XXX(XXX) avaldus täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10414 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo Osaühing, registrikood 10383918, asukoht Tartu mnt 16B-19, 10117 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX(XXX) avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXX (isikukood XXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(isikukood XXX) tähtajaga 5 (viis) aastat, s.o kuni 28.08.2020.a.
3.Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.08.2020.a.
4.Tunnistada XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd XXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXX vara kohta seisuga 28.08.2015.a. Nimekirjas tuleb esitada teave XXX varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. augustil. Esimene aruanne tuleb esitada 15.08.2016.a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 05.06.2015.a. Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXX võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma õigusi ega huve. Avaldaja kinnitas avalduses, et ta on nõus hakkama oma abikaasa, XXX, eestkostjaks. Seejuures selgitas avaldaja, et XXX ei ole lapsi. XXX on üksnes ema, kes elab Venemaa Föderatsioonis, mistõttu ei oleks avaldaja hinnangul ta XXXeestkostjaks sobiv isik.
2.Kohus võttis oma 16.06.2015.a. kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXXsuhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXX vandeadvokaat Imbi Seimar.
3.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 324 asus psühhiaater Peeter Valvur seisukohale, et XXXkannatab nõdrameelsuse all (RHK 10 järgi - F01.1), mille tõttu ei ole XXXvõimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Psühhiaater leidis, et XXX, kes eeldatavasti vajab eestkostet terve oma elu, vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust. Psühhiaatri sõnul ei ole XXXka võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema ärakuulamine tavalises keskkonnas ei peaks tema tervist kahjustama.
4.Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Imbi Seimar leidis oma 24.08.2015.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXXvajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXXhuvidele, kuna XXXei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega kaitsma oma õigusi. Seejuures kinnitas XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, et XXX, kes on XXX eestkostjaks hakkamise kohta andnud ka oma
nõusoleku, on sobiv isik täitmaks XXX eestkostja ülesandeid ning tema määramine XXX eestkostjaks ei ole vastuolus eestkostetava huvidega.
5.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu asus oma 03.07.2015.a. kohtule esitatud arvamuses seisukohale, et XXX ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Ka Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja asus seisukohale, et XXX on XXX eestkostjaks sobiv isik.
6.Harju Maakohus kohtus 10.08.2015.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult puudutatud isiku XXX ga. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et XXX ei ole võimeline tema suhtes käiva eestkoste seadmise menetluse osas oma tahet avaldama. Ühelegi küsimusele XXX ei vastanud ega jutuajamisele temaga ei reageerinud.
7.Samuti kuulas kohus 10.08.2015.a. vastavalt TsMS § 525 lõikele 3 ära ka XXX . XXX kinnitas, et XXX, kellel oli 31.01.2013.a. insult, on liikumatu ning vajab abi pidevat. Kohtumääruse põhjendused
8.Kuivõrd XXX näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, võtab kohus esiteks seisukoha käesoleva asja kohtualluvuse kohta. Eesti Vabariik on sõlminud Venemaa Föderatsiooniga koostöö arendamise ja õigusabi andmise eesmärgil õigusabilepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“. Nimetatud lepingu üldosas artiklis 1 on toodud õiguskaitset puudutavad sätted. Nii on lepingu artiklis 1 lõikes 1 sätestatud, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Lepingu erisätete osas olevas artiklis 21 on toodud kohtu pädevust puudutavad sätted. Nimetatud artikli punkti 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seejuures sama artikli punkti 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sama lepingu artiklites 35-37 on toodud eestkoste ja hoolduse sätted. Lepingu artikli 35 punkti 1 kohaselt lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, on pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust. Sama artikli punkti 2 kohaselt määratakse eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse isiku õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle eestkosteorgan määras eestkostja või hooldaja. Kuivõrd eestkoste seadmise menetluses on eestkoste seadmise eeldusena vajalik tuvastada isiku seisundi suhtes teovõime piiratuse olemasolu tuleb lugeda asjassepuutuvateks ka lepingu artiklid 22 ja 23 õigusvõime ja teovõime ning teovõime piiramise ja teovõimetuks tunnistamise kohta. Artikli 22 punkti 1 kohaselt määratakse füüsilise isiku teovõime kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik see isik on. Artikli 23 punkti 1 järgi rakendatakse isiku teovõime piiramisel või teovõimetuks tunnistamisel selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik on antud isik. Kui isiku teovõime kindlaksmääramist ja piiramist puudutavates artiklites 22 ja 23 ei ole sätestatud võimalust kohaldada teisi lepingu sätteid ning ainupädev on justkui kodakondsusriigi pädev asutus ja kohaldamisele kuulub selle riigi õigus, siis eestkostet puudutavas artiklis 35 on sätestatud võimalus kohaldada lepingu teisi sätteid. Sellele viitab lause osa „kui leping ei näe ette teisti“. Sellest tulenevalt tuleb kohtul käesoleval juhul
tõlgendada lepingut tervikuna koosmõjus teiste lepingu sätetega lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist. Nimetatule viitab ka lepingu üldine ja peamine eesmärk tagada mõlema riigi kodanike võrdne kohtlemine ja õiguskaitse. Kohus, lähtudes süstemaatilisest tõlgendamisest, vaatleb lepingut tervikuna. Arvestades lepingu üldosa sätete sisu, mõtet ja ülesannet luua mõlema riigi kodanikele võrdne õiguskaitse ja efektiivne juurdepääs õigusemõistmisele tuleb kohtu hinnangul lepingu eriosa sätteid kohaldada ühetaoliselt tagamaks üldosas sätestatud põhimõtete järgimine (sh võrdse õiguskaitse printsiibi järgimine). Eeltoodu tähendab, et eriosa normis sätestatu ei tohi väljuda üldosas sätestatud piiridest, s.o eriosa norm ei tohi raskendada isiku olukorda võrreldes üldosa normiga. Kui eriosa norm pigem raskendab isiku olukorda tuleb kohtu hinnangul kohaldada üldosa sätet. Lepingu eriosa sätteid grammatiliselt tõlgendades on pädev eestkostet seadma üksnes kodakondsusriigi pädev asutus. Arvestades aga eeltoodut (sh artiklis 35 sätestatud võimalust kohaldada lepingu teisi sätteid) ning lepingu üldosas artiklis 1 punktis 1 sätestatut on eestkoste asjas samasugune õiguskaitse nagu Eesti Vabariigi kodanikel. Seejuures on eestkoste seadmise otsustamine XXX huvides, arvestades, et XXX vajab siin elades esindust, õiguskaitset ja ravi. Eesti kodanike suhtes kohaldub kohtualluvuse määramisel TsMS § 110 lõige 3, mille kohaselt lahendab eestkosteasja eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Seejuures rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 66 kohaselt kohaldatakse eestkoste ja hoolduse suhtes selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. Lisaks on rahvusvahelisel tasandil kohtute pädevus ja kohalduv õigus mh eestkosteasjades reguleeritud Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud ja mille artikkel 5 punkti 1 kohaselt on täiskasvanu hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu või haldusasutuse pädevuses rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks. Kõigele eeltoodule tuginendes on kohtu hinnangul Eesti kohus pädev otsustama XXX üle eestkoste seadmise ning kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi asjakohased õigusaktide sätted.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab nõdrameelsuse all (RHK 10 järgi - F01.1), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 324 (t/l 24-26). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
10.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 9 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt nõdrameelsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
11.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema abikaasa XXX, kes on oma abikaasa asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 5-6). XXXeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
12.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
13.Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
14.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, s.o kuni 28.08.2020.a.
15.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. augustil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
16.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX psühhiaatrilise ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.