24.08.2015 Pärnus, keegi ei ilmunud, kutse pooltel käes, hageja esindaja A.A. teatanud mõjuvast põhjusest ja taotlenud läbivaatamist hageja osavõtuta, kostja R.A. mitteilmumise mõjuvast põhjusest ei teatanud.
Menetlemise viis
Lihtmenetlus TsMS § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.A.’i hagi R.A.’i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista R.A.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) M.A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 17.04.2015 kuni M.A.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx (2015.a kehtiv elatise miinimummäär 195 € kuus).
3.Välja mõista R.A.’ilt M.A.’i kasuks tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist, perioodil 17.04.2014 – 16.04.2015 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 1971,60 € (üks tuhat üheksasada seitsekümmend üks eurot ja 60 senti).
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks. Elatis tuleb maksta A.A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole selgitusega: elatis M.’le. Samale arvelduskontole tuleb tasuda tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatise võlgnevus.
5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult
2-15-5868 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja hagi asjaolud M.A. (seadusliku esindaja A.A.i vahendusel) esitas 17.04.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.05.2015.a kuni M.A.i koolikohustuste lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatisevõlgnevus perioodi 01.04.2014 – 01.04.2015 eest summas 2377,50 eurot ning jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ela kostja lapsega koos alates 2013.a ega ole sellest ajast alates osalenud ka lapse kasvatamises ega andnud regulaarselt elatist. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja sai hagimaterjalid kätte tähitud postiga 02.05.2015 ja esitas 01.06.15 kirjaliku vastuse, milles vaidleb hagile vastu, sest on oma kohustuse täitnud. Kostja leiab, et nõude suurus tuleb üle vaadata, kuna kostja on maksnud isegi rohkem. Tõendina esitab pangkonto väljavõtted ja laevapiletid M. Soomes külaskäikude kohta. Ühtlasi kostja leidis, et hageja seadusliku esindaja A.A.i puhul on tegemist laenusõltlasega ja esitas A.A.i kohta maksehäireraporti. Kostja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja esitas kostja vastusele 19.06.2015 omapoolse seisukoha, milles jäi hagi juurde ja palus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja leiab konto väljavõtteid analüüsides, et kostja ei tee hageja seaduslikule ülekandeid juba 2014. aasta jaanuarikuust ning ka hagejale endale teeb ta seda vaid 20 või 15 eurot kuus, mida ei saa lugeda nõuetekohaseks ülalpidamise täitmiseks ega kaugeltki mitte „ülemääraseks“ elatise maksmiseks. Hagejale elatise väljamõistmiseks esitatud perioodi 01.04.2014 – 01.04.2015 kohta kostja esitatud väljavõttest nähtub, et sel perioodil ei ole kostja teinud lapse ülalpidamiseks Hageja seaduslikule esindajale A.A.ile ühtki ülekannet. Hageja M.A.’ile pangakontole tehtud ülekannete väljavõtte osas märgib hageja, et isegi kui liita kõik nimetatud ülekanded kokku ning lugeda neid ülalpidamiskohustuse täitmiseks, on perioodil 13.04.2014 – 17.05.2015, so umbes viimase ühe aasta jooksul, tehtud ülekannete suuruseks kokku 240 €. Arvestades asjaolu, et 2014. aastal oli alaealisele lapsele makstava elatise seaduslikuks miinimummääraks 177,5 € kalendrikuus ning 2015. aastal 195 € kalendrikuus, on selge, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohases määras. Nimetatud perioodil elatisvõlgnevuseks on hageja arvates kokku 2377,5 eurot, mis on 2137,5 eurot rohkem, kui kostja tasunud on. 24.08.2015 istungile kumbki pool ei ilmunud. Hageja esindaja 29.06.2015 teatas, et viibib välislähetuses istungiks määratud ajal, jääb kirjalike seisukohtade juurde ja on nõus asja arutamisega tema osavõtuta. Kostja sai kutse kätte 06.07.2015, hoiatatud mitteilmumise tagajärgedest, mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohtule teatanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine
2-15-5868 laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel üksnes lapse täisealiseks saamise ajani, kuid mitte kauem, kuna ületaks sellise nõudega seadusliku esinduse piire. Samuti ei ole tänaseks saabunud ega tuvastatavad need Perekonnaseaduse § 97 p 2 sätestatud tingimused, mille alusel sellist nõuet esitada saab.
2.PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale.
