Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-103050
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1 755 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), hageja seaduslik
esindajad
esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post [email protected]). 26.08.2015
Kohtuistungi toimumise aeg
2-15-103050
Kohtu põhjendused
2-15-103050
Hageja seaduslik esindaja loobus 26.08.2015 kohtuistungil osaliselt nõudest. Hageja seaduslik esindaja avaldas, et loobub osaliselt nõudest välja mõista kostjalt elatis veebruari, märtsi ja aprilli eest (periood 09.02.2015 kuni 30.04.2015), kuivõrd märtsis 2015 sai hageja Sotsiaalkindlustusametilt selle perioodi eest elatisabi. Kostja loobumise osas vastuväidet ei esitanud. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas hagist osalise loobumine vastuolus hageja huvidega. Kohtule on esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsus nr XXX, mille kohaselt määrati kooskõlas elatisabi seaduse (ElatisAS) §-ga 6 hagejale elatisabi. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse osaliselt elatise nõudes summas 529,29 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 09.02.2015 kuni 28.02.2015 195/28x20=139,29; ajavahemik 01.03.2015 kuni 30.04.2015 195x2=390) perioodi 09.02.2015 kuni 30.04.2015 eest seoses hageja nõudest loobumisega.
2-15-103050 PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ela alates 02.01.2015 lapsega koos. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on alates sellest ajast oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja märgib, et maksis detsembris 2014 hageja seaduslikule esindajale 3000 eurot lapse ülalpidamiseks ning leiab, et nimetatud summa on piisav lapse ülalpidamiseks vähemalt ühe kalendriaasta jooksul. Seega leiab kostja, et on osalenud lapse ülalpidamises. Hageja seadusliku esindaja 29.05.2015 seisukoha (tl 56) kohaselt kandis kostja 21.12.2014 tema arvele 3000 eurot, kuid nimetatud rahasumma oli ette nähtud perekonna jõulupühade ja aastavahetuse tähistamiseks, kingituste ostmiseks ja eluasemekulutuste katmiseks jooksval kuul, millal kostja elas koos lapse ja tema emaga. Hageja seaduslik esindaja lisab, et perioodil 24.12.2014 kuni 26.12.2014 viibisid hageja ema ja isa pühadereisil Riias, mille eest enamus reisil tehtud kulutused tasuti eelnimetatud rahasummast. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule ka pangakonto väljavõtte (tl 58) reisil tehtud kulutuste kohta. Hageja seaduslik esindaja leiab, et sel ajal olid hageja vanemate suhted väga head, märke lahkuminekust ei olnud ning juttu alimentide tasumise vajadusest tol ajal ei olnud. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, et kostja poolt 21.12.2014 hageja seaduslikule esindajale kantud summat 3 000 eurot tuleb pidada hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja seaduslik esindaja ei ole aktsepteerinud kostja ühekordset makset detsembris 2014 lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kohtu hinnangul on ebausutav, et detsembris 2014, mil kostja hageja seaduslikule esindajale raha kandis ning mil hageja ja hageja vanemad elasid veel ühise perena, leppisid hageja vanemad kokku lapse ülalpidamiskohustuse täitmise viisis, milleks oli elatise ühekordne maksmine summas 3 000 eurot. Arvestades poolte poolt esitatud kirjalikke seisukohti ja tõendeid ning kohtuistungil antud ütlusi leiab kohus, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, et detsembris 2014 kostja poolt hageja seadusliku esindaja kontole kantud summa 3000 eurot on elatisraha hageja ülalpidamiseks, seega puudus kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korra osas. Kohus on seiskohal, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud.
Menetluskulud
2-15-103050 Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning arvestades, et pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.