2-15-12334
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Kohtujurist
Nona Alas
Määruse kuupäev
14.september 2015
Tsiviilasja number
2-15-12334
Tsiviilasi
XXX avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
Hagita menetluse algatamine ja lahendamine
Menetlusosalised, esindajad
Avaldaja: XXX(sünd. XXX, elukoht XXX; e-post: XXX ; elukoht Eestis: XXX, e-post: XXX )
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
1.Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2-15-12334 Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX esitas 18.08.2015 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks XXX. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot. Kohus jättis avalduse 02.09.2015 käiguta ja kohustas avaldaja kõrvaldama puuduse. Avaldaja esitas 03.09.2015 passi ja kehtiva viisa koopiad. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud XXX poolt esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. PKTS § 39 lg 5 kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avalduse kohaselt kavatseb XXX abielluda XXX (isikukood XXX). Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Venemaa ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Venemaa kodanik, elab alaliselt Venemaal ja viibib Eestis viisa alusel (Schengeni riigid, nr XXX, 07.08.2015-07.08.2018). Venemaa Föderatsioon väljastab oma kodanikele, kes soovivad välismaal abielluda, isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendi selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Sellise tõendi puhul on tegu tõendiga registriandmete puudumise kohta, mille kohaselt puudub isikul tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt. Abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista seda, et isikul ei võiks olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Seega Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendeid. XXXon kohtule esitanud Venemaa Tšeljabinski oblasti Emanželinski munitsipaalrajooni Valitsuse perekonnaseisuosakonnas 23.07.2015 välja antud abielulahutuse tunnistuse nr XXX, mille kohaselt on XXX abielu lahutatud XXX Tšeljabinski oblasti Emanželinski linna 2.kohturingkonna rahukohtuniku 25.05.2015 otsusega ja mille kohta on 23.07.2015 koostatud abielulahutusakt nr XXX.
2-15-12334 Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale XXX PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so avaldajate poolt tasutud riigilõivu, avaldajate kanda võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.