Kohtuotsuse tegemise aeg ja 18.08.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-6758
Tsiviilasi
XXXhagiavaldus XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 755 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX). Kohtuistungi aeg
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 05.05.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2014 – 30.11.2014 ning 01.04.2015 – 04.05.2015 eest summas 397,66 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 66 eurosenti).
Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord:
2-15-6758
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.08.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX(hageja) esitas kohtule 05.05.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas 2014 aasta novembri eest ning alates 01.04.2015.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja vastuse kohaselt soovib kostja maksta lapse ülalpidamiseks aasta pärast kohtuotsuse väljakuulutamist 100 eurot kuus seoses majanduslikult raske olukorraga ning peale aasta täitumist on kostja nõus maksma elatismiinimumi 178 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2014 kuni 31.11.2014 ning 01.04.2015 kuni 04.05.2015 eest ning igakuine elatis alates hagi esitamisest 05.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist aasta pärast
2-15-6758 kohtuotsuse väljakuulutamist 100 eurot kuus ning peale aasta täitumist elatismiinimumi 178 eurot kuus.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja vastuse kohaselt soovib kostja maksta elatist aasta pärast kohtuotsuse kuulutamise 100 eurot kuus, seoses majanduslikult raske olukorraga ning peale aasta täitumist on kostja nõus maksma elatismiinimumi 178 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja väide tema majanduslikult raske olukorra kohta on tõendamata. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu. Kostja on kohtule esitanud palgateatise, millest nähtuvalt töötab kostja XXXOÜ-s. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega registripäringutest, et kostjal oleks veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja vastuväite kohaselt kestab tal aasta majanduslikult raske olukord. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu ja töö selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 05.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
7.Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2014 kuni 30.11.2014 ning perioodi 01.04.2015 kuni 04.05.2015 eest.
2-15-6758 PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja elatist vabatahtlikult, kuid maksmata on 2014 novembri kuu eest ning alates 01.04.2015. Kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõude kohta vastuväiteid esitanud. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.11.2014 kuni 30.11.2014 ning 01.04.2015 kuni 04.05.2015 eest summas 397,66 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. 1x177,5=177,5 eurot; ajavahemik 01.04.2015.a. kuni 30.04.2015.a. 195x1=195 eurot; ajavahemik 01.05.2015.a. kuni 04.05.2015.a. 195/31x4=25,16 eurot) hageja kasuks.
8.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.