Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Menetluskulude jaotus

muud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning tähtaeg

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik .

Avalduse aluseks olevad asjaolud Tallinna linn esitas 06.01.2015 avalduse täisealise XXX üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. XXX on raske puudega vanaduspensionär, kes saab vanaduspensioni 358,29 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 26,85 eurot kuus. Ta elab koos poja XXX, kes on raske psüühikahäirega ning kellel on diagnoositud püsikululine paranoiline skisofreenia. Korter kuulub XXX. Peale poja rohkem lähedasi tal ei ole. XXX on arstliku ekspertiisi 14.02.2004 otsusega määratud tähtajatult raske puue alates 27.01.2004. XXX on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja täpsustamata orgaanilist psüühikahäiret. 2014.a. detsembrikuus jooksul on XXXteadmata põhjusel voodihaigeks jäänud ja vajab igakülgset kõrvalabi ning hooldust, mida tema psüühiliselt haige poeg talle aga tagada ei suuda. 2014.a. augustis organiseeris sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja läbi perearsti Diakoonia Haiglast perele koduõe nii XXX kui ka XXXtervislikku seisundit jälgima. Paaril korral lubas pere koduõel end külastada ja seejärel keelduti edasisest koostööst. Detsembris määras perearst perele uuesti koduõenduse teenuse. 17.12.2014 laekus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teave, mille kohaselt XXX oli hospitaliseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kuna ta oli kodus kukkunud ja ta toimetatakse edasi hooldusravile Keilasse. Arstide hinnangul oli XXX kodus ka mõnda aega söömata olnud. 23.12.2014 saatis Keila Haigla töötaja Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale e-maili, mille kohaselt otsustas XXX ema samal päeval koju viia, kuna tema arvates ei ravita XXX haiglas piisavalt hästi. Sotsiaaltöötaja võttis samal päeval XXX ühendust, et selgitada talle ema haiglaravi vajalikkust ning ohtusid XXX hooldamisega kodus. XXX keeldus igasugusest sotsiaalhoolekande poolsest abist ja kinnitas, et suudab ise ema eest hoolt kanda ning vajadusel palub tuttavate abi. Diakoonia Haigla koduõendusosakonna juhatajaga 29.12.2014 ühendust võttes selgus, et pühade ajal oli koduõde külastanud peret iga päev ja vaetanud XXX mähkmeid. Koduõe sõnul halveneb XXX seisund kodus iga päevaga, kuna ta on hooldamata ja mähe sageli vahetamata. Kodukülastuste käigus on sotsiaaltöötajad jõudnud veendumusele, et XXX ei tule toime ema hooldamisega. Koju jäädes võib XXX elu XXXtegevusetuse tõttu ohtu sattuda. Kutsuti kiirabi, et toimetada XXX haiglasse. Kiirabi töötajate nõudel alustas XXX ema mähkmete vahetust, kuid ei tulnud sellega toime, mistõttu võttis üks kiirabi töötajatest selle tegevuse üle ning puhastas ja pesi XXX mitme päeva roojast puhtaks. Seejärel toimetas kiirabi XXX Diakoonia Haiglasse, kusjuures XXX proovis takistada kiirabi töötajate väljumist korterist, seistes ukse peale ette ning korra selle ka lukustades. Kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt teostada ning kaitsta oma varalisi ja isiklikke õigusi ega otsustama raviküsimuste üle, on eestkosteasutus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu seisukohal, et täisealisele isikule XXX üle seada eestkoste ja määrata eestkostja Avaldaja teeb ettepaneku määrata eestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Eksperdi arvamus Harju Maakohtu 07.12.2014.a. määrusega määras kohus läbi viia XXX suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. 09.01.2015.a. Tallinna Diakoonia Haiglas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemuste kohta on psühhiaater esitanud kohtule ekspertiisiakti nr XXX. Eksperti arvamuse kohaselt esineb XXX püsiva kuluga vaskulaarne dementsus F01.9, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimelina aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. XXXei ole võimeline langetama otsuseid ega tegema tehinguid ,s.h. pisitehinguid. XXXei ole suuteline teostama valimisõigust. XXXvajab eestkostet eluaegselt. Puudutatud isiku XXXmääratud esindaja seisukohad Harju Maakohtu 07.12.2014.a. määrusega määras kohus puudutatud isikule XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määratud esindaja ülesandeid täitisb kohtumenetluses vandeadvokaat Andres Lusmägi. Määratud esindaja kohtus XXX13.01.2015 Hiiul, Diakoonia Hooldusravi Kliinikus ja selgitas talle menetluslikku olukorda. XXX kuulas esindaja selgitused ära ja teatas, et tema vaimne tervis on korras ja eestkostet ta ei vaja. Ta lamas voodis ja vahetu mulje järgi tundud, et ta ei orienteerunud enda olukorras. Äkitselt ta vaatas akna poole ja kutsus kõva häälega XXX. Advokaadi selgituse peale, et tegemist on teise korruse aknaga ja selle taha ei ole võimalik XXX tulla, ta rahunes. Advokaadi küsimuse peale, et kus ta praegu viibib, vastas XXX, et oma majas. Määratud esindaja toetab XXX üle eestkoste seadmist ja Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu eestkostjaks määramist. XXX seisukohad XXX oma kirjalikes vastuväidetes ei toeta avalduse rahuldamist. Emal ja temal on küll terviseprobleemid, kuid see ei tähenda, et ema võiks paigutada haiglasse, kus teda topitakse täis psühhoteraapilisi aineid, et eksperdile ette näidata ema vaimuhaigus, mida tal tegelikult ei ole. Tema emaga ei sega kedagi ja nad täidavad kõiki Eesti Vabariigi seadusi. Kui ema ei saa tulla koju, võib tulla raskusi kommunaalmaksetega. Sotsiaaltöötajad ja meditsiinitöötajad on tahtlikult kokku leppinud ja tahavad nende korterit ära võtta sobinguga. Kohtuistungile XXX ei ilmunud, ärakuulamisel kohtuniku kabinetis avaldas kohtule, et kui ema üle seatakse eestkoste, siis soovib tema ise saada oma ema eestkostjaks. Ema ja poeg on teineteisesse väga kiindunud ja ei suuda teineteiseta elada. Kohtumääruse põhjendused Eestkoste seadmist ja eestkoste määramist reguleerivad perekonnaseadus (PkS), tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohus oma järeldustes juhindub PKS §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda,

tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr. XXX -09.01.2015 nähtub , et XXX vaimne seisund ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida ning seetõttu püsivalt iseseisvalt oma elu korraldada. XXX on küll teadvusel, kuid desorienteeritud ajas, kohas, situatsioonis. Intellektuaal-mnestiline osa tagasilangenud dementsuse tasemele. Eeltooduist tulenevalt on XXX piiratud teovõime. XXX ei ole andnud volitust enda esindamiseks. Seega ei ole võimalik tema huve kaitsta volituse andmise kaudu. XXX on poeg, kes on aga psüühiliselt haige ja ei ole võimeline oma ema huve kaitsma. Seega XXX varaliste ja isiklike õiguste kaitseks tuleb seada tema üle eestkoste. PKS § 204 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostja määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus on veendunud kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates, et XXXpoeg, XXX, ei ole sobiv isik eestkostjaks. XXXil puuduvad vajalikud võimed esindada oma ema varaliste huvide kaitsmisel. XXXvajab ööpäevaringset abi ja igapäevast elu korraldamist. Poeg seda teha ei suuda. Toimikus olevad tõendid tõendavad, et XXXei ole taganud oma emale igapäevast hooldust. On esinenud juhtumeid, kus XXXoli päevi söömata ja lamas mitu päeva omaenese roojas. 30.12.2014.a keskpäeval Põhja Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande töötaja ja Diakoonia Haigla koduõe juuresolekul hõikas XXX mitmel korral pojale, et tahab juua, kuid XXXei reageerinud ema hõigetele. XXXütles selgituseks, et ema sai varem juua ja talle pole rohkem vaja. Peagi kallas emale siiski kruusi vett ja andis kruusi ema kätte. XXXei jaksanud kruusi tõsta, poeg teda selles ei abistanud. XXXei ole võimeline kohtu arvates hindama ema tervislikku seisundit adekvaatselt, et vajadusel toimetada ema haiglasse. Eeltooduist tulenevalt põhjustab XXXoma tegevusetusega ema tervisele ja elule reaalset ohtu, võimaldamata emale vajalikku haiglaravi ja samas jättes ta kodus hooldamata. XXXei osanud kohtule nimetada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama tema ema eestkostjaks. Sobiva füüsilise ja juriidilise isiku puudumisel määrab kohus XXXeestkostjaks Tallinna Linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Eestkosteasutuse määramine XXXeestkostjaks ei välista ema ja poja omavahelist suhtlust ja ema abistamist ja hooldamist poja poolt. Eestkosteasutuse määramine XXXeestkostjaks kindlustab XXXvaraliste ja isiklike õiguste kaitse, raviküsimuste lahendamise, raviteenuste eest tasumise, tagab sotsiaalteenused ja vajaliku kõrvalabi. XXXon õigus otsida sugulane , tuttav või naaber, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib XXXeestkostjaks ja annab selleks kohtule kirjaliku nõusoleku. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise mitte hiljem kui 26.03.2020.a. Samuti leiab kohus, et arvestades XXXvaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes ja valimisõigust.

PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Eestkostjal puudub õigus kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.