Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-8067
Kohtuasi
I.M-i (I.M) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Credit.ee OÜ 01.10.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik/usaldusisik I.M (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), lepingulised esindajad Aira Raud ja Alar East
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Credit.ee OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu 27.08.2020 määrusega kuulutati välja I.M-i (võlgnik) pankrot. Maakohus lõpetas 21.06.2021 võlgniku pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Viidatud kuupäeva seisuga oli võlgnikul täitmata kohustusi 42 374,77 eurot, sh Credit.ee OÜ (võlausaldaja) nõue 781,41 eurot.
2.Võlgnik esitas 12.11.2024 maakohtule taotluse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle kolme aasta. Võlgnik avaldas, et on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud kohtule õigeaegselt aruandeid. Ta elab vanemate juures ja abistab neid. Võlgnikul pole kinnis- ega vallasvara. Võlgnik koondati 2023. a, on nüüd arvel töötuna ja otsib tööd. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta tervis on halvenenud ja tal on majanduslikult raske olukord. Täiendavalt teatas võlgnik 21.01.2025 e kirjas kohtule, et ta on kolme aasta jooksul võlausaldajatele tasunud 1673,94 eurot.
3.Harju Maakohus tegi 27.01.2025 määruse, millega vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste täitmisest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.03.2025 määrusega Harju Maakohtu 27.01.2025 määruse ning saatis asja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2025 määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. a 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
7.Maakohus kuulas 10.09.2025 ära võlgniku, võlgnik andis vande. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kirjaliku seisukoha esitasid võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, AS SEB Pank, Holm Bank AS, Credit.ee OÜ, Creditstar Estonia AS ja Aktiva Finance Group OÜ.
8.1.Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 sätestatut. Kuni 2023. a novembrini töötas võlgnik P OÜ-s dokkerina. Võlgniku keskmine töötasu oli kuni 2022. a märtsini 978 eurot, seejärel (tervise halvenemise tõttu) osakoormusega töötamise eest 2022. a 560 eurot (bruto), 2023. a 692,63 eurot. 2023. a novembris võlgnik koondati. Võlgnik oli arvel Töötukassas, kust sai perioodil november 2023–juuni 2024 toetust kokku 3337,97 2
2-20-8067 eurot ning perioodil juuli 2024–november 2024 hüvitist kokku 1715,36 eurot. Alates 20.11.2024 töötab võlgnik T AS-is bussijuhina. Perioodil 20.11.2024–12.07.2025 on võlgnik saanud töötasu kokku 9177,69 eurot. Võlgniku viimase 12 kuu keskmine sissetulek 907 eurot, igakuised püsikulud moodustavad 907 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: 03.06.2023 116,06 eurot, 02.06.2024 35 eurot, 12.07.2025 22,61 eurot. Võlgnik on esitanud iga-aastased aruanded (dtl 204–206, 254–256, 490–493) ja pangakonto väljavõtted (dtl 209–231, 259–281, 469–488). Võlgniku esitatud tõendite alusel puudus maakohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
8.2.Maakohtul puudus alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta. Võlgniku selgituste ja esitatud tõendite kohaselt on võlgnikul diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja südame rütmihäired. Viimaste aastate jooksul on võlgnik hooldanud oma eakaid vanemaid, mistõttu ei saanud töötada täiskoormusega. Võlgniku ema suri 03.06.2025, kuid enne seda vajas igapäevast ja pidevat hooldust seoses oma tervisliku seisundiga. Ema turvalisuse, heaolu ja stabiilse tervisliku seisundi tagamiseks palkas võlgnik abilise, kellele maksis oma sissetulekust. Maakohus leidis ka, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud tuginedes Riigikohtu seisukohtadele 30.10.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696.
8.3.Maakohus asus seisukohale, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Maakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustest.
8.4.Eeltoodust tulenevalt kuulus võlgniku taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuli pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Lisaks vabastas maakohus PankrS § 172 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku kohustustest.
