2.Mõista XXX(isikukood XXX) tütar XXX(isikukood XXX) kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 19.03.2014 – 19.03.2015 eest summas 1 776,50 eurot.
3.Mõista välja XXX(isikukood XXX) tütar XXX(isikukood XXX) kasuks elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus alates 20.03.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni, või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks XXX arveldusarvele nr
XXXXXXXXXX.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1(4)
Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et XXX ja kostja XXX ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Hageja märgib, et kostja ei ole andnud piisavalt ülalpidamist juba alates 2013.a märtsist, mil lõppes vanemate kooselu. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 20.03.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni, või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt perioodi 19.03.2014 – 19.03.2015 eest summas 1 782,96 eurot. Kostja vastus
2.Kostja on kohtule 17.04.2015.a esitanud hagi vastuse, mille kohaselt ei tunnista kostja tagasiulatuvat elatisenõuet. Kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli elatise tasumisega seonduvalt kokkulepe. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt keeldunud kostja raha vastu võtmast ning on korra ka saadud raha tagastanud. Kostja on nõus maksma elatist 195 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 755 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6.Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014.a töötasu alammäär 355 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177,50 eurot ning alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest 1⁄2 on 195 eurot.
2(4)
7.Hagiavaldusest (tlk 1-2) nähtub, et XXX ja kostja XXX ühine tütar XXX on sündinud XXX.a (tlk 3, sünni tõend). Hageja märgib, et kostja ei ole andnud piisavalt ülalpidamist juba alates 2013.a märtsist, mil lõppes vanemate kooselu. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 20.03.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni, või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt perioodi 19.03.2014 – 19.03.2015 eest summas 1 782,96 eurot.
8.Kostja ei tunnista hageja tagasiulatuvat elatisenõuet. Kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli elatise tasumisega seonduvalt kokkulepe. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt keeldunud kostja raha vastu võtmast ning on korra ka saadud raha tagastanud. Kostja on nõus maksma elatist 195 eurot kuus.
9.Kostja on kohtule 17.04.2015.a esitanud hagi vastuse, mille kohaselt olevat kostjal ja hageja seaduslikul esindajal olnud elatise tasumisega seonduvalt mingisugune kokkulepe. Kostja ei ole kohtuni toonud nimetatud kokkulepe sisu ega ka selle olemasolu tõendanud. Kohus palus 02.06.2015.a pooltele koostatud kirjas kostjal väidetava kokkuleppe sisu täpsustada ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kohus selgitas, et vastasel juhul on kostja väited paljasõnalised. Kohus palus vastuse esitada hiljemalt 19.06.2015.a, kuid pooled kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Seega jätab kohus kostja paljasõnalised väited tähelepanuta.
10.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor, tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostja on hagi vastuses nõustunud 195-eurose igakuise elatise tasumisega. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega tuleb kostjal tasuda elatist miinimummääras alates 20.03.2015.a 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.
11.Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab XXX tütar XXX kasuks välja igakuise elatise alates 20.03.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni, või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus.
12.PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt perioodi 19.03.2014 – 19.03.2015 eest summas 1 782,96 eurot. Hageja arvestab sealjuures elatisemiinimumiga ning asjaoluga, et kostja on nimetatud perioodil tasunud hageja ülalpidamiseks 405 eurot.
3(4)
13.Kohus leiab, et tagasiulatuv elatisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja pidanuks perioodil 19.03.2014 – 19.03.2015 tasuma kohtu arvestuse kohaselt kokku 2 181,50 eurot (2014.a märtsi võlg = 5,92 eurot päev * 13 päeva = 74,49 eurot + aprill kuni detsember s.o 9 kuud x 177,50 eurot = 1 597,50 eurot + jaanuar kuni veebruar s.o 2 kuud x 195 eurot = 390 eurot + 2015.a märtsi võlg 6,29 eurot päev * 19 päeva = 119,51 eurot). Siiski on kostja tasunud 405 eurot, seega on võlgnevuse suurus 1 776,50 eurot (2 181,50 eurot – 405 eurot). Seega tuleb mõista XXX XXX kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 19.03.2014 – 19.03.2015 eest summas 1 776,50 eurot. Kohus jätab hageja tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata 6,46 euro ulatuses.
14.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 755 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi ja rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.