalusi asuda oma ema hooldama: talle pakuti korduvalt abi nii teenuste, juhendamise kui ka nõustamise kaudu, kuid IS ise on keeldunud nii koostööst kui
abist. Samuti nähtub asja materjalidest, et IS keeldus mõistmast, et ta ema on tõsiselt haige ning vajab ööpäevaringset hoolt ja abi.
28.Kolleegium ei saa nõustuda kaebuse väitega, et määruses on ignoreeritud IS seisukohta sellest, kes võiks olla MS eestkostjaks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole IS maakohtu menetluses esitanud kohtule ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama tema ema eestkostjaks. Seega ei olnudki maakohtule esitatud ettepanekut, mida saanuks kohus ignoreerida. Ettepaneku määrata LD kaebaja ema eestkostjaks, ja LD vastava kirjaliku nõusoleku, esitas kaebaja alles määruskaebuses. Kuivõrd maakohtu menetluses seda ettepanekut esitatud ei olnud, ei saanud kohus ka LD sobivust kaaluda ega teda menetlusosaliseks kaasata. Ringkonnakohus nõustub MS määratud esindaja poolt vastuses määruskaebusele tooduga, et praeguseks ei ole selgitatud välja, kas LD on eestkostjaks sobiv isik ning kas tema määramine eestkostjaks on eestkostetava huvides. Avaldaja kinnitab vastuses kaebusele, et LD ei ole kordagi pöördunud eestkosteasutuse poole ega väljendanud soovi asuda ise MS eestkostja ülesandeid täitma. Kui LD soovib hakata MS eestkostjaks, tuleb tal vastava avaldusega kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. Seejärel saab eestkosteasutus kooskõlas TsMS §-ga 523 anda kohtule oma arvamuse isiku sobivusest eestkostjaks olema.
29.Seoses IS seisukohaga, et Iru Hooldekodus ei osutata MS-le vajalikku hooldust, on avaldaja vastuses määruskaebusele välja toonud, et tema esindaja vestles olukorra täpsustamiseks 02.07.2015 Iru Hooldekodu hooldusjuhi MK-ga, kelle sõnul on MS seisund nii rahuldav kui see tema olukorras üldse võimalik on ning et tema tervislik seisund on püsinud muutusteta. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja esitatus.
30.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb jätta TsMS § 171 lõikest 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda, v.a riigi õigusabi korras puudutatud isikule MS-le määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.