9.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE EDASINE MENETLUS MAAKOHTUS
Määruskaebus
10.Credit.ee OÜ (edaspidi võlausaldaja või määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt muuta vaidlustatud maakohtu määrust selliselt, et võlgnik jäetakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Määruskaebuse esitamisega seotud kulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt on võlgnik rikkunud võlausaldaja hinnangul PankrS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustusi.
11.1.Maakohus ei ole arvesse võtnud võlgniku tegelikke sissetulekuid ega ole arvestanud võlausaldajatele seaduse järgi loovutamisele kuuluva osa suurust õigesti. Võlausaldajal on ka kahtlus, et võlgnik varjas oma tulusid. 11.06.2024 on võlgnik esitanud usaldusisiku aruande perioodi 01.07.2023–08.06.2024 kohta. Võlgnik täitis ise usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik märkis, et palk koos koondamishüvitisega 3
2-20-8067 juuli–november 2023 oli kokku 5617,94 eurot. Saadud rahast on võlgnik tagastanud isale 2000 eurot. Võlgnikul oli vaja parandada hambaid ja isa toetas teda rahaliselt 2023. a. Võlausaldaja märgib, et vähekindlustatud isikutel on võimalusi ka riikliku hambaravi saamiseks. Võlgnik on tegelikkuses võtnud lähedaselt laenu ning eelistanud eraisikust laenuandjat menetluses tunnustatud laenuandjate ees. Võlgnik oleks pidanud oma sissetuleku jaotama vastavalt jaotuskavas ettenähtule seni tunnustatud võlausaldajate vahel. Erakorralise hambaravi küsimusega oleks võlgnik pidanud pöörduma Haigekassa poole. Maakohtus ei ole tõendamist leidnud, et tegemist oleks olnud erakorralise vältimatu ravivajadusega 2000 euro ulatuses ning, et seda ei oleks võlgnik saanud teha riigi toel. Novembris 2023 laekus võlgnikule lõpparve 2143,86 eurot (neto) ning Töötukassalt 1261,13 eurot (neto), misjärel on võlgnik välja võtnud sularaha kokku 3000 eurot. 22.03.2024 on võlgnikule laekunud tulumaksutagastus Maksu- ja Tolliametilt 173,92 eurot (neto), mida võlgnik ei ole tuluna välja toonud esitatud aruandes ega võlausaldajatele jaotanud. Võlgnik esitas aruande juuni 2024–juuli 2025 kohta. Võlgniku töötasu bussijuhina on olnud kuni 1432 eurot (neto). Võlausaldaja esitas tabeli, mille kohaselt oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele sel perioodil loovutama kokku 2157,35 eurot. Võlgnik on esitanud aruandes ebaõigesti, et tema sissetulek oli väike ning seetõttu ei saanud ta võlausaldajatele väljamakseid teha. Seega on võlgnik tahtlikult ja süstemaatiliselt võlausaldajatele jätnud eraldamata loovutamiskohustusega ette nähtud osa sissetulekutest mitme aasta vältel. Lisaks ei nähtu vaidlustatud määrusest Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 määruse p-s 9.4 märgitule vastavaid selgitusi.
