2.Välja mõista TT AT ülalpidamiseks elatis igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui AT täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
3.Välja mõista TT TT ülalpidamiseks elatis igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui TT täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
4.Välja mõista TT ET ülalpidamiseks elatis igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ET täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
5.Välja mõista TT JT ülalpidamiseks elatis igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui JT täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
2-14-63098
6.Elatis kanda ET pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-63098 jätta kostja kanda.
3.Määrata kindlaks, et AT, TT, ET ja TT menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabitasu 986 eurot (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista TT AT, TT, ET ja TT kasuks menetluskulud summas 986 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus igale lapsele alates 01.01.2015 kuni nende täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 alusel. Hagiavaldusest nähtub, et alates lahkukolimisest (2014.a. algus) on laste isa küll laste kasvatamisel ja kohustuste kandmise osalenud, kuid see ei ole olnud piisav, et tagada laste heaolu ning vanemate võrdne panustamine sellesse. Laste vanemad on proovinud ülalpidamiskohustust jagada selliselt, et on kokku lepitud erinevate maksekohustuste tasumine ühe või teise vanema poolt, kuid need kokkulepped ei ole toiminud ning on tekitanud palju segadust. Kostja vastuväited Kostja palub jätta elatise nõue rahuldamata ja leiab, et laste rahalised ülalpidamiskohustused tuleks jagada erinevate maksetena ja ajas pooleks, kuna see annab kostjale kui seaduslikule isale võrdsema õiguse laste kasvatamisega seonduvates küsimustes kaasa rääkida. Pärast kostja ja laste seadusliku esindaja lahutust lepiti kokku, et kostja lahkub kodurahu huvides ühiselt soetatud xxxxx xxxxxxxxx, mis jääb laste elukoha aadressiks ja kostja maksab lastekasvatamisega seotud kuludest poole arvetes, mitte sularahas. Kostja leiab, et on rajanud lastele maakodu, panustades rahaliselt lastele elukoha soetamiseks ja ülesehitamiseks proportsionaalselt rohkem kui laste ema on teinud kulutusi laste toidu, riiete jm esmatarbekaupade tarbeks. Kostja väidab ka, et on teinud hagejate seaduslikule esindajale ettepankuid rahumeelselt pidada läbirääkimisi, kuidas jagada vara, laste kasvatamisega tekkivad kulud, lastega kokkusaamine ja kinnitada tehtud otsused kirjalikult, kuid läbirääkimised on jäänud vastuseta. Kostja seisukoht on, et ET andmed laste vajaduste kohta on ülepaisutatud ning ta seab need kahtluse alla. Kuna lapsed viibivad regulaarselt (3 päeva nädalas) kostja juures, leiab kostja, et ta osaleb juba piisavalt lastele ülalpidamise andmisel. Lisaks on ta arvestanud ülalpidamise andmise rahalisse väärtusesse xxxxxu kinnistul teostatud töötunnid. Kuivõrd ET on avaldanud soovi kolida mujale, leiab kostja, et see takistaks tal lastega endisel määra kohtuda. Kostja töötab juba xx aastat xxxxxxxxx, mis seab teatud piirangud tema
2-14-63098
sissetulekutele, lisaks on tema abikaasa töövõimetuspensionit saav väikelapse ema. Kohtu seisukoht ja põhjendused
1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul ei nõua hagejad kostjalt elatist mitte PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, vaid alates 01.01.2015 100 eurot lapse kohta. Seega jätab kohus tähelepanuta tõendid laste huviringides osalemise kulutuste kohta (tl 68-71) nagu ka kostja väited nagu oleks laste ema elatise nõudmisel laste vajadusi ülemääraselt paisutanud (tl 65) ja seda enam, et kostja kuluaruandest nähtuvad veelgi suuremad kulutused lastele (tl 110).
3.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PLS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad on nõude esitamisel arvestanud, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps, arvestades seega juba viimatinimetatud mõjuva põhjusega.
4.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et olukorras, kus ema koos lastega moodustab eraldi perekonna, samas isa uue perega elab lähedal, veedavad lapsed 3-4 päeva nädalas isaga. Samas elatise suurust tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-56-15 p 11 ei määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb lisaks maksta vastavalt kohustuse ulatusele elatist. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate väidet, et laste haridusele, huviharidusele, riietele, õppevahenditele, mänguasjadele jne tehtavate kulutuste suurust ei mõjuta laste ajutine viibimiskoht. Seega on lastega alaliselt kooselava vanema kulutused kindlasti suuremad. Kostja on arvestanud rahalisse väärtusse enda poolt laste eest hoolitsemisel kulutatud aega ja tehtud tööd (ka kulutused elukoha soetamisele ja ülesehitamisele), viidates PKS § 16 lg-le 2. Õige on, et perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Samas leiab kohus, et rahaliselt ei ole hinnatav laste
2-14-63098
kasvatamisele ja hoolitsemisele kuluv aeg, millesse on kindlasti tunduvalt rohkem panustanud lastega alaliselt koos elav ema ja seda eriti siis, kui lapsi on mitu ja nad on väikesed. Seda, kui palju on keegi panustanud kinnisvarasse, ei ole võimalik arvestada antud vaidluse raames.
5.PKS § 100 lg 3 annab vanematele võimaluse lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hagejate seaduslik esindaja on nõustunud, et lastevanemate vahel oli pärast abielu lõppemist suuline kokkulepe, et kostja maksab pooled laste ülalpidamiskuludest ning kostja on esitanud ka tõendeid kulutuste hüvitamise kohta kuni jaanuar 2015 (tl 21-39), kuid hageja selgituse kohaselt kokkulepped ei toiminud ning need kokkulepped teda ei rahulda. Kohus ilma mõlema vanema kokkuleppeta ei saa sellist ülalpidamise andmise viisi, kuigi kostja soovib selle jätkumist, määrata.
6.ET on avaldanud soovi ühisvara, s.o. xxxxx xxxx, maha müüa ja asuda elama lastega mujale. Kohus nõustub kostjaga, et elama asudes mujale ei ole lastel ilmselt isa juures ja koos isaga võimalust nii palju aega koos veeta, kuid käesolevaks ajaks pooled suhtlemiskorda vaidlustanud ei ole ega ole esitanud ka muid lastega seotud nõudeid. Alaealise lapse elukoht ei saa olla seotud konkreetse elukohaga, vaid saab olla ikkagi temaga kooselava vanema juures. Seega leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited hagi rahuldamata jätmiseks. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul laste vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejate nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
1.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
2.Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuluks lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, milline jõustus 26.06.2014.a.
3.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 8,13 tundi, sh 2 kohtuistungit, summas 986 eurot. Kuna hagi on põhjendatud, jätab kohus tähelepanuta kostja väited võimalikust kohtuvälisest kokkuleppest. Ka kohtumenetluses andis kohus
2-14-63098
võimaluse korduvalt kompromissi sõlmimiseks, kuid tulemusteta ning leiab, et kostja ei teinud kõike endast olenevat kohtumenetluse kiirendamiseks, mis oleks hoidnud kokku ka menetluskulusid. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.