Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

lk 2

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 48/ vaidleb hagile vastu. Kostja töötab XXXXXXXXXXXXXXXXXX ametikohal alates 5-ndast jaanuarist k.a. Kostja on hinnatud töötaja ja on saanud oma töö eest preemiat, kui ettevõttel on võimalik olnud seda maksta, nagu on näha ka palgalehel. Kuid antud majanduslikus- ja turusituatsioonis on selline palk maksimum, mis on võimalik hetkel Eestis antud segmendis teenida. Kostjal palk oli samas suurusjärgus ka eelmises töökohas

XXXXXXXXXXX

Kostja palub võtta kohtul ka arvesse, et hagejate majanduslik olukord on antud hetkel oluliselt paranenud tänu kostja igakuisele elatistoetusele, kui oli kostja ja hagejate esindaja abielu ajal. Seda on ka hagejate esindaja I Lsuusõnaliselt kinnitanud kostjale. Väikelaen, mis on kostjal summas 3929,37 eurot on kostja ja hagejate esindaja ühine võlg, mis heauskselt jäi peale lahutust kostja kanda. Antud väikelaen on erinevate võlgade kogum, mis panga ettepanekul 03.11.2014 viidi üle üheks laenuks, kuna kostja võlg panga ees oli makseraskuste tõttu väga suur, antud tehing on näha kostja Swedbank arveldusarve väljavõttel. Enamus antud võla eest soetatu on hagejate ja nende esindaja valduses (pakettaknad, diivan, laste voodi, aiamaja, kodukino jmt). Abielu lahutusega jäi kostja poolt enne abielu soetatud vara (televiisor, arvuti, külmik, pesumasin jmt.) hagejatele, et parendada nende majanduslikku olukorda. Kostjale jäi abielu jooksul soetatud auto, väärtusega ca 500 eurot, mis on vajalik kostjal tööl käimiseks ning mõned tööriistad. Palun kohtul arvesse võtta, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohust igakuiselt summas mida on võimlik olnud tasuda antud kuus, sealjuures mitte võimaldades endale tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kostja soovib võtta osa ka laste kasvatamisest ja selleks peab olema kostjal olemas korralik elukoht, kus lapsi majutada kostja juures olles, ning võimaldada lastele tervislik toit ja võimaluste piires ka meelelahutust. Antud hetkel see võimalik ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse § 116 lg 1 on mõlemal vanemal võrdsed õigused ja kohustused, seega laste ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Antud hagiavaldusest selgub, et kogu vastutus laste ülalpidamise eest lasub kostjal. Hagejate esindaja I Lon töövõimeline isik, omab kindlat töökohta ja igakuist sissetulekut, seega on tal võimalik panustada oma laste ülalpidamisse seadusega ettenähtud ulatuses ehk võrdselt kostjaga. Hagejate esindaja on hagiavalduses välja toonud ja allkirjaga kinnitanud hagejate igakuised kulutused. Hagiavaldusest selgub, et laps 1 igakuine kulu on 195,95 eurot ja laps 2 kulu on 226,05 eurot. Vastavalt perekonnaseaduse § 99 lg 1 „Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes“, teeb kostja läbi kohtu hagejate esindajale kompromissettepaneku, et kostja kannab 60% (võttes arvesse hageja esindaja ja kostja sissetulekuid ning kohustusi) laste igakuistest kuludest, lisaks veedavad hagejad vähemalt

