Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

XXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

esindaja

XXX

arvelduskontole

nr

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

2-15-6947

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas 07.05.2015 kohtule hagiavalduse XXX ́i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. 13.08.2015 kohtule esitatud seisukohas hageja nõustub elatise tasaarvestamisega kostja poolt 2015 aasta mai, juuni ja juuli kuude eest makstud lasteaiatasu võrra. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagiavaldusele märgib, et tunnistab oma kohustust last ülal pidada ning on jõudumööda ja vanemate poolt kokkulepitud vormis seda ka teinud. Hageja on maksnud igakuiselt lapse lasteaia tasu ning kandnud üksinda vanemate solidaarse eluasemelaenu teenindamise kulu. Hageja ei vaidle vastu kohustusele last ülal pidada ja peab hagiavalduses nõutud elatise määra põhjendatuks. Elatise väljamõistmisel hagi esitamisest arvates palub hageja tasaarvestada 2015 aasta mai, juuni ja juuli kuude eest makstud lasteaiatasu ja vähendada märgitud kuude ja summade võrra väljamõistetavat elatist, sest kostja on kohustuse osaliselt täitnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

2-15-6947 kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest 07.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hageja nõuet ning selgitab, et on jõudumööda ja vanemate poolt kokkulepitud vormis seda ka teinud. Kostja ei vaidle vastu kohustusele last ülal pidada ja peab hagiavalduses nõutud elatise määra põhjendatuks. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele palunud elatise väljamõistmisel tasaarvestada 2015 mai, juuni ja juuli kuude eest makstud lasteaiatasu ning vähendada märgitud kuude ja summade võrra väljamõistetavat elatist, kuivõrd kostja on kohustuse osaliselt täitnud. Toodud asjaolusid hageja ei vaidlusta ning on nõus elatise tasaarvestamisega makstud lasteaiatasu võrra. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja maksnud lasteaiatasu mais 46,74 eurot, juunis 56,46 eurot ja juulis 48,30 eurot (tl 37,46). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis perioodi 07.05.2015 – 31.07.2015 eest summas 395,76 eurot (arvutuskäik: 195/31x25 + 2x195 = 547,26 eurot; 547,26-(46,74+56,46+48,30)=395,76 eurot) ning alates 01.08.2015 igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleval hetkel 195 eurot kuus), hageja kasuks tema ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

2-15-6947 jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.