3.Elatise nõude perioodist. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks täisealiseks saanud laps ja kohtule saab oma õiguste kaitseks hagi esitada täisealiseks saanud laps ise, kui ta jätkab õpinguid ja vajab koolikohustuse täitmise ajal ülalpidamist vanemalt, kuid vanem seda temale vabatahtlikult ei anna. Seega saab alaealise hageja nimel last kasvatava vanema nõue piirduda üksnes elatisega kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xxxxxxxxxxx aastani. Praeguses asjas on pooltel vaidlus, kas kostja maksab lapsele elatist piisaval määral ning kas ja kui suures ulatuses on isa lapsele ülalpidamist andnud tagasiulatuvalt, so PKS § 108 tähenduses 1 aasta enne hagi esitamist (alates 17.04.2014). Siinkohal kohus juhib tähelepanu, et hagi on esitatud kohtule 17.04.2015, kuid hageja taotleb elatist mitte alates hagi esitamisest, vaid alates 01.05.2015 ja elatise võlga taotleb hagi paluvas osas perioodi 01.04.2014 - 01.04.2015 eest (võla kohta arvutused hagiavalduses on siiski tehtud perioodi aprill 2014 – aprill 2015 ehk 13 kuu kohta). Arvesse võttes, et hageja väitel kostja ei osale regulaarselt lapse ülalpidamises alates 2013.aastast, on kohtu hinnangul hagiavalduse sisust võimalik aru saada, et hageja soovib tegelikult seaduses sätestatule vastavat miinimummäära suurust elatist PKS § 101 ja 108 alusel katkematu perioodina. Seega kohus loeb tuvastamist vajavaks elatise võlgnevuse perioodiks PKS § 108 järgi 1 aasta enne hagi esitamist, so 17.04.2014 – 16.04.2015 ning edasise elatise kohustuse täitmise algusajaks hagi esitamise kuupäeva, so 17.04.2015.
3.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2014 – 31.12.2014 kehtinud kuupalga alammäära 355 € järgi oli minimaalne elatis 177,50 € ühe lapse kohta kuus, alates 01.01.2015 kehtiva töötasu alammäära 390 € järgi on elatise miinimum 195 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
2-15-5868
4.Jooksva elatise nõue. Kostja tugineb vastuväidetes sellele, et ta juba maksab elatist piisavalt, oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud pangakonto väljavõtted A.A.ile maksete kohta (periood 01.06-2013 – 25.05.2015, tlk 19) ja M.A.’ile maksete kohta ( perioodist 01.06.2013 – 25.05.2015, tlk 21), lisaks väljavõtted E.E.ile ja Sindi Telekom’ile makstud summade kohta ning laevapiletid (tlk. 20, 22-30). Kohus peab esitatud tõenditega tutvumise järel hagejaga nõustuma selles, et alates vaidlusaluse perioodi algusest 17.04.2014 ei ole kostja tasunud hageja seadusliku esindaja kontole midagi, lapse kontole on tasunud perioodil 25.04.2014 kuni 17.05.2015 kokku 220 €. Ülejäänud kontoväljavõtete kohta ei ole selge, mida need tõendavad, kuidas ja kui suures ulatuses need kostja arvates on seotud lapse ülalpidamisega, mistõttu kohus ei saa neid tõendeid kohustuse täitmisel arvestada. Samuti kohus nõustub hageja selles, et kuigi lapsega suhtlemiseks kantud kulutused laevapiletite näol on lapsega seotud rahalised väljaminekud, ei saa neid lugeda lapse tegeliku igapäevase ülalpidamise kuludeks (eluase, toit, ravi, huviringid jms). Seega ei ole tõendatud, et kostja annab M.A.’ile ülalpidamist vabatahtlikult piisava suurusega ja regulaarsusega. Kostja väited ja tõendid hageja seadusliku esindaja A.A.i võlgade kohta kõnelevad pigem kostja kahjuks, viidates sellele, et lapsi kasvatav vanem (avalduse kohaselt on kostjal ja A.A.il veel 2 last, kes tänaseks on täisealised) ei ole saanud teiselt vanemalt laste ülapidamiseks pikemat aega piisavalt tuge ja on sattunud seetõttu makseraskustesse. Majanduslikke raskusi kolme lapse emana on kinnitanud ka A.A. ise 19.06.2015 kirjalikus seisukohavõtus (tlk. 50). Üldteada asjaoluna (vt näiteks Eesti Statistikaameti andmeid www.stat.ee) ohustab vaesusrisk kõige enam üksivanemaid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja minimaalmääras elatise alates hagi esitamisest 17.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
5.Elatise võlgnevuse nõue. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühe summana kogu perioodi eest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.04.2014, kohus on selgitanud, et hagi esitamise ajast tulenevalt saab hageja nõuda elatise võlga perioodi 17.04.2014 - 16.04.2015 eest. Kostja on tõendanud, et ta selle aja jooksul on lapsele andnud eksursiooni jms rahasid 220 euro ulatuses (tlk 21) ning hageja on kirjalikult ka möönnud, et neid summasid võib arvestada ülalpidamise täitmisena, kuigi need on kantud lapse kontole ja alaealise lapse puhul eeldatakse ülalpidamise täitmist last kasvatava vanema kontole, kui puudub muu kokkulepe vanemaga. Seega on kostja selle aja jooksul hageja ülalpidamises osalenud väga vähe, kuid summa 220 € saab ülejäänud seadusjärgses miinimummääras elatise võlgnevusest maha arvata. Alates 17.04.2014 kuni 16.04.2015 on elatis muutunud sissenõutavaks summas 2191,60 € (2014 aprillis 14 päeva x 5,90 € päevas so 82,60 €, 2014 maist detsembrini 8 x 177,50 € so 1420 €, 2015.a esimese 3 kuu eest 585 € (3 x 195 €) + aprill 2015 eest 16 päeva x 6,50 €, so 104 €), peale tasutud summa 220 € maha arvamist moodustab 1 a elatise võlgnevus 1971,60 eurot, mille kohus mõistab lapsele välja.
5.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu 10.kuupäeva. Elatis maksta hageja esindaja pangakontole.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel ja hageja taotlusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.