Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
31. august 2015
Tsiviilasja number
2-15-7069 XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 08.06.2015, 30.06.2015 ja 26.08.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; XXX Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX )
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud 30.detsembril 1998 Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja on välja antud abielutunnistus nr XXX.
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-15-7069 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 11.05.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 30.12.1998 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX ja abielutunnistus nr XXX. Poolte abielusuhted on lõppenud ning hageja ja kostja elavad eraldi alates 2014 septembrist. Kohus võttis hagi menetlusse 15.05.2015 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 26.05.2015 saadetud hageja poolt avaldatud ja rahvastikuregistris registreeritud e-posti aadressile ning postiga kostja elukoha aadressile. Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 08.06.2015 kell 09:30. Kostja ei kinnitanud hagimaterjalide ja kohtukutse e-posti teel kätte saamist, postiga saadetud menetlusdokumendid tagastati kättetoimetamata kohtule. Kohus kuulas hageja ära 08.06.2015 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on lõppenud, pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Hageja kinnitas 08.06.2015 toimunud kohtuistungil, et kostja elab pooltele ühiselt kuuluvas elukohas aadressil XXXning et kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud ja et hageja ja kostja on nimetatud menetlusdokumente koos vaadanud (tlk 30). Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 30.06.2015 kell 09:30. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud avalikult, kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.06.2015. Samuti on kohtukutse kostjale kätte toimetatud 13.06.2015 postkasti panekuga aadressile XXX. Kostja saatis kohtule 29.06.2015 e-kirja aadressilt XXX, milles teatas, et ta ei saa kohtusse ilmuda haigestumise tõttu ning vastuse hagile, milles teatas, et ta ei ole nõus abielu lahutama ning soovib, et kohus annaks abikaasadele võimaluse. XXX. Kostja 30.06.2015 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus kuulas hageja teistkordselt ära 30.06.2015 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi kostjaga leppida ja palub abielu lahutada. Kuna kostja ei ilmunud teistkordselt
2-15-7069 kohtuistungile, siis taotles hageja asja sisulist lahendamist. Kohus kutsus kostja kohtusse ärakuulamisele 26.08.2015 kell 13:00. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud e-postiga kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile ja 13.07.2015 postkasti panekuga kostja elukohta aadressile XXX. Kostja kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud ja ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutsed on kätte toimetatud, on hagile kirjalikult vastanud. Kostja ei ole kohtuistungitele ilmunud. Kostja on kohtule teatanud, et ta ei saanud kohtuistungile haigestumise tõttu ilmuda ning kohus on kostja põhjendust arvestanud ja kutsunud kostja kohtusse ärakuulamisele korduvalt. Kostja ei ole põhistanud ja tõendanud, miks ta 26.08.2015 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostjal võis mitte olla takistust kohtuistungil osalemiseks ning et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 342 ja § 346 lg 2 on
2-15-7069 võimalik arvestada asja lahendamisel kostja poolt kirjalikult esitatud seisukohta. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga ning katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on korduvalt ja kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus ei pea põhjendatuks anda pooltele leppimiseks tähtaega, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnagul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine aitab abielu säilitada. Hageja ärakuulamisel ja kostja kirjalikust vastusest saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginedes jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
2-15-7069
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.