Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-15-7192 Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Xxx(hageja) esitas 12.05.2015 Harju Maakohtu hagiavalduse Xxx(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 14.03.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-63990 kohustus kostja tasuma hageja kasuks igakuist elatist summas 145 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on iga aastaga kasvanud elatise miinimumsumma, mida kostja ei ole tasunud, sest nimetatud kohtumääruse alusel sõlmitud kompromisslepingus ei seotud kostja poolt igakuist väljamakstavat elatist automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma muutumisele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd igakuine elatisraha ühe lapse kohta ei või olla väiksem kui käesoleval hetkel 195 eurot kuus, siis palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja, et igakuine elatis suureneks automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma muutumisele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja 28.05.2015 vastuse kohaselt on kostja vastavalt Harju Maakohtu kohtumäärusele kohtuasjas 2-11-63990 tasunud hageja seaduslikule esindajale igakuist elatisraha summas 145 eurot. Kostja peab vajalikuks kohtule kinnitada, et kostja täitis nõuetekohaselt kohtumäärust ja kostja ei ole jätnud täitmata hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on regulaarselt tasunud elatist vastavalt kohtumäärusele. Kostja on nõus, et elatisraha suurendatakse summani 195 eurot alates 10.06.2015 ja palub kinnitada, et elatissumma suureneb automaatselt vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga muutumisele. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu selgitused Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hageja Xxxhagi Xxxvastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

2-15-7192 kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 14.03.2012 lahendiga tsiviilasjas 2-11-63990 on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 145 eurot. Hagiavalduse kohaselt on iga aastaga kasvanud elatise miinimumsumma, mida kostja ei ole tasunud, sest nimetatud kohtumääruse alusel sõlmitud kompromisslepingus ei seotud kostja poolt igakuist väljamakstavat elatist automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma muutumisele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd igakuine elatisraha ühe lapse kohta ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2012 aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Käesolevalt on selle suurus ühele lapsele 195 eurot, mida ka hageja nõuab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse kasvavaid vajadusi ja kulutusi tõendama. Kostja on seisukohal, et täitis nõuetekohaselt kohtumäärust tsiviilasjas 2-11-63990 ja kostja ei ole jätnud täitmata hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on nõus, et elatisraha suurendatakse summani 195 eurot alates 10.06.2015 ja palub kinnitada, et elatissumma suureneb automaatselt vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga muutumisele. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele ja väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta hageja poolt kohtule hagi esitamisest alates, mitte aga alates 10.06.2015 nagu kostja palub. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 14.03.2012 välja mõistetud elatise suurust ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates kohtule hagi esitamisest 12.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Aleksandr Kondrašov

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.