2-15-8634
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.septembril 2015.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-8634
Tsiviilasi
SV`u hagi RV`u vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
3500.00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SV, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx Kostja: RV, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx (xxxxx xxx) xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx
Menetluse liik
Kirjalik eelmenetlus
2-15-8634
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja esitanud nõude ühisvara jagamiseks. Hageja on palunud jagada poolte ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil xxxx xxxx (xxxxx xxx) xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada korteri kommunaalvõlgnevus võrdselt hageja ja kostja vahel. Poolte abielu on lahutatud xx.xx.xxxxx.a. Hageja on pakkunud kostjale võimalusi ühisvara jagamiseks, kuid tulemusteta. Hageja jagamisettepanekud kostjale ei sobinud. Hageja poolt tellitud ekspertiishinnangu kohaselt on korteriomandi väärtuseks 1400 eurot ja xx xxxxx x kinnituse kohaselt on korteri asukohaga xxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx võlgnevus seisuga 15.05.2015 korteriühistu ees 1249.72 eurot. TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Poolte abielu on sõlmitud rahvastikuregistri andmete kohaselt xx.xx.xxxx ning lahutatud xx.xx.xxxx. Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxx (xxxxx xxx) korteri omanik SV, kinnistusraamatusse sisse kantud 12.04.2007. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või
2-15-8634 tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuna hagi ühisvara jagamiseks nõue on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Käesolevalt puudub kostjate vahel vastav kokkulepe, mistõttu tuleb vara jagada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete alusel. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on hagiavalduses teinud ettepaneku, kuidas jagada ühisvara koosseisu kuuluv korteriomand ja korteri kommunaalmakete võlgnevus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ühisvara jagamisele hageja esitatud asjaoludel. Eeltoodut arvestades loeb kohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt, et kostja on hageja poolt esitatud ühisvara jagamise asjaolud esitatud kujul omaks võtnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja mõlemad nõuded. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud tsiviilasjas ei ole hageja menetluskulusid kandnud, hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades TsMS 190 lg-t 3 ning TsMS § 164 lg-t 2, mille kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, peab kohus õiglaseks, et riigilõiv jääb kostja kanda ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Vastavalt TsMS § 179 lg 6 võib Riigi Tugiteenuste Keskus saata käesoleva määruse sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi
2-15-8634 osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.