11.2.Maakohus ei ole välja selgitanud ega kogunud tõendeid selle kohta, et võlgnik otsis tegelikkuses tööd perioodil, mil ta ei töötanud (november 2023–november 2024). Ainuüksi Töötukassas arvel olemine ei tõenda, et võlgnik on sel perioodil tõsimeeli tööd otsinud. Võlgnik märgib aruandes, et alates novembrist 2023. a on ta saanud töötukassa toetust. Samas ei märgi võlgnik ega ole esitanud selle kohta tõendeid, mida ta täpsemalt on teinud töö leidmiseks. Võlgnik kirjeldab usaldusisiku aruandes, et ta osaleb kursustel, mis võimaldavad tal edaspidi töötada bussijuhina. Siit võib järeldada, et võlgnikul on varasemast ka autojuhiload ning ta oleks võinud tööd otsida taksojuhina, kaubavedajana jne. Lisaks, kuna võlgnik näeb ennast tulevikus töötamas bussijuhina, oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine perspektiivikas. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on maakohus varasemalt leidnud, et võlgnik ei saa tervise tõttu üldse töötada. Võlgnik ei ole teinud mõistlikke pingutusi uue töökoha leidmiseks ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega aasta aega, kuna tegemist ei ole töövõimetu inimesega, vaid võlgnikule ei sobi üksnes öötöö. Võlgnik on varasemalt töötanud paremini tasustatud töökohal. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-t 1 perioodil november 2023–november 2024.
11.3.Võlgniku eeltoodud tegevus on pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.
tahtlik,
st
võlgnik
on
süüliselt
rikkunud
Menetlusosaliste seisukohad
12.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.
13.Võlgnik kinnitab, et ei ole rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Igakuiselt peale palga saamist jättis võlgnik endale mittearestitava miinimumi ja ülejäänud summast 75% kandis teisele kontole, et teha korra aastas väljamakse võlausaldajatele. Seda kinnitavad aruanded. Peale koondamist oli võlgnikul depressioon ning tal oli ennast raske kokku võtta. Töötukassa 4
2-20-8067 määras võlgnikule spetsialisti, kes aitas teda tööotsimisega. Võlgnik püüdis ka ise aktiivelt otsida endale tööd sobiva graafiku ja töötasuga. Võlgnikul ei olnud võimalik töötada täiskoormusega, sest tema vanemad vajasid tol ajal igapäevast toetust. Aastatel 2020–2022 oli COVID-19 ning alates 2023. a on majanduslangus ja paljud ettevõtted lähevad pankrotti, mistõttu oli sellel perioodil raske tööd leida. Isale raha tagastamine (2000 eurot) oli tehtud võlgnikule seadusega lubatud osalt. 03.06.2025 suri võlgniku ema. Matuse ja hauatähisega seotud kogukulu oli 5699 eurot. Võlgnikul tuli võtta sõpradelt 5600 eurot laenu, kuna need olid vältimatud kulud, mida ei olnud võimalik edasi lükata. Nüüd hakkab võlgnik oma palgast sõpradele laenu tagastama. Võlgnik elab praegu koos isaga ning on sunnitud teda aitama. Isa ainsaks sissetulekuks on pension, mis ei võimalda toime tulla kõigi tema eluks minimaalselt vajalike rahaliste väljaminekutega. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.
16.Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 21.06.2021 määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 42 374,77 eurot. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 811,11 eurot ja jaotise suurus on 1,85%. Tema pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks on samuti 811,11 eurot, millest jäi tal kohustustest vabastamise menetluses saamata toimiku materjalide kohaselt 779,58 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.
17.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 193 3 lg 1 järgi, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 01.07.2025 seisuga.
18.Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lg-s 2 sätestatuga. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5
2-20-8067
19.Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastama, kuna võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, samuti PankrS § 173 lg-t 2, sest on varjanud oma vara, ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seejuures on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-t 1, sest ei tegelenud perioodil november 2023–november 2024 mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud seda. Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt oma PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
20.1.Kolleegiumi arvates ei saa asjas tuvastatu kohaselt võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks olla see, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal asunud uuele ja vähemtasuvale töökohale. Samuti see, et võlgnik oli perioodil november 2023–november 2024 töötu ning osales kursustel, mis võimaldaksid tal edaspidi töötada bussijuhina. Toimiku materjalidest nähtub, et 2023. a novembris toimus P OÜ-s kollektiivne koondamine, kus oli võlgniku töökoht viimased 18 a (dtl 322). Seda, et kohustustest vabastamise menetluse kestel kaotab võlgnik koondamise tõttu oma töökoha, registreerib end töötuna ning asub läbima bussijuhi kursusi uue töö saamiseks, ei saa pidada võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks. Seejuures on võlgnik asunud alates novembrist 2024 tööle just bussijuhina (dtl 490). Lisaks on täitnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel perekondlikke kohustusi, s.o hooldanud oma vanemaid, mistõttu ei olnud võimalik võlgnikul töötada täiskoormusega. Seega ei saanud võlgnikult nõuda, et ta töötaks praegusel juhul täistööajaga. Samuti esitas võlgnik 09.07.2022 perearsti tõendi nr 7588, mille kohaselt oli võlgnikul vastunäidustatud öötöö (dtl 148) ning mille tõttu kohustustest vabastamise kestel asus enne koondamist võlgnik töötama osakoormusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium määruskaebuse esitanud võlausaldaja väidetega, et võlgnik on süüliselt rikkunud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata.
