Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-60229/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.08.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1044

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2015.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-60229

Tsiviilasi

XXX(XXX) ja XXX(XXX) hagi XXX (XXX) vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni

Tsiviilasja hinnad

XXX hagi 1.755,00 eurot ja XXX hagi 1.755,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX);

Kostja: XXX(Eesti Vabariigi isikukood XXX, elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt XXX (XXX) hageja XXX(XXX) kasuks elatis perioodi 03.11.2013.a. kuni 03.11.2014.a. eest kokku summas 2.095,00 (kaks tuhat üheksakümmend viis) eurot ja alates 04.11.2014.a. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2014.a. oli 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) ja alates 01.01.2015.a. on 195,00 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejad võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 eurot. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai otsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 1.500,00 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole, kas Swedbank AS-is EE062200221059223099, AS-is SEB Pank EE571010220229377229, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE221700017003510302. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

tagaseljaotsuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1, mille kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused Käesoleva vaidluse lahendamisel on materiaalõiguslikuks aluseks perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 97 punkti 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2013.a. oli 160,00 eurot kuus, alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus ja alates 01.01.2015.a. 195,00 eurot kuus. Kuivõrd hagi on esitatud miinimumsuuruses elatise nõudmiseks ja kostja ei ole nimetatud elatise suurust vaidlustanud, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada hagejate poolt taotletud summa ulatuses. Samuti on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmine vastavalt PKS §-ile 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamis-kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni 1 (ühe) aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagejate nõuded, jäävad hagejate menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 kohaselt, kostja kanda. Elatisehagi esitamisel ei pidanud hagejad, vastavalt riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lõige 1 punktile 2, riigilõivu tasuma. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et hagejad ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, ei mõista kohus käesoleva kohtuotsusega hagejate kasuks kostjalt menetluskulusid ka välja. Piret Randmaa Kohtunik