lk 3 ühe nädalalõpu kuus (võimalusel rohkem) ja vähemalt ühe nädala kostja puhkuse ajast kostja juures , kostja kulul. Vastuses hageja vastusele kinnitab kostja, et on maksnud elatisraha alates novembrist maksimum summa, mis tal on olnud võimalik maksta, 300 kuni 350 eurot kuus. Kostja on esitanud hagejate esindajale kompromissettepaneku, maksta 300 (60% laste kuludest) eurot kuus, kuni kohustused (mis on ühiselt võetud abielu ajal) on makstud. I Llükkas kompromissettepaneku tagasi, nõudes EV seaduses ettenähtud miinimum summat. Kostja palub kohtul arvesse võtta enne maksekäsu väljastamist tema majanduslik olukord. Sissetulekud ja väljaminekud keskmiselt ühes kuus: Netosissetulek, keskmine: 832.Väljaminekud: võetud poole aasta keskmine Elatis lastele 325.- keskmiselt Väikelaen 113,76 (kuni 11.10.2019) Elioni järelmaks: 40,08 (lisaks võlg 14.04 seisuga 38,84; 15.06 seisuga 70,16) Eluasemekulud 120 - 150 eurot kuus Transport 134.- (auto kütus, kindlustus, remont, praamipilet) – auto on 2000 aasta väljalaskega Citröen Berlingo, väärtusega 500 eurot. Auto on tarbeese tööl käimiseks, kuna minu töökoht asub kohas, kus puudub ühistranspordi ühendus. Kulutused toidule: 180 kuni 217.Sidekulud 6.- (kõned) Tervishoid 20.- (kõrgvererõhutõbi) Hügieen 10.Majapidamiskulud 12.Rõivad, jalanõud 15.Väljaminekud kokku 1005,84 Kostja hinnangul elab ta iga kuu võlgu. Koht, kus kokku hoida on toit, kuid kostja on seda juba piiranud. Teine kokkuhoiu võimalus oleks loobuda lastega kohtumisest, kuid kostja usub, et see ei ole ei kohtu ega hagejate esindaja eesmärk. Sest see oleks laste suhtes, kes väga ootavad oma isaga kohtumist väga ebaõiglane. Kostja palub kohtul võtta arvesse, et hagejate esindaja on esitanud kohtule hagejate kuluaruande, kus on väljatoodud hageja 1 kuludeks 195.95 ja hageja 2 kuludeks 226.05 Kui kostja maksab 300 eurot kuus ja peretoetus 2 lapse kohta on 90 eurot kuus, siis I Lrahaline kulu oleks kuus 32 eurot. Kostja leiab, et maksab maksimumsummat mis on võimalik olnud, olles ise võlgades. Pidevas võlgades olemine viib stressi, ning on hirm tuleviku ees, sest varsti ei anna keegi enam võlgu. Kuna töö nõuab täpsust ja füüsilist jõudu võib pidevas stressis viibimine viia töö kaotuseni. Sellisel juhul ei ole võimalik üldse oma kohust täita. Kostja leiab, et täna kus laste kulud on väiksemad ja hagejate esindaja tuleb igakuiselt väga hästi toime, oleks mõistlik kostjal maksta 300 eurot kuus, et tal oleks võimalik oma võlad tasuda ja laste kasvades ning kulude suurenedes tasuda ka suuremat elatisraha.

lk 4 Kostja on korduvalt avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks, kuna leiab, et hagejate esindaja tuleb hästi toime ka siis, kui kostja maksab elatist 300 € kuus. Kostja kinnitas, et ei soovi elatise maksmisest kõrvale hoiduda ja peale võlgade tasumist on valmis maksma lastele ka rohkem elatist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse (PKS) § § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 lg. 1 järgi on ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil (lg. 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (lg. 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (lg. 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg. 4). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T L ja A L põlvnevad kostjast. Lapsed elavad koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ela lastega koos ja on kohustatud nende ülalpidamiseks maksma igakuuliselt elatist. PKS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. 01. 2015 on 195 eurot kuus. Kohus lähtub otsuse tegemisel laste huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. PKS § 102 lg. 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on alates novembrist maksnud lastele elatist 300- 350 eurot kuus e. 175 eurot lapse kohta ja on seisukohal, et tema sissetulek ja kohustused ei võimalda tal rohkem maksta. Kostja arvestuse kohaselt on tema netosissetulek 832 eurot kuus , väljaminekud 1005, 84 eurot kuus, juhul kui ta maksab elatist lastele 325 eurot kuus.

lk 5 Kostja leiab, et arvesse võttes laste väidetavaid kulusid on käesoleval ajal piisav, kui ta maksab lastele elatist 300 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ema poolt arvestatud kulutused lapsele on väiksemad kui seda on kahekordne elatise minimaalmäär. Riigikohus oma lahendis 3-21-120-14 on asunud seisukohale, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Elatise piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis ning mis peab olema veenvalt põhjendatud. Antud juhul ei pea kohus veenvalt põhjendatuks kostja taotlust elatise väljamõistmiseks alla elatise minimaalmäära ja rahuldab hagi täielikult. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164) Kohus selgitab, et pooled võivad menetluse elatise nõude osas kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg. 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.