20.2.Võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võlgniku käitumise süülisuse hindamisel arvesse võtta ka asjaolu, et siinsel juhul jättis maakohus võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamise keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm 16.12.2025, 2-10-57941, p 27.1).
20.2.1.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. 6
2-20-8067 Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel ilmnes, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.
20.2.2.Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel selgitas maakohus 21.06.2021 määruses võlgnikule/usaldusisikule õigusi ja kohustusi (dtl 127–130). 14.01.2025 toimunud ärakuulamisel olid maakohtu selgitused võlgnikule üldsõnalised, sh selgitas maakohus võlgnikule, et tema sissetulek on selline, millest saaks teha võlausaldajatele makseid ning palus esitada kokkuvõtte tehtud maksetest (dtl 344). 10.09.2025 toimunud ärakuulamisel maakohus võlgnikul täiendavaid asjaolusid selgitada ei palunud (dtl 557). Kirjalikke selgitusnõudeid toimikust ei nähtu.
20.2.3.Esitatud aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai aru, kui suur on mittearestitav summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale panema. Arvestades aruannetes märgitut, on ringkonnakohtu hinnangul pigem võimalik järeldada, et võlgnik ei olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma.
20.3.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud nii usaldusisiku aruanded kui ka konto väljavõtted (dtl 145–181, 189–238, 291–326, 462–493), mistõttu ei saa järeldada, et võlgnik on PankrS § 173 lg 2 mõttes enda tulusid või vara varjanud. Kuigi võlgnik ei ole tulumaksutagastust enda sissetulekute hulka arvanud, nähtuvad need pangakonto väljavõtetest. Maakohtul tulnuks nõuda võlgnikult lisaselgitusi ja -teavet selle kohta, miks ei pea võlgnik kontole laekunud tulumaksutagastust enda varaks ning vajadusel selgitada, et tegemist on samuti võlgniku sissetulekuga. Arvestades, et maakohus selgitamiskohustust ei täitnud, ei saa väita, et võlgnik sai ise õigusalaste teadmisteta isikuna aru, et ka tulumaksutagastust tuleb kasutada võlausaldajate huvides, mistõttu ei saa tegemist olla varjamisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-32-16, p-d 15 ja 16). Samuti ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada pankrotivälisele võlausaldajale võla tasumist. Võlgnik ei ole seda makset varjanud (ta märkis kohtule esitatud aruandes ise, et tegi sellise makse). Lisaks ei saa ka siinkohal väita, et võlgnik sai ise õigusalaste teadmisteta isikuna aru, et praegusel juhul ei võinud võlgnik tasuda võlga pankrotivälisele võlausaldajale (s.o isalt hambaraviks saadud laenu).
20.4.Kuigi kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ei ole võlgnik kolleegiumi hinnangul eelnevat arvestades enda kohustust süüliselt, s.o vähemalt raskelt hooletult VÕS § 104 lg 4 tähenduses rikkunud. Seega ei anna eeltoodu kolleegiumi hinnangul alust jätta võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7
2-20-8067 (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.